«Baıqońyr» qymbat, halyqtyń amandyǵy odan da qymbat» - baspasózge sholý
***
«Aıqyn» basylymynyń búgingi sanynda saılaýaldy naýqannyń barysy jaıynda «Saılaý naýqanyna 15 kún: ne isteldi?» atty maqala jarııalandy.
Gazettiń jazýynsha, elimizde Parlament Májilisi men barlyq deńgeılerdegi máslıhattar depýtattaryn saılaý naýqany bastalǵaly beri týra 15 kún ótti. Osyǵan oraı keshe Ortalyq saılaý komıssııasynyń múshesi Lázzat Súleımen osy aralyqta atqarylǵan jumystar jáne aldaǵy mańyzdy saıası naýqanǵa daıyndyq barysy týraly aıtyp bergen.
- Qazirgi kezde OSK-ǵa 4 partııalyq tizim usynyldy: 30 qańtar kúni - «Nur Otan» partııasynyń 127 adamdy qamtıtyn partııalyq tizimi, 2 aqpanda - «Aýyl» halyqtyq-demokratııalyq patrıottyq partııasynyń 19 adam engizilgen partııalyq tizimi jáne Qazaqstan kommýnıstik halyq partııasynyń 22 adam kirgen partııalyq tizimi, al 3 aqpanda «Aq jol» demokratııalyq partııasynyń 35 adam qosylǵan partııalyq tizimi bizge kelip tústi. Qazirgi ýaqytta úsh tizimdegi kandıdattardyń Ata zańǵa jáne saılaý týraly zańnamaǵa sáıkestigi tekserilý ústinde. Al 3 aqpanda Ortsaılaýkom «Nur Otan» partııasynyń partııalyq tizimin tirkedi jáne onyń Parlament Májilisi depýtattyǵyna kandıdattarynyń barlyǵyna «kandıdat kýáligin» berdi, - dedi Lázzat Súleımen.
«OSK múshesi Qazaqstanda máslıhattar depýtattyǵyna úmitkerlerdi usyný da belsendi júrip jatqanyn málimdedi. Ol 20 naýryz kúni elimizde 3335 saılaý okrýgi boıynsha oblystyq, qalalyq jáne aýdandyq máslıhattardyń depýtattary saılanatynyn eske saldy:
- Oblystyq, sondaı-aq Astana jáne Almaty qalalyq aýmaqtyq saılaý komıssııalary búgingi 4 aqpanda, tańǵy saǵat 10-da bergen málimetter boıynsha respýblıkada barlyǵy 2 865 kandıdat usynyldy.
Óńirler ishinde Soltústik Qazaqstan, Qaraǵandy, Shyǵys Qazaqstan, Qostanaı oblystary jergilikti ókildi organǵa depýtat bolýǵa qyzyǵýshylar sany jóninen alda keledi», - delingen materıalda.
***
Qazaqstanda jumyssyzdar úshin Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymy men Eýropanyń damyǵan elderinde qoldanylatyn jumysqa ornalastyrýdyń jeke kartasy ázirlenetin bolady, dep jazady «Aıqyn» «Jumysqa ornalastyrýdyń jeke kartasy ázirlenedi» atty maqalada.
Bul týraly Senatta «Jumyspen qamtý týraly» jańa zań jobasynyń tanystyrylymy barysynda Densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik damý mınıstri Tamara Dúısenova málim etken.
- Zań jobasy arqyly jumyssyzdyq mártebesin berýdiń úderisi arqyly jumyssyzdardy formaldy tirkeýdi joıý kózdeledi. Bul rette jumyssyzdyq týraly statýs tek ol adamǵa laıyqty jumystar tabylmaǵan jaǵdaıǵa ǵana beriletin bolady, - dedi mınıstr T. Dúısenova.
Onyń aıtýynsha, Halyqty jumyspen qamtý ortalyǵy jumyssyzdar úshin ártúrli kásip boıynsha jumys berýshiler usynatyn málimetter bazasynan bos jumys ornyn tabýmen aınalysady. Tabylǵan jumys oryndaryna jumyssyz adam joldanady.
- Zań jobasyna sáıkes, eger jumys izdeýshige laıyqty keletin jumystar úshin oqytý qajet bolsa, onda jumys izdeýshiler arnaıy kýrstarǵa joldanady. Sonymen qatar, jumys izdeýshi tulǵa árbir úsh kún saıyn ózi Halyqty jumyspen qamtý ortalyǵyna baryp turýy tıis. Osy arqyly onyń belsendi jumys izdep júrgeni naqtylanady jáne ol naqtylanbasa onda on kún ishinde tulǵa jumyssyzdyq ala almaıdy, - dedi T. Dúısenova.
«Condaı-aq jumyssyz adam áleýmettik qoldaý alý úshin Jumyspen qamtý ortalyǵymen áleýmettik kelisimshart jasaıtyn bolady. Mınıstrdiń aıtýynsha, zań jobasy boıynsha jumysyn joǵaltqandarǵa áleýmettik tólem ýaqyty da uzartylatyn bolady», - delingen maqalada.
***
Keshe Parlament Senatynyń Tóraǵasy Qasym-Jomart Toqaevtyń tóraǵalyq etýimen palatanyń kezekti jalpy otyrysy boldy. Kún tártibine ekijaqty halyqaralyq eki kelisim men bir hattamany ratıfıkatsııalaý jónindegi úsh zań jobasy engizilgen eken.
Qosymsha baıandamany senator Murat Baqtııaruly jasady. Zań jobasyn talqylaýǵa birneshe senator qatysty. Sonyń ishinde Ikram Adyrbekov bul zań jobasy apatty jaǵdaıǵa baılanysty Reseı tarapynyń jaýapkershiligin kúsheıtýge baǵyttalǵanyn aıta kelip, óziniń 2006 jylǵy apattyń zardabyn joıýǵa tikeleı aralasqanyn eske aldy. Sol joly zymyran kókke kóterilmeı, jatyp-aq jaryldy. Negizgi bóligi Baıqońyr qalasynan 100-150 shaqyrym jerge baryp qulady. Biz sol qulaǵan jerdi 2 kún izdedik. Shuńqyrdy tapqanymyzben, zymyrannyń qaldyqtaryn jáne basqa da dúnıelerdi reseılik áriptester Qazaqstan tarapyna eshqandaı aqparat bermeı túgin qaldyrmaı alyp ketkenin kórdik.
Alaıda, sol jerge tógilgen geptıldiń zııandylyq deńgeıi óte joǵary ekenin aspaptar kórsetip turdy. Eki tarap kelisip, úsh aptadan keıin baryp ólshegende, ol jerde geptıldiń izi de bolǵan joq, demek, ol aýaǵa tez tarap, jerge tez sińip ketedi eken. Myna zań jobasynda geptıldi shuǵyl zalalsyzdandyrý máselesi qarastyrylmaǵan. Biz ekijaqty komıssııa quryp, yrǵalyp júrgende, geptıl tarap ketetini sózsiz. Sondyqtan, ekijaqty komıssııa aldyn ala jasaqtalyp, apat bolǵan jerdi shuǵyl tekserýi kerek. Qarastyrylyp jatqan qujatta osy másele eskerilýi kerek edi. Ókinishke qaraı, ol qarastyrylmaǵan.
Sonymen qatar, ol zań jobasynda sońǵy on jylda zymyran eki ret qulaǵan Qarmaqshy aýdany turǵyndarynyń densaýlyǵyna, jeri men sýynyń tazalyǵyna monıtorıng jasap otyrý máselesi qarastyrylmaǵanyn aıtty. Al shyǵyndardy óteý týraly aıtqanda, senator, tipti, ókinish bildirdi. Máselen, Qazaqstan tarapy 2006 jylǵy apattyń zardabyn 11 mlrd. teńgeden astam dep eseptese, Reseı tarapy sonyń 141 mln. teńgesin ǵana tólegen. Óıtkeni, apat saldary der kezinde tekserilmeı, birshama ýaqyttan keıin ǵana qolǵa alynǵandyqtan, onyń naqty zalalyn anyqtaý qıynǵa soqqan. Tolyǵyraq, «Baıqońyr» aılaǵyna qatysty barlyq jaıtty «Egemen Qazaqstan» basylymynyń «Baıqońyr» qymbat, halyqtyń amandyǵy odan da qymbat» atty maqalasynan oqı alasyzdar.
***
«Túrkistan» basylymy bolsa, búgingi sanynda «Aldaǵy Májilisten kimdi kórgimiz keledi?» degen saýadyń aınalasynda oı órbitedi.
«Bul Májilistiń bitirgeni men qabyldaǵan zańdary jaıynda buǵan deıin de tilge tıek etken edik. Al endigi depýtattar kim bolýy kerek? Árıne, Májilis, Parlamenttiń pármendiligi bunyń aldyndaǵy Májilistermen salystyrǵanda, sońǵy jyldary kúrt tómendedi», - delingen «Májiliske kimder barady?» atty maqalada. - Atqarýshy Úkimettiń daıyndap kelgen zań jobalaryna bas shulǵyp, qol kóterýden aryǵa bara da qoımady. Májilismender óz aılyqtaryn azaıtý týraly usynysqa óre túregelip qarsy turǵanymen, mektep búldirshinderine arnalǵan tegin tamaqty alyp tastaýǵa júz paıyz maquldap, qol kóterdi. Májilismenderdiń eń uzaq talqylaǵan zań jobasy - «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine halyqtyń kóshi-qony jáne jumyspen qamtý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zań. Oralmandardyń quqyqtyq máselesin retteýge kelgende kóp aıtysyp, tartysqan Májilis depýtattary áıteýir taramaı turyp, olardyń azamattyq alý máselesin birjaqty etip ketti».
«Sonymen, aldaǵy Májilisten kimdi kórgimiz keledi?», - dep jazady «Túrkistan».
«Eń bastysy, halyqtyń qamyn oılar, eldiń erteńi úshin jarǵaq qulaǵy jastyqqa tımeıtin, áleýmettiń muńyn túsine alatyn, zań salasynan habary bar jannyń halyqtyń qalaýlysy bolýǵa ábden qaqysy bar. Partııalar ózderiniń partııalyq tizimin jasaǵanda da, saılaý aldy baǵdarlamasyn daıyndaǵanda da, osy bir úrdisten jańylmasa eken. Parlamenttiń tórin kim kóringenniń saıqymazaǵyna aınaldyrmaý búgingi partııalarǵa da, saılaýshyǵa da syn», - delinedi atalǵan materıalda.
***
Búkil jıǵan-tergen qarajatyn shekara syrtyna ala qashqan qaltalylar zańsyz qarajatty «aqtap» ala almaıtyn bolady, dep atap ótedi «Túrkistan» basylymy «Nursultan NAZARBAEV, Qazaqstan Prezıdenti: Offshorlaryń túkke jaramaı qalady» degentaqyryppen berilgen maqalada.
«Búkil jıǵan-tergen qarajatyn shekara syrtyna ala qashqan qaltalylardy Qazaqstan ekonomıkasyn damytýǵa, halyqtyń áleýmettik ahýalyn jaqsartýǵa, otandyq óndiristi kúsheıtýge, salýǵa shaqyrǵan Elbasy 2017 jyldan bastap jalpyhalyqtyq kiris pen shyǵysty ashyq kórsetý týraly deklaratsııa jarııalanatynyn, sol kezde zańsyz qarajatty «aqtap» alý qıynǵa túsetinin jáne eshkimnen eshnárseni jasyrý múmkin emestigin eskertti», - delingen maqalada.
Ótken aptada «Nur Otan» partııasynyń Astanada ótken quryltaıynda: «Biz qanshama baıdy - mıllıarderler men mıllıonerlerdi ósirdik. Olar qazir «Forbes»-tiń sýretterine shyǵyp júr. Óte ádemi kórinedi, betterine opa jaqqan, kıimderi de keremet. Biraq osy aqshanyń barlyǵyn tabýǵa bizdiń elimiz, memleketimiz - Qazaqstan múmkindik bergen. Endeshe, qarajatty osynda quıý qajet. Túrli offshorlaryń túkke jaramaı qalady», - dep eskertken Elbasy qaltalylardy Qazaq elin damytýǵa shaqyrdy.
Aıta keteıik, 2015 jyly Úkimet arnaıy qabyldanǵan zań boıynsha, syrtqa ketken aqshany zańdastyrýdy qolǵa alǵan bolatyn. Bul naýqan 2016 jyldyń sońyna deıin sozylady.
***
Qazaqstanda jylyna 16 myńnan astam adam obyrdan kóz jumady. Osyndaı jan túrshigerlik derekterdi «Lıter» basylymy keltirip otyr.
Degenmen 2009 jyldan beri az da bolsa (shamamen 10 paıyzǵa) obyrdan dúnıe salatyndardyń sany azaıyp keledi. Oǵan aldyn alý skrınıngteriniń jáne qazaqstandyqtardy aqparattandyrýdyń arqasynda qol jetkizildi.
Basylymnyń atap ótýinshe, skrınıngtik baǵdarlamalar obyrdyń birneshe túrleri boıynsha tegin júrgiziledi: jatyr moıny obyry, sút bezi obyry, qýyq asty beziniń qaterli isigi , kolorektaldy qaterli isik, óńesh, asqazan jáne baýyr qaterli isigi. Sońǵy jyldary, otandyq onkologtar obyrdy aldyn alý jáne ony erte kezeńderde emdeýdi basym maqsatqa aınaldyrǵan. Sebebi, erte kezderde anyqtalǵan qaterli isikti 90 paıyz jaǵdaıda emdeledi. Tolyǵyraq, «Ejegodno v Kazahstane vyıavlıaetsıa do 30 tysıach novyh slýchaev onkozabolevanıı» atty maqaladan oqyńyzdar.