Baýyrjan Baıbek: Pedagogterdiń eńbekaqysy 2 ese kóbeıedi

Foto: None
ShYMKENT. QazAqparat – Partııanyń saılaýaldy ýádelerin iske asyrý aıasynda pedagogterdiń eńbekaqysy ortasha alǵanda 330 myń teńgeden asady. Bul týraly Shymkent qalasyna sapary barysynda «Nur Otan» partııasy Tóraǵasynyń birinshi orynbasary Baýyrjan Baıbek aıtty, dep habarlaıdy QazAqparat.

B.Baıbek Saıası keńestiń keńeıtilgen otyrysy qarsańynda Elbasy, partııa Lıderi Nursultan Nazarbaevtyń tapsyrmasy boıynsha óńirlerge saparyn jalǵastyrýda. Búgin ol «Nur Otan»-nyń saılaýaldy baǵdarlamalarynyń Shymkent qalasynda oryndalý barysymen tanysty.

Fılıal tóraǵasy, Shymkent ákimi Murat Áıtenovtiń málimdeýinshe, 9 aıda 2025 jylǵa deıin josparlanǵan 475 ındıkatordyń 23% oryndalǵan. Qalada 398 myń sharshy metr turǵyn úı, 5 medıtsınalyq mekeme men 115 sport alańy paıdalanýǵa berilgen. 250 myń adamdy úzdiksiz elektr qýatymen qamtamasyz etý maqsatynda «Bozaryq» elektr qosalqy stantsııasy salynǵan. Gaz taratý stantsııasynyń qurylysy aıaqtalýda, ol 5 shalǵaı eldi mekendi tabıǵı gazben qamtamasyz etetin bolady. 14 myńnan astam jańa jumys orny ashyldy.

«Memleket basshysy jarııa etken «Ózgerister joly: Ár azamatqa laıyqty ómir!» saılaýaldy baǵdarlamasy aıasynda bilim berý salasyna erekshe nazar aýdarylady. El kóleminde 800 jańa mektep salý jáne qoldanystaǵy 5 myń mektepti jańǵyrtý josparlanǵan. Tikeleı Shymkentte taıaýdaǵy 5 jylda 66 mektep salý jáne jóndeý josparlanǵan, bul rette 25 oqý orny bıyl salyndy.



Sapar barysynda №79 jańa mektepte pedagogter ujymymen kezdestim. Memleket basshysynyń tapsyrmasymen bıyl muǵalimderdiń jalaqysy 25% ósti. Partııanyń saılaýaldy ýádelerin iske asyrý aıasynda pedagogterdiń eńbekaqysy 2024 jylǵa qaraı 2 ese kóbeıip, ortasha alǵanda 330 myń teńgeden asady», – dep jazdy Baýyrjan Baıbek Facebook-paraqshasynda.

Onyń aıtýynsha, partııa jastar men áıelder kásipkerligin qoldaýǵa erekshe nazar aýdarady. Sondyqtan ol Shymkentte kásipkerlikti jańadan bastaýshylarǵa, eń aldymen jastar men áıelderge qoldaý kórsetetin onlaın-ortalyq ashqan «Bolashaq» baǵdarlamasynyń túlekterimen kezdesti. Bolashaqtyqtar atap kórsetkendeı, ІT jáne agrotehnologııa, arhıtektýra, dızaın jáne basqa da salalar boıynsha tegin keńes beriledi.

«Nur Otan» partııasynyń baspasóz qyzmetinen málim etkendeı, sol kúni partııa Tóraǵasynyń Birinshi orynbasary Shymkent qalasynda, sondaı-aq Túrkistan jáne Qyzylorda oblystarynda saılaýaldy ýádelerdiń iske asyrylý barysyn onlaın-formatta qarastyrdy. Baýyrjan Baıbek fılıaldar basshylyǵy men máslıhattardaǵy fraktsııalardyń nazaryn jyl sońyna deıin oryndalmaı qalý qaýpi bar jekelegen tarmaqtarǵa jáne osy baǵyttaǵy jumystardy kúsheıtý qajettigine aýdardy.

«Elbasy 2019 jyly balalardyń ınternattarda ómir súrý jaǵdaılaryn jaqsartý boıynsha sharalar qabyldaýdy tapsyrǵan bolatyn. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev bıyl jyl basynda VII shaqyrylymdaǵy Parlamenttiń birinshi sessııasynyń ashylýynda balalardyń quqyǵyn qorǵaý máselesine erekshe nazar aýdarý mindetin qoıdy. Osy tapsyrmalardy oryndaý úshin balalardyń ınternattarda ómir súrý jaǵdaılaryna keshendi taldaý júrgizildi. Balalar quqyǵyn qorǵaý jónindegi keńestiń derekteri boıynsha, barlyq ınternatqa kúrdeli jáne aǵymdaǵy jóndeý júrgizilgen jalǵyz óńir – Pavlodar oblysy. Sondaı-aq, Qostanaı oblysy da aldyńǵylardyń qatarynda. Bul rette Qyzylorda, Mańǵystaý, sondaı-aq Almaty jáne Túrkistan oblystarynda ahýal qanaǵattanarlyqtaı emestigi baıqalady.

Árbir balaǵa tolyqqandy jaǵdaıdy qamtamasyz etý – bizdiń saılaýaldy baǵdarlamamyzdyń basymdyqtarynyń biri. Sondyqtan Keńestiń bastamasy boıynsha bul másele kelesi aptada Partııalyq baqylaý komıtetiniń qaraýyna usynylady», – dep eskertti partııa Tóraǵasynyń Birinshi orynbasary.

Baýyrjan Baıbek óńirlik fraktsııalar jumysyna jáne bıyl partııanyń Saıası keńesi Bıýrosynyń sheshimimen engizilgen «Nur Otan»-nan saılanǵan barlyq deńgeıdegi máslıhat depýtattarynyń jarııa reıtıngine jeke toqtaldy.

«Qazirgi kezde bizge jekelegen fılıaldardan partııanyń máslıhattaǵy hatshylary men fraktsııa jetekshilerin jarııa reıtıngte qaramaý týraly usynystar kelip túsýde. Reıtıng saılaýaldy mindettemelerdi tıimdi iske asyrýǵa, sondaı-aq olardyń qyzmetiniń ashyqtyǵy men eseptiligin qamtamasyz etý esebinen partııadan saılanǵan depýtattarǵa halyqtyń senim deńgeıin arttyrýǵa baǵyttalǵanyn taǵy da eske salamyn. Bul rette júıeli túrde reıtıngi tómen depýtattardyń tıimdiligi fılıaldardyń Saıası keńesteriniń otyrystarynda qaralyp, ol mandatty keri qaıtaryp alý jáne tıisti depýtattardy rotatsııalaý úshin negiz bola alady. Bizdiń partııalyq kadrlyq rezervte 3,4 myńnan astam depýtattyqqa laıyqty úmitkerler bar. Tıisinshe, biz olardy kórsetkishteri tómen depýtattarmen almastyrýdy usynatyn bolamyz», – dep atap ótti ol.


Seıchas chıtaıýt