Batys Qazaqstandaǵy Segizsaı keshenin keńinen zertteý kózdelýde

Foto: None
ORAL. QazAqparat - Shyńǵyrlaý aýdany aýmaǵynda ornalasqan Segizsaı keshenin keńinen zertteý kózdelýde, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Oblystyq tarıh jáne arheologııa ortalyǵynyń dırektory Jantas Safýllınniń aıtýynsha, Segizsaı kesheni jalpyulttyq qasıetti nysandar tizimine engizilgen.

Shyńǵyrlaý aýdany Segizsaı aýyly men Qaratóbe aýdany Egindikól aýyly aralyǵynda jatqan keshendi zertteýdi alǵash ret 1966 jyly A.Pýshkın atyndaǵy Oral pedagogıkalyq ınstıtýty (qazirgi M.Ótemisov atyndaǵy Batys Qazaqstan memlekettik ýnıversıteti) qolǵa alǵan. Ólketanýshy G.Bagrıkovtyń basshylyǵymen qazba jumystary júrgizilip, birneshe altyn adam tabylǵan. Jalpy, munda sarmattar kezeńine jatatyn 300-den asa oba shoǵyrlanǵan.

Keıin Máskeýden Ǵylym akademııasyna qarasty arheologııa ınstıtýtynyń ǵalymdary kelip, qazba jumystaryn júrgizgenimen, ol aıaqtalmaǵan. Qorǵandardy jartylaı ashyp tastap, qaıta qalpyna keltirmegen. Adam súıekteri ár jaqqa shashylyp ketken, tabylǵan jádigerler júıeli zerttelmegen.

«Mine, osy Segizsaı (Lebedevka) keshenin qaıta zertteý qajettiligi týyndap otyr. Buǵan deıin keshenge arnaıy baryp, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty, Á.Marǵulan atyndaǵy arheologııa ınstıtýtynyń ǵylymı qyzmetkeri Erbolat Smaǵulov, Túrkistan oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıi arheologııa bóliminiń meńgerýshisi Aısulý Erjigitova jáne oraldyq ǵalym, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty Murat Qalmenovtiń qatysýymen barlaý jumystaryn júrgizdik. Keńes zamanynan beri ǵalymdar Segizsaıdaǵy sarmattar kezeńine jatatyn obalardy segiz qorymǵa bólgen. Sol qorymdardyń syzbalary men esepterin taýyp, sol boıynsha ornalasý tártibin anyqtaýǵa tyrystyq. Sulba keledi, tek túsiniksizdeý jerleri barshylyq. Endigi maqsat - qarjy múmkindigine qaraı topografııalyq túsirilimderi men fotosýretterin, syzbalaryn jasap, naqty koordınattaryn anyqtap, ǵylymı aınalymǵa engizý», dedi QazAqparat tilshisine J.Safýllın.

Shyńǵyrlaý aýdandyq tarıhı-ólketaný mýzeıiniń basshysy Tilegen Qalıevtiń málim etkenindeı, «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda Segizsaıǵa reseılik jáne qazaqstandyq ǵalymdardyń nazaryn aýdarý maqsatynda 11-13 maýsymda Esenamantaý ústirtinde «Kóne Segizsaı» taqyrybynda dalalyq sımpozıým uıymdastyrylmaqshy.

Oǵan Reseı Federatsııasy men Qazaqstan qalalarynan ár jyldary osy jerde qazba jumystaryn júrgizgen arheologtar, basqa da ǵalymdar at basyn burmaqshy.

Aldaǵy ýaqytta Segizsaı kesheni aýmaǵynda ashyq aspan astyndaǵy mýzeı ashý, sondaı-aq osy tustan ótetin Samara-Shymkent jolynyń boıynda kompozıtsııa ornatý oılastyrylýda.

Sol sekildi osy mańdaǵy Aqqumnyń astynda kóne qala bar degen áńgime kópten aıtylyp keledi. Ony da zerttep, mýzeı-qoryq etip qursa, artyq bolmas edi. Talaıdan beri syr búgip jatqan Qunyskereı úńgiri de bar.

«Eń bastysy, ǵylymı-zertteý jumystaryn júrgize otyryp, tabıǵaty sulý, tarıhy baı Segizsaı kesheni men Aqqumdy keler urpaq úshin saqtaý asa mańyzdy», dedi J.Safýllın.

Seıchas chıtaıýt