Baýyrjan Baıbek Maqtaaral aýdanynda boldy
«Elbasy N.Á.Nazarbaevtyń osydan eki jyl buryn Túrkistandy jańǵyrtý týraly qabyldaǵan sheshimi elimiz úshin úlken tarıhı oqıǵa boldy. Túrki áleminiń mańyzdy rýhanı ortalyqtarynyń biri – kıeli kóne qala jańa mártebege ıe bolǵannan keıin alyp qurylys alańyna aınaldy. Qysqa merzim ishinde adam tanymastaı bolyp ózgerdi.
Taıaýda ǵana qaladaǵy jańa nysandardy aralaǵan kezinde Elbasy aıtqandaı, «Túrkistannyń aýqymdy qurylysy tutas óńirdiń ekonomıkalyq damýyna zor septigin tıgizip otyr». Sondaı-aq, ol turǵyndardyń ómir súrýine jaıly jaǵdaı jasaýdyń mańyzdylyǵyn da atap kórsetti. Bul tapsyrma partııanyń saılaýaldy baǵdarlamasynda kórinis tapty. Túrkistan oblysyna sapar barysynda jurtshylyqpen jáne úkimettik emes uıymdar ókilderimen birge «Nur Otan» partııasynyń óńirlik jáne qalalyq saılaýaldy baǵdarlamalarynyń jobalaryn talqyladym», - dedi Baýyrjan Baıbek jelidegi paraqshasynda.
Oblys turǵyndarynan 560-tan astam usynys tústi, onyń ishinde aýyl sharýashylyǵyn, kommýnaldyq ınfraqurylymdy damytý, joldardy jóndeý jáne abattandyrý, bilim berý men densaýlyq saqtaý sapasyn arttyrý máseleleri bar. Barlyq ótinish zerdelenip, baǵdarlamany pysyqtaý kezinde eskeriledi.
Sonymen birge, ol bıylǵy mamyrda sý basýdan zardap shekken Maqtaaral aýdanynda boldy.
«Elbasy N.Á.Nazarbaevtyń bastamasymen «Birgemiz» qoǵamdyq qory Dostyq aýylynyń turǵyndaryna 20 úı salýǵa 340 mıllıon teńge bólgen edi. Partııa fılıalynyń basshysy, oblys ákimi Ó. Shókeevpen birge Myrzakent kentindegi jańa qonystanýshylardy baspanalarymen quttyqtadyq. Sondaı-aq, qor qarjylandyrýymen Fırdoýsı aýylynyń turǵyndary úshin salynyp jatqan taǵy 12 úıdiń qurylysy qarasha aıynyń basynda aıaqtalady.
Memleket basshysy Q.K.Toqaevtyń úndeýin qoldap, maqtaaraldyqtarǵa 1000 tonnadan astam gýmanıtarlyq kómek, onyń ishinde azyq-túlik, gıgıenalyq zattar, kıim-keshek, tósek-oryn jabdyqtary men qurylys materıaldaryn jibergen barsha partııa múshelerine alǵysymdy bildiremin», - dep tolyqtyrdy patrııasy tóraǵasynyń birinshi orynbasary.