«Baıqońyrda qaı eldiń zańnamasy júredi?» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý

ASTANA. 30 qazan. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 30 maýsym, seısenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

«Qasıetti Qurban aıt meıramynyń ekinshi kúni Mańǵystaý oblysynyń ákimi Baýyrjan Muhametjanov ár óńirden jıylǵan ardagerlermen Oǵylandydaǵy Beket ata basynda kezdesti. Jaratqanǵa jaqyn bolý, rızashylyǵyn alý maqsatyndaǵy bul shara aqsaqaldar tarapynan aıtylǵan jańa bastama men  ıgi usynystyń da orny boldy. Oblystaǵy aýdan, qalalardyń barlyq basshylary men ardager aǵalary bas qosqan jıynda jańaózendik ardager Asylbek Aıdarov: «Jańaózen qalasynyń ataýyn zama­nyn­da dúıim jurtqa dańqy ozǵan áýlıe, kórip­kel, ustaz, batyr, sáýletshi, emshi, ǵulama, bú­ginde urpaǵyna taryqqanda demeý, zaryq­qan­da medeý bolǵan, el ıesi, jer kıesi - ata­myz Pir Bekettiń atymen atasaq qaıtedi?» degen usynys aıtty. Mańǵystaý óńiriniń bel­gili, beldi azamattary Saqyp Kerelbaev, Ábilqaıyr Span da bul usynystyń oryndy­ly­ǵ­yn tarıhpen ózektestire baıandap, dálel­dep shyqty. Aqsaqaldar arasynan «bylaı edi» dep bura tartqan eshkim bolǵan joq, qaıta barlyǵy kópten kútken jańalyqpen jolyqqandaı jadyrap, biraýyzdan qoldady. Mańǵystaýdyń búgingi sózin ustar el aǵalarynyń pikir biriktirip, toqtaǵan ýáj, uıǵarymy osylaı bolǵan soń, usynys oblys ákimdigi men máslıhatynyń  qaraýyna ótti. Endi sóz sheshimi, is kesimi bılik tarapynda»,-dep jazady  «Egemen Qazaqstan» basylymy búgingi sanyndaǵy «Beket ata qalasy» degen taqyryppen berilgen maqalada.

  ***

«Aıqyn» basylymynyń jazýynsha, qazaqstandyq tarıhshylarǵa taqyr taıandy. Bilim berý júıesi eýropalyq úlgige tolyqtaı kóshken kezde Qazaqstan tarıhy páni joǵary oqý oryndarynan biritindep shettetilip, Qazaqstan tarıhyn oqytatyn kafedralardyń jabylyp qalýy qaýpi týdy. «Ondaı jaǵdaıda ultymyzdyń tarıhı oqýlyqtaryn jazyp júrgen «mogıkannyń sońǵy tuıaqtary» - tarıh ǵylymdarynyń sońǵy doktorlary, professorlary (bulaı deıtinimiz - qazir tarıh ǵylymdarynyń doktorlaryn daıyndaý Qazaqstanda toqtatylǵan) jumyssyz qaldy»,-delingen basylymda. Olar saıasattanýshy, áleýmettanýshy nemese zańger mamandyǵyna aýysýǵa májbúr bolmaq. Bul másele jóninde «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Tarıhshylarǵa taqyr taıandy ma?» atty maqalada keńirek jazylǵan.

Osy basylymda «Baıqońyrda qaı eldiń zańnamasy júredi?» degen ataýmen maqala basyldy. «Bir top senator Baıqońyrdy betke alyp, sýyt attanýǵa ázir! Keshe Senattyń Ekonomıkalyq damý jáne kásipkerlik komıteti músheleriniń Ekonomıkalyq damý jáne saýda, Qarjy mınıstrlikteriniń, sondaı-aq «Atameken» odaǵy» Ulttyq ekonomıkalyq palatasynyń basshylyǵymen kezdesýinde osyndaı kútpegen málimdeme jasaldy. Parlamenttiń Joǵarǵy palatasynyń ókilderi ǵarysh aılaǵy ornalasqan meken «Baıqońyrda qaı eldiń zańnamasy júredi?» degen kúrdeli de aýyr saýalǵa jaýap taýyp, shıelenisken túıindi máseleni aqyry sheshý úshin jol tartýǵa bel býdy»,-dep jazady gazet.

***

«Alash aınasy» gazetiniń alǵashqy betindegi «Agronomy joq agroónerkásip qalaı damysyn?» degen maqalada gazettiń qyzylordalyq tilshisi agronomdy jekemenshik kásip retinde qarap, jaldamaıtyndyǵy, sáıkesinshe osy mamandyqqa degen suranystyń tómendeýi naryqqa kóshken zamanda jer-ananyń qalaı bolsa solaı ıgerilip, azyp-tozýyna yqpal etip otyrǵan faktor retinde atap, dabyl qaǵady. Máselen, kórshiles Reseıdiń tek Krasnodar ólkesinde jylyna kem degende 10 sort óndiriske joldama alsa, al bizdiń sońǵy óndiriske engizilgen «Aq marjan» sortyna 30 jyl bolypty. ıAǵnı, 30 jyldan beri kúrish salasynda tyń jańalyq joq. Sebebi onymen ǵylymı turǵyda aınalysatyn agronom mamandardyń qatary sırep barady. 

Osy basylymnyń «Saıası bıýro» betindegi «Shaǵyn aýyldardy «shashyp» jibergennen utarymyz bar ma?» degen maqalada iri megapolısterdiń ýrbanızatsııaǵa ushyrap, shaǵyn aýyldardyń shańyraǵy shaıqalyp jatqandyǵy erteń eldigimizge syn bolmaıdy ma degen másele kóteriledi. Sebebi búginge deıin «Ákimshilik-aýmaqtyq qurylym týraly» Zańǵa sáıkes aty bar, zaty joq 33 aýyl taratylypty. Maqalada otandyq sarapshylardyń pikiri ekige jarylady. Biri «10 adam qalsa da aýyldy saqtap qalý kerek. Ol araǵa ınfraqurylym aparý kerek» dese, biri «Kez kelgen el azamatyna teńdeı múmkindik jasalý qajet. Shalǵaı aýyldaǵy adamdar osyndaı múmkindikten aıyrylǵan. Aýdan ortalyǵyna kelýdiń ózi shyǵyn. Biraq aýrýhana, basqa-basqa qyzmet túrleri - barlyǵy ortalyqta. Sondyqtan olardy ınfraqurylymy bar jerlerge kóshirý kerek» deıdi.