«Baıbalam emes baıypty ustanym kerek» - baspasózge sholý
***
Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev keshe Qytaı Halyq Respýblıkasyna memlekettik sapary aıasynda Ekinshi dúnıejúzilik soǵystaǵy jeńistiń jáne qytaı halqynyń Japonııamen soǵystaǵy jeńisiniń 70 jyldyǵyna arnalǵan saltanatty sherýge qatysty. Elbasynyń osy sapary jaıyndaǵy úlken maqala «Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynda «Surapyl soǵys qaıtalanbasyn!» degen taqyryppen berilgen. Basylymnń jazýynsha, áskerı sherý Qytaı astanasy Beıjińdegi Tıananmen alańynda ótti. Bul álemdegi eń úlken alańdardyń biri. Áskerı sherýge Qytaı tarapy erekshe daıyndalypty. Tipti, bir aıdan beri Beıjiń kóshelerinde aıryqsha tártip ornap, eldik sharaǵa qytaı halqy bir kisideı atsalysqan. Al dál keshegi kúni Qytaı astanasyndaǵy jaǵdaı múlde ózgeshe boldy. Uıymdastyrýshylar dittegen maqsattaryna qol jetkizdi. «Qazirgi kúni QHR-dyń birqatar qalasyn azat etýde opat bolǵan sarbazdardyń esimderi osy eldegi arnaıy memorıalda jazylǵanyn da atap ótýge bolady. Máselen, Beıjińnen 245 shaqyrym jerdegi Chjantszıakoý ýeziniń Chjanbeı qalasynda Ekinshi dúnıejúzilik soǵysta Qytaı jerinde qaza bolǵan keńes áskerleri men moń-ǵol sarbazdary memorıaly mańynda 21 adam jerlengen. Olardyń arasynda Qazaqstannyń týmalary jáne elimizdiń aýmaǵynan soǵysqa shaqyrylǵandar bar. Eskertkishte 13 mońǵol jáne 66 keńes jaýyngeriniń aty qashalyp jazylǵan. Olardyń arasynda A.Japarov, T.Ótebaev jáne Á.Berbekov sekildi aty-jónder kezdesedi», - dep jazady basylym.
Teńgeniń erkin baǵamǵa jiberilgen kúni qara uzatqan saıyn qoǵam da sabasyna túsip, óz-ózine kele bastady. El erge, er jerge qaraǵan syn saǵatta sabyrdan aıyrylmaı, ekonomıkalyq jaǵdaıǵa jan-jaqty taldaý jasap, bolashaqqa degen senimin joǵaltpaǵan ekonomıst-ǵalymdar qatarynyń kóbeıip kele jatqany da dátke qýat beredi. Óıtkeni, qarapaıym halyq olardyń sózimen sanasyp, tyńdaıdy. Osy rette «Egemen Qazaqstan» gazetiniń tilshisi ekonomıka ǵylymdarynyń doktory, professor, Qaztutynýodaǵy Qaraǵandy ekonomıkalyq ýnıversıteti janyndaǵy Jańa ekonomıka jáne júıelik saraptama ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń dırektory Qýandyq Aınabekpen júzdesip, belgili ǵalymnyń atalǵan máselege qatysty oı-pikirin bilgen. Basylym tilshisiniń barlyq saýalyna tushymdy jaýap bergen ǵalym: «Eń aldymen aıǵaıǵa attan qosyp, dúrligýdiń qajeti joq. Dál qazirgi ýaqytta baıbalam salǵannyń ornyna jaǵdaıǵa baıyppen qarap, baısaldy qadamdarǵa barýǵa tyrysý kerek. Eger de azamattarymyzdyń qolynda azyn-aýlaq dollary bolsa, onyń belgili bir mólsherin teńgege aıyrbastap, turmystyq tehnıka satyp alǵandary jón. Aıyrbastan kem degende 30 paıyz utady. Sonan soń, qoldaǵy aqshany dollarmen saqtaǵandary jón dep oılaımyn. Óńirlerdegi bılik óziniń qyz-metin ekonomıkalyq daǵdarystan týyndaǵan problemalardy sheshýge baǵyttaǵany jón. ıAǵnı, ınno-vatsııalyq damýdyń jańa deńgeıine ótý kezeńin tezdetetin bıznes, ǵy¬lym jáne bılik arasyndaǵy baıla¬nysqa bastar sony soqpaqty izdeý kerek», - deıdi. Suhbat «Baıbalam emes baıypty ustanym kerek» degen taqyryppen berilgen.
***
«Aıqyn» gazetiniń búgingi sanynja belgili qobyzshy Ábdimanap Jumabekulymen aradaǵy suhbat «Qara qobyzdyń qudiretin álemge tanytty» degen taqyryppen berilgen. Basylym tilshisiniń barlyq saýalyna tuşymdy jaýap bergen ol: «Shyndyǵyn aıtsam, biz oqýǵa túsken jyldary qobyzǵa degen kópshiliktiń ynta-yqylasy basqasha boldy. Kýrstaǵylar bizdi baqsy dep te kemsitetin. Oǵan namystanǵandar boldy. Keıin qobyzdyń qudiretin, keremet daýysy men sarynyn, tyńdaǵandar moıyndady. Bizde Dáýlet aǵaıdyń kezinde qobyz¬dy shyn sezindik. Aspapqa degen qyzyǵýshylyq ta sol kezde oıanyp, túsine bastadyq. Onyń ústine Dáýkeń tabıǵatynan keremet sózýar, sheshen adam bolatyn. Kóne tarıhı áńgimelerdi de kóp biletin. Ásirese, kúı tarıhyna baılanysty ańyz-áńgimelerdi maıyn tamyza áserli, qyzyqty etip aıtqanda, ynta-yqylasymyzben berilip tyńdaıtynbyz. Ári qobyzǵa odan saıyn qyzyǵa túsetinbiz. Mysaly, Dáýkeń árbir kúıdi úıretkende kúıdiń áýenin onyń tarıhı mazmunymen, sıýjetimen baılanystyra otyryp, sózben de, daýyspen ándetip te aıtatyn. Ony túsindirgen kezde ol birden kókeıge ońaı qonady ári tez jattalady. Osy ádispen oqyǵan biz kóp qınalmaı-aq, az jylda Dáýkeń úıretken barlyq kúıdi tez meńgerdik», - deıdi.
Álemde birin-biri qaıtalaıtyn kórinister, qubylystar kóp. Biraq olardyń qaı-qaısysy da áıteýir bir qyrynan erekshelenedi de este qalady. Eger qaıtalaýǵa tabıǵat, basqa da jaǵdaı emes, adamdardyń ózderi sebepshi bolyp jatsa she? Bul jaıynda «Aıqyn» gazetiniń juma kúngi nómirindegi «Qaıtalaýǵa nege qumarmyz?» degen taqyryptaǵy maqalada keńinen baıandalǵan. Basylymnyń jazýynsha, ásirese, qaıtalaý ónerde kóbirek kórinis berip, jurt nazaryna birden iligip qalady. Mysaly, Astana men Almatyda qalaǵa arnap án shyǵarý degen bas aýrýǵa aınaldy. «Elordanyń jóni bólek, al Almatyńyzǵa qansha án arnasańyz da Altynbek Qorazbaevtyń «Saǵyndym Almatymdysy» júrek túkpirinde turady. Yńyldaı qalsańyz da eske túsetin sol án. Týǵan jerge qanshama arnaý ánder bar. Sonyń qaısysy Eskendir Hasanǵalıevtiń «Atamekeninen» oq boıy ozyp tur? Muny aıtyp otyrǵan sebebimiz, án shyǵaraıyq, sol án buryn keńinen tanymal bolǵan ánderden kósh ilgeri bolsyn da. Anaǵa, qyzdarǵa, jigitterge, ata-ájege arnalǵan ánderge qatysty da osyny aıtýǵa bolady», - dep jazady maqala avtory.
***
«Vetnamnyń halyqaralyq neke agenttigi qazaqstandyq er-azamattarǵa óz qalyńdyqtaryn usynýda», - dep jazady «Ekspress K» gazeti «Kelınka ız Saıgona» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń jazýynsha, vetnam qalyńdyqtaryn jarnamalaıtyn aqparat Qaznette zor tabysqa ıe bolyp otyrǵan kórinedi. Birden aıta keterligi, bul jalǵan aqparat emes, shyndyǵynda da Saıgonnyń neke agenttiginiń shynaıy jarnamasy eken. Jeńgetaılar eger 1 jyl tolmaı jatyp kelin Qazaqstandy jersinbeı qashyp keter bolsa, ornyna basqa qalyńdyq taýyp berýge de ýáde etýde.