«Batyr arýlar» baıqaýyna daýys berý bastaldy (FOTO)

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - Qazaqstandyqtardyń Qarýly Kúshterde qyzmet etip júrgen áskerı kásip ıeleriniń 12 úzdik ókilin ózderi tańdaýyna jaqsy bir múmkindik týyp otyr.

Búgin, 1 sáýirde «Batyr arýlar» baıqaýynyń qatysýshylaryna onlaın daýys berý bastaldy, dep habarlady QR Qorǵanys mınıstrliginiń baspasóz qyzmeti.

Daýys berý Qorǵanys mınıstrlginiń www.mod.gov.kz. resmı saıtynda ótkizilýde.   Onyń qorytyndysy boıynsha QR Qarýly Kúshteri áskerı kásip ıeleriniń 12 úzdik ókili anyqtalady. Baıqaý Qazaqstandaǵy qyz-kelinshekterdiń áskerı qyzmetin jarııa etý úshin QR Qorǵanys mınıstrliginiń bastamasy boıynsha uıymdastyryldy.

2016 jyly «Batyr arýlar» baıqaýyna 200-den asa ótinim qabyldandy. Onyń ishinde baıqaýdyń tehnıkalyq talaptaryna sáıkes kelgen 80 saýalnama iriktelindi.

«Batyr arýlar» baıqaýy - bul qoǵam úshin jaqsy rezonans týǵyzǵan áıel áskerı qyzmetshiler arasyndaǵy tuńǵysh respýblıkalyq baıqaý. Áskerı qyzmet - men úshin mártebe jáne maqtanysh sezimi, biz erlermen birge ıyq teńestire otyryp, ómirimizdi Otanǵa qyzmet etýge sarp ettik. Men bul baıqaýdyń úıymdastyrylyp, ótkizilýine muryndyq bolǵan Qorǵanys mınıstrliginiń basshylyǵyna sheksiz alǵysymdy bildiremin. Atalmysh baıqaý bizge qarym-qabiletimiz ben kásipke degen yqylasymyzdy kórsetýge jaqsy múmkindik berdi», - dedi «Batyr arýlar - 2015» baıqaýynyń jeńimpazy aǵa leıtenant Álııa Haırýlına.

Baıqaý qatysýshylaryna júktelgen tapsyrmalardy sátti oryndaı alatynyn, sondaı-aq dalalyq jaǵdaılarda jaýyngerlik aıla-tásilder men sabaqtardy ótkize alatynyn dáleldeýge týra keledi.

«Atalmysh baıqaý men úshin mańyzdy boldy. Bul basqa baıqaýlardan erekshelenetin áskerı qyzmetshiler arasyndaǵy birden-bir konkýrs. Osynaý baıqaýda men tájirıbe jınaqtap, dene daıarlyǵymnyń qandaı deńgeıde ekenin ańǵardym. Men barlyq konkýrsanttarǵa sáttilik jáne jeńis tileımin», - dedi «Batyr arýlar - 2015» baıqaýynyń jeńimpazy serjant Botagóz Musaeva. 

Baıqaýdyń negizgi mindeti Qazaqstandaǵy áıelderdiń áskerı qyzmetiniń oń ımıdjin qalyptastyrý, áskerı kásiptiń bedelin arttyrý bolyp tabylatynyn esterińizge sala keteıik. Tuńǵysh baıqaýdyń qatysýshylary ártúrli kedergilerdi eńserdi, qarýmen ýaqytqa tolyq jaýyngerlik amýnıtsııada júzdi, dene daıarlyǵyn kórsetti, dalalyq jaǵdaılarda jaýyngerlik aıla-tásilder men jattyǵýlardy oryndady. Jeńimpazdar «aman qalý kýrsymen» qarqyndy jaýyngerlik daıarlyqtan ótti, olar tank astynda jatty, parashıýtten sekirdi jáne oq atty. Áskerı qyzmetshiler udaıy ázirlikte ekenin jáne olarǵa júktelgen tapsyrmalardy sátti oryndaıtynyn dáleldedi.

          

Seıchas chıtaıýt