Batys Qazaqstanda mádenıet oshaqtaryn jańǵyrtý jalǵasyn tabady – Saıran Dúısenov
— Saıran Temirǵalıuly, aldymen ótken jyldy bir qorytyndylap ótseńiz…
— Búginde Batys Qazaqstan oblysynda 680 mádenıet mekemesi bar. Onda 5 myńnan astam qyzmetker eńbek etedi.
Ótken jyly basqarmanyń uıymdastyrýymen 12 myńnan astam mádenı is-shara ótkizildi. Sonyń ishinde bastylaryna toqtalsaq, QR eńbek sińirgen ártisi, ánshi-termeshi Qalamqas Orashevanyń 70 jyldyǵyna arnalǵan «Kómeıinde kúmis jyr» V aımaqtyq-respýblıkalyq qyz-kelinshekter baıqaýy, respýblıka aımaǵynda jazba aqyndarmen shyǵarmashylyq baılanys ornatý maqsatynda «SÓZ-soqpaq» poetıkalyq performansy, Dombyra kúni jáne Qurmanǵazy Saǵyrbaıulynyń 205 jyldyǵyna oraı oblysymyzda alǵash ret ótken dombyra jasaý sheberleriniń «Dombyra–dastan» oblystyq festıvalin aıtýǵa bolady.
Sol sekildi «Jas kelin — 2023» aımaqtyq baıqaýy, aýdan kórkemónerpazdarynyń «Týǵan jerim — tuǵyrym» halyq shyǵarmashylyǵy festıvali, «Túrki álemi» halyqaralyq óner sheberleriniń festıvali men halyqaralyq sýretshiler sımpozıýmy, kúıshi, termeshi Murat Karımýllınniń eske alýǵa arnalǵan kesh, «Muhıt júrgen joldarmen» ǵylymı-tarıhı sazdy ekspedıtsııasy jáne basqa kóptegen is-shara óz deńgeıinde uıymdastyryldy.
Oblystyq teatrlarda jańa premeralar qoıylyp, olar Atyraý, Aqtaý, Saran qalalarynda gastroldik saparlarda boldy. H.Bókeeva atyndaǵy oblystyq qazaq drama teatry Atyraý qalasynda ótken aqyn, batyr M.Ótemisulynyń 220 jyldyǵyna oraı uıymdastyrylǵan respýblıkalyq teatrlar festıvaline qatysyp, tórt birdeı júldeni enshiledi.
Jyl ishinde kontserttik mekemeler de Qazaqstan ǵana emes, shet elderge de shyqty. Aıtalyq, oblystyq kameralyq orkestri Astana jáne Almaty qalalarynda, Túrkııanyń Ystanbul qalasynda kontsertter qoıdy. Jastar shyǵarmashylyǵy ortalyǵy janyndaǵy «ARNAU» etno-folklorlyq ansambli Slovakııanyń Bratıslava, Aýstrııanyń Vena, Majarstannyń Býdapesht qalalaryna gastroldik saparmen baryp qaıtty. Sonymen qatar Túrkııada ótken halyqtyq ansamblder festıvaline Ǵ.Qurmanǵalıev atyndaǵy oblystyq fılarmonııanyń «Nazerke» halyq bıi ansambli arnaıy shaqyrtyldy.
Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń otandyq kitaptardy basyp shyǵarýdy kóbeıtý, jetkinshek urpaqtyń kitap oqýǵa ynta-yqylasyn arttyrý baǵytynda tapsyrma bergeni málim. Osy oraıda óńirde 358 kitaphana bolsa, sonyń 330-y aýyldyq jerde oryn tepken. Sońǵy kezde qýanarlyq jaıt, oqyrmandar sany ótken jyldyń 1 jeltoqsanynda 278 myńnan asyp, aldyńǵy jylǵydan 8 myńǵa jýyq adamǵa kóbeıdi. Kitap qory 5 mln 941 myń 760 danaǵa jetip, bul da 23 myńǵa ósti. Sonyń ishinde Qazaqstan Jazýshylar odaǵy oblystyq fılıalymen kelise otyryp, jergilikti aqyn-jazýshylardyń da kitaptary satyp alyndy.
— Mýzeı, arhıv isine de qysqasha sholý jasap jiberseńiz...
— Oblysta 24 mýzeı bolsa, olardyń bári qalypty jumys istep jatyr. Degenmen birqataryn jańartý qajet. Mysaly, Syrym aýdanynda Syrym Datuly atyndaǵy tarıhı-ólketaný mýzeıi jańa ǵımaratqa kóshirilip, tyń ekspozıtsııamen jasaqtalýda. Báıterek aýdanyndaǵy M.Sholohov mýzeıin kúrdeli jóndeýden ótkizý úshin jobalyq-smetalyq qujattamasy jasaldy, qazirgi tańda saraptamadan ótip jatyr. Terekti aýdanyndaǵy mýzeı ǵylymı pasporttaýdan ótýde, bıylǵy birinshi toqsanda ashylmaqshy. Jańaqala aýdanynda D. Nurpeıisova atyndaǵy óner mýzeıiniń ǵımaratyn kúrdeli jóndeý jumystarynyń negizsiz ekenin dáleldeıtin qurylymdy tehnıkalyq tekserý qorytyndysy ázirlenip, jobalyq-smetalyq qujattamasy jasaqtalyp jatyr.
Oblysta memlekettik qorǵaýǵa alynǵan jalpy sany 2 148 tarıh jáne mádenıet eskertkishteri bar ekenin aıta ketelik. Oral qalasynyń tarıhı-sáýlet tirek jospary (tıisti jergilikti jerdegi tarıh jáne mádenıet eskertkishiniń aýmaǵy men ornalasqan jerin tirkeıtin qujat) jasaqtaldy. Búginde joba QR Mádenıet jáne sport mınıstrligimen kelisildi.
Oblysta tarıhı-mádenı eskertkishterge ǵylymı-restavratsııalyq jumystar júrgizilýde. Han ordasy mýzeı-qoryǵy quramyndaǵy 3 nysanǵa ǵylymı-restavratsııalaý jumystary respýblıkalyq bıýdjet esebinen júrgizilip, qoǵam qaıratkerleri S. Meńdeshev pen A.Orazbaeva úılerinde jańa mýzeı ekspozıtsııalary ashyldy.
Ótken tarıhty saqtaý úshin arhıvterge kóńil bólý asa mańyzdy. Óńirdegi arhıvtermen barlyǵy 97 707 is, 14 245 049 paraq tsıfrlyq formatqa aýystyryldy, bul osy arhıvterde saqtalatyn qujattar sanynyń 9,5 paıyzdy quraıdy.
Memlekettik arhıv mekemelerin qarjylandyra otyryp, bul saladaǵy isterdi jandandyrý bıyl da jalǵasady. Sol sııaqty onomastıka, til damytý salalarynda tıisti jumystar atqarylyp keledi.
— Toqsanynshy jyldary aýyldardaǵy klýb, kitaphanalardyń jabylyp qalǵany belgili. Osy olqylyqtyń ornyn toltyrý baǵytynda qandaı jumystar atqarylyp jatyr?
— Iá, bul jumys basty nazarda. Ótken jyly oblysta 9 mádenıet nysany qurylysy josparlansa, sonyń tórteýi apattyq ǵımarattar edi. Osy kezge deıin Aqjaıyq aýdany Býdarın aýylyndaǵy mádenıet úıi jáne Bókeı ordasy aýdany Han ordasy mýzeı-qoryǵynyń vızıt-ortalyǵy men ákimshilik ǵımaraty paıdalanýǵa berildi. Qalǵan 7 nysannyń qurylysy bıyl aıaqtalmaqshy.
Budan bólek 2023 jyly Aqjaıyq aýdany Mergen, Bókeı ordasy Han ordasy jáne Syrym aýdany Alǵabas aýyldyq mádenıet úılerin kúrdeli jóndeý jumystary máresine jetti.
Bıyl 6 aýdanda mádenı-sport keshenderin salý, 7 nysanǵa kúrdeli jóndeý, 10 nysanǵa jóndeý jumystaryn ótkizý kózdelýde. Munyń bári aýyldardaǵy mádenıet salasyn qaıta túletýge septesedi dep oılaımyz.
— Barlyq istiń tetigin kadr sheshedi. Osy oraıda qala ǵana emes, aýyldardaǵy mádenıet oshaqtary mamandarmen qalaı qamtylyp otyr? Olardyń jalaqysy jóninde ne aıtar edińiz?
— Naqtyraq aıtsaq, mádenıet salasyndaǵy 5 myńnan astam qyzmetkerdiń 461-i — ákimshilik, 2 094-i — shyǵarmashylyq qyzmetkerler, 2 802-si — tehnıkalyq personal. Bul kórsetkish sońǵy úsh jylda ósti. Sonymen qatar basqarmaǵa qarasty mekemelerde tıimsiz shtattyq birlikterdi qysqartý nemese qajetti birlikke aýystyrý jumystary júrgizilýde.
Mádenıet salasy qyzmetkerleriniń jalaqysy 2019 jyldan bastap 35, 2022 jyly 23 paıyzǵa óskeni málim. Eńbekaqy kólemin 2025 jylǵa deıin 100 paıyzǵa arttyrý oılatyrylýda. Bul, árıne, memleket tarapynan úlken qoldaý.
Oblys boıynsha kadrlarmen qamtamasyz etý máselesi josparly túrde sheshilýde. Alaıda aýdandarda keıbir mamandyqtar boıynsha kadr jetispeýshiligi baıqalyp otyr. Bul máseleni sheshý maqsatynda basqarma tarapynan aýdan ákimdikterimen birlesip «Dıplommen aýylǵa» baǵdarlamasy boıynsha 2021 jyly 13, 2022 jyly 16 maman joldandy. Aýyldardaǵy mádenıet úılerin mamandarmen qamtý isi jalǵasady.
— Bıyl mádenıet salasynda qandaı baǵyttarǵa basa kóńil bólinedi?
— Bıylǵy jyly da mádenıet uıymdarynyń qurylysy men jóndeýin júrgizý, materıaldyq-tehnıkalyq bazasyn nyǵaıtý, kontserttik mekemeler men teatrlardyń el ishinde jáne jaqyn shet elde gastroldik saparlaryn uıymdastyrý, jańa qoıylymdar daıyndaý, kitaphana men mýzeı qorlaryn tolyqtyrý, josparǵa sáıkes mádenı-kópshilik sharalardy uıymdastyryp, ótkizý jumystary óz jalǵasyn tabady.
Mádenıet salasy qaıratkerleriniń shyǵarmashylyǵyn nasıhattaýǵa arnalǵan túrli formattaǵy is-sharalar ótpekshi. Sonyń ishinde aqyn, Memlekettik syılyqtyń laýreaty, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Aqushtap Baqtygereeva, QR halyq ártisteri, ataqty ánshi Ǵarıfolla Qurmanǵalıev pen ánshi-kompozıtor Eskendir Hasanǵalıev, QR eńbek sińirgen ártisteri, kúıshi Oqap Qabıǵojın, ánshi Jumaǵanym Rahımova jáne basqalardyń qurmetine is-sharalar uıymdastyrylady.
— Barlyq aýdan ortalyqtarynda arhıv ǵımarattary salynbaqshy eken. Bul jumys qashan máresine jetedi?
— Batys Qazaqstan oblysynyń mádenıet, tilderdi damytý jáne arhıv isi basqarmasyna qarasty 14 memlekettik arhıv (1 oblystyq, 11 aýdandyq jáne 2 fılıal) jumys isteıdi. Kúni búgin Batys Qazaqstan oblysynyń memlekettik arhıvterinde 3 782 qor, 1 027 448 is memlekettik saqtaýda tur.
2023 jyly «Arhıvtik anyqtamalar, arhıvtik qujattardyń kóshirmelerin nemese arhıvtik úzindiler berý» memlekettik qyzmetine qatysty 13 108 suranys oryndaldy. Oblysymyzdyń memlekettik arhıvteri ǵımarattarynyń arhıv qoımalary qazirgi ýaqytta ortasha eseppen 98 paıyzǵa tolyqtyrylǵan.
Osyǵan sáıkes, aımaq basshysynyń tikeleı qoldaýy arqasynda óńirdiń bes aýdanynda (Aqjaıyq, Báıterek, Bókeı ordasy, Jánibek, Syrym) arhıv ǵımaraty qurylysynyń jobalyq-smetalyq qujattamasy jasaqtaldy. Oǵan qosa 5 aýdandyq arhıvtiń qurylysy 2024 jyly áleýmettik-ınvestıtsııalyq joba aıasynda salynbaqshy. Bul jumystar aldaǵy jyldary da jalǵasyn tabady.
— 2026 jyly Bókeı handyǵyna 225 jyl, tarıhı Han ordasy aýylyna 200 jyl tolmaqshy. Osyǵan oraı qandaı jumystar qolǵa alynady?
— Bókeı handyǵynyń 225 jyldyǵyna oraı birqatar is-shara ótkizýdi josparlap otyrmyz. 2026 jylǵa deıin de isteletin jumystarymyz bar. Bókeı ordasy óńirimizdegi týrısterdiń kóp baratyn aımaǵyna aınalyp keledi. Jylyna 20 myńnan astam týrıst kelip ketedi. Bıyl Han ordasy mýzeı-qoryǵynda Qazynashylyq ǵımaraty men Han saraıyna ǵylymı-restavratsııalyq jumystar júrgiziletin bolady. Buǵan respýblıkalyq bıýdjetten 136 mln teńge bólindi. Bókeı handyǵynyń 225 jyldyǵyna oraı elordada kórme jáne ǵylymı-tájirıbelik konferentsııa ótkizý, poshta markalary jáne Ulttyq bank monetalaryn, osy óńirdiń tarıhyna qatysty jańa kitaptar shyǵarý, respýblıkalyq mádenı baıqaýlar jáne basqa sharalar uıymdastyrylmaqshy.
Ulttyq salt-dástúrlerimizdi dáripteý maqsatynda Han ordasy aýylynda oblystyq ulttyq ónimder, buıymdar, taǵamdar jármeńkesin ótkizý kózdelýde. Oblys ákimi Narıman Tóreǵalıulynyń tapsyrmasyna sáıkes «Han jármeńkesin» qaıta jańǵyrtý oılastyrylyp jatyr. Budan basqa da is-sharalar kezegimen tyndyrylady.
— Áńgimeńizge rahmet. Qyzmetińizge tabys tileımin.