«Batys Alashorda» ǵylymı-zertteý ortalyǵyn ashý usynyldy
Bul týraly búgin Alash qozǵalysynyń 100 jyldyǵyna oraı Qadyr Myrza Álı atyndaǵy mádenıet jáne óner ortalyǵynda ótken «Alash amanatyn arqalaǵan...» atty erli-zaıypty tarıhshylar, Batys Qazaqstan ınnovatsııalyq-tehnologııalyq ýnıversıtetiniń oqytýshylary Saılaý men Dámetken Súleımenovtermen kezdesýde aıtyldy, dep habarlaıdy «QazAqparat» HAA tilshisi.
Alashtanýshy, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty Dámetken Súleımenovanyń aıtýynsha, osyndaı ortalyq Semeıde 2008, Almatyda 2009, Astanada 2011 jyly ashylyp, jumys jasap keledi. Bıyl Alash qozǵalysynyń 100 jyldyǵyna oraı kóptegen sharalar josparlanýda. Sonyń ishinde 13 Alash qaıratkeriniń mereıtoıy bar. Degenmen Alash qozǵalysyn jan-jaqty zertteý baǵytynda qolǵa alynatyn jumystar áli de barshylyq. Mysaly, qazirgi kezde Máskeýde Alash qozǵalysyna baılanysty ister arada bir ǵasyr ótkendikten, Federaldyq qaýipsizdik qyzmetinen alynyp, memlekettik muraǵatqa berilýde. ıAǵnı olardy qaıta qoparyp, zertteýge múmkindik bar degen sóz. Alaıda bul barlyq kedergiler alynyp tastaldy degendi bildirmeıdi. Oraldyń ózinde Alashordaǵa baılanysty ister buryn UQK departamentinde bolsa, qazir olar ishki ister departamentiniń muraǵatyna berdik, deıdi. Іshki ister departamenti bolsa, «Ol qujattar býnkerde jatyr», dep izdenýshilerdi kirgizbeıdi.
«Jalpy, men alashtaný isimen 1997 jyldan aınalysa bastadym. Ol kezde J.Dosmuhamedov atyndaǵy pedkolledjde kafedra meńgerýshisi edim. Elbasynyń Jarlyǵymen Saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý jyly jarııalanýyna baılanysty Batys Alashorda kósemderiniń biri Jahansha Dosmuhamedovti zertteýge bel býdyq. Saılaý ekeýmiz aldymen ol kisiniń urpaqtaryn taptyq. Jahanshanyń týystarynyń kópshiligi qýǵyn-súrginge túsip, Orynbor, odan da árige asyp ketken eken. Osylaı jalǵasa bergen izdenýshiligimiz ǵylymı dıssertatsııaǵa ulasty. Ǵylymı jetekshim, tarıh ǵylymdarynyń doktory Ómirzaq Ozǵanbaev bolsa, akademık-ǵalym Keńes Nurpeıisov meni óz qyzyndaı kórdi. Ol kisi: «Jalǵyz Jahansha emes, Batys Alashordany zertteý taqyryby etip al», dedi. Keıin: «Shyǵys Alashordasynan da, Batys Alashordasynan da, Túrkistan muhtarıatynan da kandıdattyq dıssertatsııalar qorǵalyp, monografııalar jazyldy. Endi «Alash» entsıklopedııasyn shyǵarý qajet», dep amanattady. Sondyqtan Alash qozǵalysynyń 100 jyldyǵyna oraı entsıklopedııany shyǵarýǵa bolar edi, materıaldary daıyn. Jalpy, Alashorda - kúrdeli taqyryp, onyń qyr-syryn túgel ashý ońaı emes. Al Alash arystarynyń barlyq arman-ańsary oryndaldy ma? degenge kelsek, alashtanýshy retinde bilim jaǵynan alǵanda, tolyq oryndaldy dep aıta almaımyn. Óıtkeni І jalpyqazaq sezininiń ózinde Alash qaıratkerleri jer, memlekettik basqarý júıesi, saıası oqıǵalarǵa baǵa berýmen qatar bilim salasyna da basa mán berdi. Eýropa, kórshiles Reseı elindegi jaǵdaımen salystyra otyryp, alǵa basýdyń joldaryn belgiledi. Aıtalyq, bilim berý júıesin balabaqshadan bastaý kerek degen olar Orynborda oqýlyqtar da jazyp shyǵardy. Bul kitaptar paıdalanyldy da. Qazirgi kezde oqýlyqtar jazylyp jatqanymen, bulardyń bári birdeı halyq kóńilinen shyǵyp jatqan joq. Qanshama qıyn-qystaý kezeńde ómir súrip, talaı ret qýǵyndalsa da, eli úshin, jeri úshin jan aıamaı kúresken Alash qaıratkerleriniń ónegeli isin jalǵaý - qazirgi urpaq boryshy», - dedi Dámetken Dosmuhanqyzy.
Júzdesýde sondaı-aq Hamza Esenjanov, Taıyr Jarokov syndy biregeı tulǵalardy zerttep, «Armanyń úndes edi Aq Jaıyqpen», «Dalasyna laıyq daryn», «Aqqý mahabbat», «Bıikke samǵaıtyn qus» atty kitaptar shyǵarǵan Saılaý Hamıtulynyń ólke tarıhyna qosqan úlesi atalyp ótildi. Onyń qaladaǵy oqý oryndarynda ustazdyq etýmen birge «Elim-aı» qaıyrymdylyq qoryn ashyp, jetim balalarǵa qolushyn bergeni umytyla qoıǵan joq. Sonymen qatar KSRO-nyń jáne Qazaqstannyń qurmetti donory atanǵan Saılaý Súleımenov qan berýden de tartynǵan emes.
Kesh barysynda aqyndar, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń músheleri, Qadyr ortalyǵynyń dırektory Baýyrjan Halıolla, Aıtqalı Nárikov, Syrym aýdany ákiminiń orynbasary Aslanbek Sarqulov jáne basqalar erli-zaıypty tarıhshylarǵa eldiń izgi tilegin jetkizip, tanymal ártister áýelete án oryndap, kúı shertti.