«Báıterek» holdıngi baspanamen qamtamasyz etýdiń halyqaralyq tájirıbesin usyndy

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - AEF-2019 aıasyndaǵy paneldik sessııada «Báıterek» UBH» AQ basqarma tóraǵasynyń orynbasary Ánýar Omarqojaev halyqty turǵyn úımen qamtamasyz etý turǵysyndaǵy halyqaralyq tájirıbe týraly baıandady, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«QR Tuńǵysh Prezıdentiniń tapsyrmasy boıynsha 2030 jylǵa qaraı 1 qazaqstandyqqa shaqqanda baspanamen qamtylý deńgeıin 30 sharshy metrge deıin jetkizý qajet. Ol úshin jańa baspanany salýdyń jyl saıynǵy ósimin 8 paıyzdan kem emes deńgeıde qamtamasyz etý kerek. Bul turǵyda aldaǵy 12 jylda 220 mln sharshy metrden astam turǵyn úıdi paıdalanýǵa berý mindeti belgilengen. Alǵa qoıylǵan maqsatty sheshý turǵysynda halyqaralyq tájirıbeni zerttep shyqtyq», - dedi Á. Omarqojaev «Qoljetimdi turǵyn úıdiń zamanaýı ekojúıesin qurýdaǵy memlekettiń róli» atty paneldik sessııada.

Onyń sózine qaraǵanda, bul baǵytta Sıngapýr, Ońtústik Koreıa, Túrkııa elderiniń tájirıbesin nazarǵa alýǵa bolady. Bul memleketterde halyq úshin barlyq qajetti sharalardy eskere otyryp, Biryńǵaı operator keshendi túrde jappaı túrǵyn úı qurylysyn iske asyrady. Bul turǵyda qurylystyq jańa ádisterin, zamanaýı materıaldar men tehnologııalardy qoldaný mańyzdy ekeni atap ótildi.

Osy arqyly memlekettik deńgeıde qoljetimdi baspananyń zamanaýı ekojúıesin qurýda úsh negizgi faktordy belgileýge bolady. Birinshiden, Biryńǵaı operator qajetti ınjenerlik, áleýmettik jáne kommertsııalyq ınfraqurylymmen baspana qurylysy máselelerin keshendi túrde sheshedi.

Ekinshiden, salanyń barlyq qatysýshylary úshin tetikterdiń keń shoǵyry arqyly qoljetimdi qarjylandyrý. Úshinshiden, qurylys salasyn tsıfrlandyrý.

«Nysyndarǵa kommýnıkatsııalardy zamanaýı túrde tartýǵa erekshe nazar aýdarǵan jón, sebebi bul qadamdarsyz turǵyndarǵa qolaıly baspanany salý múmkin emes. Sonymen qatar, memlekettik bıýdjetterdiń shekteýli ekenin eskere otyryp, balabaqsha, mektep jáne aýrýhana qurylysy kezinde jeke bıznespen seriktestik tetikterin engizý kerek. Strategııalyq josparlaý men jobalaýdan bastap, jobany tolyqtaı súımeldeýge deıingi qoldaýdyń keshendi tetikteri esebinen Biryńǵaı operator aktıvterdi shoǵyrlandyryp, tıimdilikti arttyra alady», - dedi ol.

Á. Omarqojaev búginde turǵyn úı qurylysynda negizgi problemalardyń biri qurylys salýshylar úshin qor jınaý ekenin atap ótti.

«Báıterek» holdıngi qarjy operatory retinde naryqtyq resýrstardy tartý, eshbir «deldalsyz» qurylys salýshylar úshin qorlandyrýdy arzandatý múmkindigine ıe. Sýbsıdııalaý men nesıelik resýrstarǵa kepildik berý tetikteri arqyly qurylys kompanııalaryna qoldaý kórsetý qadamyn eskerýge bolady. Sonymen qatar, turǵyn úıdi satý esebinen bolatyn aldaǵy tabysty eskere otyryp, qurylys kezeńinde qurylys salýshylardy qorlandyrý tetigi qyzyǵýshylyq týdyrady. Barlyq tetikterde qarjylandyrýdyń tsıkldiligi árbir 2 jylda revolverlik qaǵıdaty boıynsha qarjyny aınaldyrýǵa múmkindik beredi. Osy rette memlekettik bıýdjetterden qarjy bólý qajettigi týyndamaıdy. Alaıda qarjynyń únemi aınalymda bolýyna halyq tarapynan suranysqa yntalandyrý bolǵan kezde qol jetkiziledi», - dedi spıker.

Aıta keteıik, paneldik sessııa barysynda halyq úshin qoljetimdi turǵyn úıdiń qazirgi zamanǵy ekojúıesin qurýdaǵy memlekettiń róli; zamanaýı tehnologııalardy qoldaný arqyly qala qurylysy sheshimderi jáne qurylys salasyn tsıfrlandyrý; «Báıterek» UBH» AQ turǵyn úı blogyn sheteldik úzdik tájirıbeni eskere otyryp, baspana qurylysy boıynsha biryńǵaı operatorǵa transformatsııalaý taqyryptary qamtyldy.

Seıchas chıtaıýt