Batys ǵundarynyń astanasy Aqtóbe boldy dep oılaımyn – túrik ǵalymy

AQTÓBE. QazAqparat – «Aqtóbe oblysynyń mádenı-tarıhı murasyn zertteý, saqtaý, jańǵyrtý men nasıhattaýdyń ózekti máseleleri» atty jıynǵa qazaqstandyq jáne sheteldik zertteýshiler qatysty. Túrkııadaǵy Iedıtepe ýnıversıtetiniń professory Ahmet Tashaǵyl batys ǵundarynyń astanasy Aqtóbe bolady degen oıyn ashyq aıtty, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Aqtóbe oblysynda tarıhı-mádenı eskertkishterdi zertteý, zerdeleý úshin 2023-2025 jyldarǵa arnalǵan jol kartasy bar.

Osy baǵyttaǵy jumysty jan-jaqty júrgizý úshin elimizdiń birneshe óńiri men shetelden arnaıy ǵalymdar shaqyryldy.

Olar Aqtóbedegi arheologııalyq qazba jumystarynyń baǵytyna toqtaldy.

«Tas dáýirinen bastap erte temir, sonaý ǵun dáýirine deıingi eskertkishter zertteledi. Bıyl jazda kóptegen qazba jumysy uıymdastyrylady. Bar nazardy ǵun dáýiriniń eskertkishterine buramyz. Aqtóbe oblysy ǵun dáýiriniń eskertkishteri shoǵyrlanǵan ortalyq ekenin dáleldeýge kúsh salamyz. Pánaralyq zertteýler júrgizip, úlken nátıjege qol jetkizgimiz keledi», - dedi Á. Marǵulan atyndaǵy arheologııa ınstıtýty Astana fılıalynyń dırektory Azat Aıtqalı.

Qazaqstanda ǵun dáýiri kezeńi az zerttelgen. Ǵalymdar osy kezeńge qatysty derekterdi tolyqtyrý úshin arheologııalyq jumystardy júıeli túrde júrgizedi.

«Bıyl ǵun dáýirin zertteý úshin 4-5 ekspedıtsııa jumys isteıdi. Sonymen birge tas, qola, erte temir dáýirin de zertteımiz», - Á. Marǵulan atyndaǵy arheologııa ınstıtýty Astana fılıalynyń dırektory Azat Aıtqalı.

Á.Marǵulan atyndaǵy Arheologııa ınstıtýtynyń bas dırektory Aqan Ońǵarulynyń aıtýynsha, qazir elimizde taldamaly-eksperttik oıǵa basymdyq beriledi.

Ony ózge eldiń emes, Qazaqstannyń kadrlarynan ǵana bilemiz.

«Maqalasyn, kitabyn jazyp otyratyn ǵalymdarǵa ekspert retinde qyzmet isteýge tapsyrma berildi. Elimizde Qazaqstan tarıhy kitabynyń 7 tomdyǵy jazylady. Birinshi tomyna Á.Marǵulan atyndaǵy arheologııa ınstıtýty jaýapty. Tas dáýirinen bastap, V ǵasyrǵa deıingi ǵun dáýiri qosa esepteledi. Negizi kontseptsııa – Qazaqstan Eýrazııa qurlyǵynyń ortasynda turǵan dalalyq órkenıettiń besegi, ejelgi órkenıetti jasaǵan bir el. Qazaqstannyń álemdik tarıhtaǵy rólin asha bilýimiz kerek. Aqtóbege keler bolsaq, eskertkishterdiń sany da, túri de kóp. Bul jerden eki ekspedıtsııa shyǵady. Aqtóbe – eń alǵashqy adamdardyń qonystanǵan óńirlerdiń biri. Bul jaı sóz emes, ǵylymı dáleldengen dúnıe. Munda mıllıon jyl buryn adam turǵan. Mártók aýdanyndaǵy Jamansý, Muǵaljar aýdanyndaǵy qonystar bar. Ekinshiden, Muǵaljar – Eýrazııadaǵy eń úlken taý-ken ortalyqtarynyń biri. Qarǵaly aýdanynda Taranǵul qonysy tabyldy. Sony ári qaraı zertteımiz», - deıdi Á.Marǵulan atyndaǵy Arheologııa ınstıtýtynyń bas dırektory Aqan Ońǵaruly.

Ǵalymdar ǵundar dáýirin jazý úshin keshendi jumysty bastady.

Endi Qazaqstannyń batysyndaǵy arhıvterdegi, mýzeıindegi qujattar zerdelenedi. Dalalyq zerttteý jumystary júrgiziledi.

Boljam boıynsha Oıyl-Qobda aýmaǵyndaǵy elıtılyq ǵun eskertkishi, Muǵaljar aýmaǵyndaǵy eskertkishter zertteledi.

Sóıtip bıyl qyrkúıek aıynda oblysta halyqaralyq ǵylymı konferentsııa ótedi.

«Biz qolymyzdan kelgenshe kómek kórsetemiz. Túrkııa ǵalymdary túrik tarıhyna kóp mán beredi. Ǵundar shyǵystan batysqa qalaı bardy? Osy qyzyq. Batys ǵundarynyń astanasy Aqtóbe boldy dep oılaımyn», - dedi Iedıtepe ýnıversıtetiniń professory Ahmet Tashaǵyl.