BAIZAQ BATYR

Foto: None
Baızaq Mámbetuly, Baızaq datqa (1789-1864) - qazaq batyry, Qazaqstannyń ońtústik óńirindegi Qoqan handyǵyna jáne Reseı ımperııasyna qarsy ult-azattyq kúresti uıymdastyrýshylardyń biri.

Uly júzdiń Dýlat rýynan shyqqan. Baızaq Mámbetuly týǵan ólkesi Qoqan handyǵyna da, Reseıge de qaramaı turǵan táýelsiz kezde er jetip, el basshysy retinde qalyptasqan. Baızaq batyr Taraz aımaǵynda eldi otyryqshylandyrýǵa kóp kúsh jumsaǵan. Ońtústik óńirdi Qoqan handyǵy basyp alǵannan keıin, sultan Rústem Asfendııaruly bastaǵan kóteriliske qatynasady. Kóterilisshiler qatty jazalansa da, Baızaq batyr bedeldi adam retinde, óz rýlastaryna datqa bolyp taǵaıyndalady. Baızaq datqa Qoqan otarshylarynyń aıtqanyna kónbeı, qazaqtardyń múddesin qorǵaı otyryp, táýelsiz saıasat júrgizýge umytylady. Otarshylarǵa qarsy kúreste Kenesary Qasymulynyń senimdi serigi retinde áıgili bolady. Onyń sarbazdary Kenesary Qasymulynyń qolyna qosylyp, Qoqannyń birneshe bekinisin basyp alyp, Sozaq aımaǵyn azat etýge qatysqan.

Baızaq batyr 1858 jyly Qazaqtar men qyrǵyzdardyń Qoqan handyǵyna qarsy kóterilisine basshylyq jasaǵan. Patsha generaly Kolpakovskııdiń áskerine qarsy Almatyǵa jaqyn Uzynaǵashta bolǵan soǵys qımyldaryna óz qolymen kelip qatysqan. Ákesi Mámbet pen Abylaı hannyń ósıetin ustap, qazaqtyń «arqasyn tamǵa, aýzyn nanǵa súıeý» jolynda ómir boıy eńbek etti. Jergilikti halyqty eginshilik kásipke úıretý úshin kezinde 160 shaqyrym kanal qazdyrǵan. Onyń ıgiligin Áýlıeata (qazirgi Taraz) tóńiregindegi halyq kúni búginge deıin kórip otyr. Baızaq datqa Qoqan handyǵynyń ákimi Álimquldyń buıryǵymen zeńbirek aýzyna baılanyp atyldy. Onyń byt-shyty shyqqan denesinen qalǵany Talas ózeniniń jaǵasyndaǵy Sarykemer aýylynyń mańyna jerlengen.

Baızaq batyr Mámbetulynyń esimi Jambyl oblysynyń aýdanyna berilgen.

Derek kózi:

Qazaqstan ulttyq entsıklopedııasy, 2 tom.

Seıchas chıtaıýt