Batys Qazaqstanda turýǵa jaramsyz dep tanylǵan 400-ge jýyq úı qaıta salynady
BQO ákiminiń orynbasary Tilepbergen Kaıýpovtyń málim etkenindeı, sonyń 116-sy – Qaratóbe, 243-i – Syrym, 218-i – Bórli, 649-y – Terekti, 43-i – Báıterek, altaýy – Tasqala aýdanynda, 17-si Oral qalasynda ornalasqan.
Tilepbergen Ersaıulynyń sózine qaraǵanda, 1 150 úı boıynsha tehnıkalyq tekseris júrgizildi. Sonyń ishinde 397-si (Qaratóbe – 98, Syrym – 114, Terekti – 60, Báıterek – 4, Bórli – 121) turýǵa jaramsyz dep tanyldy.
«Kúni búgin atalǵan aýdandarda jaramsyz dep tanylǵan turǵyn úılerdi qalpyna keltirý boıynsha jumystar bastaldy. Atap aıtqanda, salynatyn jańa turǵyn úılerdiń jer ýchaskeleri anyqtalyp, geologııa jáne topo-túsirilim jumystary júrgizilýde. Qurylys jumystaryn júrgizýge jergilikti kompanııalardyń tizimi anyqtalyp, daıyndyq jumystary bastaldy. Turǵyn úıler «Qazaqstan halqyna» qoǵamdyq qorynyń, óńirimizdegi iri kásiporyndardyń («QPO b.v.», «Jaıyqmunaı», «Oraloılend Gaz», «Kondensat») jáne ózge de uıymdardyń qarajaty esebinen salynady», - dedi T.Kaıýpov.
Budan bólek, zardap shekkenderge 100 aılyq esep kórsetkish mólsherinde birjolǵy áleýmettik kómek (369,2 myń teńge) kórsetilýde. Kazirgi tańda 1 490 otbasy 547,3 mln teńgege áleýmettik kómek aldy.
Taǵy bir másele, sý tasqyny saldarynan 2 343 bas mal shyǵynǵa ushyrasa, sonyń 341-i – iri qara, 63-i – jylqy, 1 742-si – qoı-eshki, 116-sy – shoshqa, 81-i – úı qustary. Shyǵyndardy óteý jumystary bastalyp, buǵan oblystyq bıýdjettiń rezervinen 187,5 mln teńge bólindi.
«Sol sekildi shaǵyn jáne orta bıznes sýbektilerine keltirilgen zııan 2024 jyly sý tasqyny saldarynan keltirilgen múliktik nuqsandy óteý qaǵıdalaryna sáıkes óteledi. Atalǵan ereje jobasy Ashyq NQA-ler portalynda talqylaýda tur. Bızneske keltirilgen shyǵyndardy anyqtaý arnaıy qurylatyn komıssııamen atqarylatyn bolady», - dedi T.Kaıýpov.
Oblys boıynsha 39 kásipkerlik sýbektisi, 20 ósimdik, 18 mal sharýashylyǵy nysanyna (Báıterek – 18, Terekti – 34, Tasqala – 1, Syrym – 4, Qaratóbe – 8, Bórli – 7, Oral qalasy – 5) zalal keltirilgen.
Eske sala keteıik, budan buryn Jaıyq ózenindegi sý deńgeıi Oral qalasy tusynda 864 santımetrdi kórsetkenin jazǵan bolatynbyz.
Oralda saıajaıdan qutqarylǵan ıtter qaıda ornalastyryldy.