BEKMETOV MUHAMMED-MAQSUT HAMIDOLLAULY
Qaraǵandy jáne Omsk qalalarynda bilim alǵan. 1900 jyldan bastap Omby poshta-telegraf keńsesiniń sheneýligi. 1906 jydan - elin azattyqqa shaqyrǵan is-áreketi úshin tutqynǵa alynyp, Qazan qalasyna jer aýdaryldy. Saıası-áleýmettik, mádenı-tanymdyq mazmundaǵy maqalalardyń avtory. Ekinshi ret tutqyndalyp, Orynborǵa jer aýdaryldy. 1909 jyly Sankt-Peterbordan shyǵatyn «Rech» gazetinde Semeı túrmesinde azap shekken Ahmet Baıtursynulyna bostandyq berilýin talap etken maqalasy shyqty. Osy jyly Qazan qalasynda «Qazaq óleńderi» atty jınaǵy jaryq kórdi.
1905 jyly - Omsk qalasyndaǵy poshta-telegraf keńsesiniń 5 dárejeli sheneýligi, revolıýtsııanyń belsendi qatysýshysy bolǵan. Ol óziniń jerlesterimen 1905 jylǵy qazan aıyndaǵy búkilreseılik saıası ereýil qarsańynda tyǵyz baılanysta boldy. Osy jyly ol Soltústik Qazaqstanda revolıýtsııalyq ıdeıalardy nasıhattaǵan. 1912 jyly Orynbor qalasynda patsha aıdaýynan qaıtys boldy.
Derek kózi:
Qazaqstan ulttyq entsıklpedııasy, 2 tom.