Batysqazaqstandyq bapker shákirtterin olımp shyńynan kórgisi keledi
Batys Qazaqstan oblysy tarıhynda mundaı álemdik deńgeıdegi jarysqa tuńǵysh ret qatysqanyna qaramastan, Dınanyń júldegerler qatarynan kórinýine onyń jattyqtyrýshysy, «Eren eńbegi úshin» medaliniń ıegeri Temirjan Hasanǵalıev óz eńbegin sińirdi. Bapkerdiń olımp shyńynan kórine alatyndaı basqa da shákirtteri bar ma, ómirlik oı-armany, maqsaty qandaı? Mine, osy tóńirekte QazAqparat tilshisi Temirjan Sultanulymen áńgimelesken edi.
Temirjan Hasanǵalıev 1969 jyly 25 qańtarda qazirgi Terekti aýdany Saryómir aýylynda dúnıege kelgen.
Óziniń aıtýynsha, 5-synyptan bastap Oral qalasyndaǵy qazirgi daryndy balalarǵa arnalǵan mamandandyrylǵan S.Seıfýllın atyndaǵy №11 oblystyq qazaq mektep-ınternat kesheninde bilim alǵan.
«Altynshy synyptan-aq belgili bapker, Qazaqstannyń eńbek sińirgen jattyqtyrýshysy, marqum Batyr Qýanyshevtiń qol astynda sambo kúresimen jattyǵa bastadym. Jasóspirim kezimde 35, keıin 48-52 kg salmaqta kúresip, Qazaqstan quramasyna alyndym. Odaqtyq deńgeıdegi jarystarda baq synap, júldegerler qatarynan kórinip júrdim. Ataqty balýan, sambodan 1989 jylǵy álem chempıony, Qazaqstannyń eńbek sińirgen sport sheberi, marqum Asqar Shaıhıevpen birge jattyqtym. Men jastar arasynda kúreskende, alty jas úlkendigi bar Asqar eresekter sapynda baq synap júrdi», - deıdi T.Hasanǵalıev.
Temirjan da talaı jarysta top jarar ma edi, eger kóldeneń jaǵdaı kelip kılikpegende. 1987 jyly ásker qataryna alynǵan ol Almaty qalasynda azamattyq boryshyn ótedi. Mine, sonda qyzmet babynda oń kózinen jaraqat alyp, zaǵıp bolyp qaldy. Biraq kózim kórmeıdi dep orta jolda qalyp qoıǵan joq. Áskerı boryshyn ótegennen keıin 1989-1993 jyldary A.Pýshkın atyndaǵy Oral pedagogıkalyq ınstıtýtynda bilim alyp, dene tárbıesi pániniń muǵalimi bolyp shyqty.
Kúrestegi nátıjeleri de eleýsiz qalmady. 1991 jyly KSRO Dene shynyqtyrý jáne sport boıynsha memlekettik komıtetiniń sheshimimen oǵan «Sambo kúresinen KSRO sport sheberi» ataǵy berildi.
Qazaq kúresinen de sport sheberi atanǵan Temirjan endi ustazdyq etip, shákirt tárbıeleýge den qoıdy. Aldymen 1995-1997 jyldary týǵan jeri – Saryómir aýylyndaǵy Hamza Esenjanov atyndaǵy mektepte dene tárbıesinen dáris berip, balalardy sambo kúresine baýlydy. Keıin osy qyzmetin Oral qalasyndaǵy S.Seıfýllın atyndaǵy №11 mektepte jalǵastyrdy. Tájirıbesi tolysqannan keıin 2003-2017 jyldary M.Ótemisov atyndaǵy Batys Qazaqstan ýnıversıtetinde eńbek etti. Al 2017 jyldan beri BQO dene shynyqtyrý jáne sport basqarmasynyń múmkindikteri shekteýli adamdarǵa arnalǵan sport klýbynda dzıýdodan jattyqtyrýshy-oqytýshy qyzmetin atqaryp keledi.
«Meniń munda aýysýymnyń sebebi – keıingi jyldary Qazaqstanda paradzıýdo jáne sýrdodzıýdo qolǵa alyna bastady. Osy sport túrlerinen jarystarǵa qatysatyn balýandar izdestirilgen kezde ózim de paradzıýdodan álem chempıonaty men kýboginde baq synap kórdim. Birde qola júlde alsam, taǵy birde úshinshi oryn básekede utylyp qaldym. Onyń ústine jasym 48-ge kelgennen keıin 18-20 jastaǵy balýandarmen kúresý ońaıǵa túspedi. Sondyqtan birjola shákirt tárbıeleýge kósheıin dep sheshtim», - deıdi bapker.
Paradzıýdo boıynsha kózi nashar kóretinder tatamıge shyqsa, sýrdodzıýdodan estý qabileti kem sportshylar baq synaıdy. Olımpıadalyq oıyndar ótetin jyldary ile-shala paralımpıada ótetini belgili. Al bir jyldan keıin sýrdlımpıadaǵa kezek keledi, ıaǵnı kelesi oıyndar 2025 jyly Japonııada uıymdastyrylmaq. Bul eki sport túri de álem elderinde áldeqashan damyǵan. Qazaqstanda sýrdodzıýdo Oralmen qatar Taraz, Almaty, Semeı qalalarynda jaqsy jolǵa qoıylǵan dep aıtýǵa bolady.
«Elimizde sýrdodzıýdo kenjeleý damyǵandyqtan, shákirtim Dına Erjanovaǵa 16 jasynan-aq eresekter arasynda synǵa túsýge týra keldi. Ol Qazaqstan chempıonaty men el kýboginde úzdik shyqqannan keıin 2021 jyly Frantsııanyń Versal qalasynda ótken álem birinshiligine qatysyp, tájirıbe jınaqtady. Al ótken jyly Brazılııada ótken jazǵy sýrdlımpıada oıyndarynda 52 kg salmaqta 18 jasynda qola júldege qol sozdy. Brazılııa elindegi dúnıejúzilik doda barlyq talapqa saı, tamasha uıymdastyryldy. Mine, sondaı álemdik jarysta Dınanyń júlde alýy bárimizdi qýantty», -deıdi Temirjan Sultanǵalıev.
Qazirgi kezde Oral qalasyndaǵy joǵary gýmanıtarlyq-ekonomıkalyq kolledjiniń 2-kýrsynda oqıtyn Qazaqstannyń eńbek sińirgen sport sheberi Dına Erjanova áli jas, jýyrda ǵana 19-ǵa toldy. Endeshe, áli talaı júldeden úmitti deýge bolady.
Ótken jyly Memleket basshysynyń Jarlyǵymen «Eren eńbegi úshin» medalimen marapattalǵan Temirjan Sultanuly basqa da shákirtteriniń top jarǵanyn qalaıdy. Qazirdiń ózinde 60 kg salmaqta kúresetin Músilim Sultanǵalıev sport sheberi, Qazaqstan birinshiligi men spartakıadasynyń chempıony atanyp úlgerdi. Sport sheberligine úmitkerler Azamat Saıfeden (81 kg) men Eljan Talǵatov (60 kg) spartakıada men chempıonatta júldegerler qatarynan kórindi. Al Anastasııa Tımoshenkova (63 kg) jaqynda Qyrǵyzstanda ótken Azııa – Tynyq muhıt birinshiliginen qola júldeger atanyp keldi. Qaı-qaısysynyń da Qazaqstan quramasy sapynda óner kórsetip, halyqaralyq jarystarda olja salatyndaı múmkindikteri jetedi.
«Bulardan basqa da shákirtterim bar. Oblystyq estý qabileti buzylǵan balalarǵa arnalǵan arnaýly mektep-ınternatynan jeti balany tańdap alyp, jumys istep jatyrmyn. Olardy jattyqtyrýdyń óz erekshelikteri bar. Ózińiz de kórip tursyz, estimegennen keıin ádisterdi jasap kórsetýge týra keledi. Qarym-qatynas shynaıy, ótirik aıta almaısyń. Sosyn shyńdaý úshin deni saý balalarmen kúrestiremin. ıAǵnı M.Ótemisov atyndaǵy Batys Qazaqstan ýnıversıtetinde jáne Oqýshylar saraıynda jattyǵyp jatqan qatarlastaryna alyp baramyn. Eger olardy jeńseńder, sýrdodzıýdodaǵy qarsylastaryńdy utasyńdar dep aıtamyn», - deıdi tájirıbeli jattyqtyrýshy.
Temirjan Hasanǵalıev – zaıyby Aıgúlmen eki ul, bir qyz tárbıelep otyrǵan ónegeli otbasy. Sal dertine ushyraǵan tuńǵyshy Dáýlet anasynyń tabandylyǵy arqasynda qazir ózi júrip-turady, karatemen shuǵyldanady. Odan keıingi uly Islam Almaty qalasyndaǵy Qazaq-brıtan tehnıkalyq ýnıversıtetinde, qyzy Aısulý mektepte 5-synypta oqıdy.
Jumystastarynyń aıtýynsha, T.Hasanǵalıev – óz isiniń mamany, adal júrip, adal turady. Eńbek tártibin eshqashan buzǵan emes, qyzmetkerlermen ońaı til tabysady, qıyn jaǵdaıda kim-kimge de qolushyn berýge daıyn. Shákirtterin úıretýmen birge ózi de jattyǵýdan qol úzgen emes.
«Temirjan Sultanuly – óte qarapaıym, eńbekqor áriptes. Árqashan kisige bolsyn dep turatyn aqkóńil jigit. Jalpy, ómir ony kóp synady, soǵan tóze bildi jáne qazir beınettiń zeınetin kóre bastady desek, artyq aıtqandyq bolmas. Oraldyń pedınstıtýtynyń dene shynyqtyrý fakýltetin bitirip, ustazdyq jolda qyzmet etýmen birge bapkerlikti qosa alyp júrdi. Páterden páter jaldap júrse de, esh moıymaı, kúndelikti dene jattyǵýlardyń arqasynda, jubaıy Aıgúl ekeýi sal balasyn aıaqqa turǵyzdy. Oral qalasynda eń alǵash ashylǵan múgedekter sport klýbyna dzıýdodan bapker bolyp ornalasyp, Dına Erjanovanyń boıyndaǵy talantyn baıqap, eńbektene bildi. Sonyń nátıjesinde shákirti 2022 jyly Brazılııanyń Kashıas-dý-Sýl qalasynda ótken jazǵy XXIV sýrdlımpıadalyq oıyndardyń dzıýdodan qola júldegeri degen ataqqa qol jetkizdi. Bolashaqta da bapkerdiń talaı belesti baǵyndyraryna senimim mol. Osyndaı jattyqtyrýshymen qyzmettes bolǵanyma ózimdi baqytty sanaımyn», - dedi QazAqparat tilshisine múmkindikteri shekteýli adamdarǵa arnalǵan sport klýbynyń dırektory Áskerbek Nurmuhanov.
Eske sala keteıik, qazaqstandyq sportshynyń Brazılııadaǵy sýrdlımpıadalyq oıyndarda qola júldeger atanǵanyn jazǵan bolatynbyz.
Sondaı-aq QazAqparat «Respýblıka qaharmandary» jobasy aıasynda beıbit zamannyń batyrlary kimder ekendigin jazdy.
Paralımpıada júldegeri sportta múmkindik shektelmeıtinin aıtady.