Batyr analarǵa memlekettik járdemaqy taǵaıyndaý proaktıvti formatqa kóshiriledi

NUR-SULTAN. QazAqparat - Batyr analarǵa memlekettik járdemaqy taǵaıyndaý proaktıvti formatqa kóshiriledi, dep habarlaıdy QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń baspasóz qyzmeti.

Baspasóz málimetterine qaraǵanda, búgingikúni aı saıyn 700-ge jýyq qyzmet alýshyǵa járdemaqy taǵaıyndalady.

Qazaqstanda «Altyn alqa» jáne «Kúmis alqa» alqalarymennagradtalǵan kópbalaly analarǵa memlekettik járdemaqy taǵaıyndaý endi avtomattyrejımde júzege asyrylady.

Eger buryn analar Halyqqa qyzmet kórsetý ortalyǵyna barypótinish jazsa, endi osy aıdan bastap qyzmet alý rásimi proaktıvti bola bastady.Basqasha aıtqanda, memlekettik járdemaqy analardyń jeke ótinishinsiztaǵaıyndalatyn bolady. Memlekettik qyzmet aı saıyn 700-ge jýyq qyzmet alýshyǵakórsetiletini belgili.

Alaıda, qyzmetter mobıldi azamattar bazasynda tirkelgenazamattarǵa ǵana proaktıvti túrde kórsetiletinin atap ótken jón. Ol úshin ETsQ-ǵaqol qoıý arqyly uıaly telefonynyń nómirin Halyqqa qyzmet kórsetý ortalyǵyndanemese egov.kz portalynda bir ret tirkeýjetkilikti. Mundaı tirkeýden ótpegen adamdar «burynǵydaı tártippen» qyzmetkórsetýge ótinish berýi qajet.

«Proaktıvti qyzmet kórsetýprotsesi Prezıdent Ákimshiliginiń aqparattyq júıesinen Eńbek mınıstrliginińaqparattyq júıesine birinshi ret «Altyn alqa» jáne «Kúmis Alqa» alqalarymennagradtalǵan kópbalaly analar týraly aqparat túsken kezde bastalady», -dep habarlady vedomstvonyń baspasóz qyzmeti.

Budan buryn ótinishterdi qabyldaý jáne qyzmetterdi kórsetýnátıjesin berý «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» Memlekettik korporatsııasy»kommertsııalyq emes aktsıonerlik qoǵamy arqyly júzege asyrylǵanyn esterińizgesalamyz.

Qazaqstanda altynshy nemese jetinshi balany dúnıege ákelgenanalar «Kúmis alqa» jáne «Altyn alqa» memlekettik nagradalarymen marapattalady.Bul memlekettik nagradalardy alǵan analar aı saıyn 16 160 teńge (6,4 AEK)mólsherinde járdemaqy alady, onyń mólsheri jyl saıyn ınflıatsııa deńgeıin eskereotyryp qaıta eseptelip otyrady. Bul memlekettik qyzmetter qurmetti ataqtaralýǵa baılanysty taǵaıyndalady, sondyqtan olar eń tómengi kúnkóris deńgeıinebaılanysty emes.

Bul tólemder ómir boıyna esepteledi, ıaǵnı olarzeınetkerlikke shyqqannan keıin de toqtatylmaıdy, sondaı-aq otbasynyńkirisine qaramastan taǵaıyndalady. Búgingi kúni mundaı qurmetti ataqqa 237 myńana ıe.