Baýyrlarymyzdy Atajurtynyń búgingi kelbetin kórsin dep EKSPO-ǵa oraı shaqyrdyq - Elbasy

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - QR Prezıdenti Nursultan Nazarbaev Dúnıejúzi qazaqtarynyń quryltaıy qandas baýyrlarymyz Atajurtynyń búgingi kelbetin kórip, marqaısyn, oı túısin dep ádeıi EKSPO-2017 kórmesi kezinde ótkizilip otyrǵanyn aıtty, dep habarlaıdy QazAqparat.

«Quryltaı balamaly energııa boıynsha Jer júziniń ınnovatsııalyq jetistikterin pash etetin EKSPO-2017 kórmesine oraı ótýde. Biz ádeıi osylaı baılanystyrdyq. Sebebi bul Qazaqstannyń mereıin asyryp, kúlli álemniń nazaryn aýdaryp otyrǵan úlken shara. Biz qandas baýyrlarymyz Atajurtynyń búgingi kelbetin kórip, marqaısyn, oı túısin dep Sizderdi EKSPO-ǵa oraı shaqyrdyq. Bar bolǵany 15 jyldyń ishinde boı kóterip, dúnıeni tańqaldyrǵan elordamyz - Astananyń ósip-órkendep jatqanyn kórsin, qýansyn dep oıladyq. Keshe jańadan salynǵan teatrda boldyńyzdar, Qazaqstannyń marqaıǵan, kórkeıgen astanasyn kórdińizder, áli de aspaı, saspaı, elge kelip, aýnap-qýnap, biraz kórip qaıtyńyzdar», - dedi Prezıdent Quryltaıdyń ashylý saltanatynda. 

Sonymen qatar Memleket basshysy táýelsizdiktiń bastapqy jyldarynda barsha qazaq jurty qandaı qıynshylyqtardy bastan keshkenin eske aldy.

«Alǵashqy quryltaıdan beri, minekeı, 25 jyl ótti, barlyǵy da meniń esimde. Adam bastan keshpegen qıyndyqtardy kórdik, XX ǵasyrda qazaqtyń basynan ótpegen zulmat joq. Biraq táýelsizdik jyldarynda da ońaı qıyn kezder bolǵan joq. Reseı Patshalyǵy men Keńes odaǵynyń qolastynda 150 jyldan asa bodan boldyq. Túrli zobalańdardy bastan ótkerdik. Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynda ekonomıkamyz turalap, 2 mıllıon halyq jumyssyz bosyp qaldy. Ne jalaqy, ne zeınetaqy tóleı almaı, taqyrǵa otyryp qalǵan kezder boldy. Degenmen, kúlli qazaqtyń jumyla judyryq bolyp birigip, el bolyp jumys isteýiniń arqasynda keleli, úlken tabystarǵa qol jetkizdik. Jalpy ortasha deńgeıde ómir súretin halyqtardyń kórsetkishine qol jetkizdik. 40 protsenttik kedeıshilikti 3 protsentke deıin tómendettik. Táýelsizdik jyldar ishinde ekonomıkamyzdy 22 ese ósirdik. Eldiń tabysy da 20 ese artty. Búgingi qazaqtyń jaǵdaıy, ómiri, turmysy esh ýaqytta qazaq tarıhynda bolǵan emes. Bul tarıh turǵysynan qasqaǵym sát dep aıtýǵa bolady, biraq tutas dáýirge tatıtyn dáýir boldy dep aıtatynymyz osy. Elimizdiń bolashaqqa bastar baǵyty men maqsaty da aıqyn», - dep qorytty oıyn Elbasy.

Aıta keteıik, Astana qalasynda dúnıejúzi qazaqtarynyń V quryltaıy óz jumysyn bastaǵan bolatyn. Quryltaı jumysyna barlyǵy 800 delegat pen qonaq qatysýda, onyń 350-i alys jáne jaqyn shetelderdegi álemniń 39 elinen keldi. Bul - ǵylymı-shyǵarmashylyq jáne pedogogıkalyq zııalylar ókilderi, bıznes, sport, buqaralyq aqparat quraldary salalarynyń mamandary, memlekettik jáne qoǵamdyq uıymdardyń qyzmetkerleri. Quryltaı delegattary men qonaqtarynyń 80 paıyzy mundaı is-sharaǵa alǵash ret qatysýda.

Dúnıejúzi qazaqtarynyń quryltaıynyń baspasóz ortalyǵynda 150 otandyq jáne sheteldiń BAQ ókilderi aqparat taratýda.

1992 jyldan beri ótkizilip kele jatqan Quryltaı dúnıejúziniń túkpir-túkpirinde turatyn etnıkalyq qazaqtardyń kezdesý orny ári biregeı suqbat alańy bolyp tabylady.

Seıchas chıtaıýt