Óńirler ortalyqqa jaltaqtamaı, óz bıýdjetimen kúnin kóre ala ma
Óńirde qandaı baǵyttarǵa qarajat kerek?
BQO qarjy basqarmasynyń basshysy Nurlan Esenǵalıevtiń málim etkenindeı, óńirde ınfraqurylymdy damytý máselesi ózekti bolǵandyqtan, respýblıkadan birneshe baǵytta qarajat suralady.
Birinshi kezekte, árıne, bul turǵyn úı máselesi dep aıtýǵa bolady. Óıtkeni qazirgi tańda oblys boıynsha 31 318 adam turǵyn úı kezeginde tur.
Osy jyly respýblıkalyq bıýdjet esebinen 49 turǵyn úıdiń qurylysyn júrgizip, memlekettik turǵyn úı qoryna 758 turǵyn úı satyp alý qajet, barlyǵy — 2 776 páter.
El bıýdjetinen bólinetin qarajat kólemin ulǵaıtpaıynsha kezekte turǵan 31 myń adamdy baspanaly etý múmkin emes.
«Taǵy bir másele — aýyldardy sýmen qamtý. Oblys boıynsha 301,4 myń aýyl halqynyń 288,7 myńy nemese 95,8 paıyzy taza aýyz sýmen qamtylǵan. Bıyl 35 myńnan astam turǵyny bar 22 aýylǵa ortalyqtandyrylǵan aýyz sý jelisin tartý josparlandy. Oǵan qosa 2 myńǵa jýyq turǵyny bar 22 eldi mekenge keshendi blok modýl ornatý kózdelýde. Osy jumystar nátıjesinde aýyl turǵyndarynyń aýyz sýmen qamtý kórsetkishi jyl sońynda 97 paıyzǵa (292,3 myń adam) jetetin bolady. Al 2025 jyldyń sońyna deıin qalǵan 9 myń turǵyny bar 99 aýyldy taza aýyz sýmen tolyqtaı qamtamasyz etý oılastyrylýda», deıdi Nurlan Muhıtuly.
Qaladaǵy máselelerdi sóz etkende aldymen jylý jáne sýmen jabdyqtaý nysandary oıǵa oralady. Óıtkeni jylý júıeleri 50,4, sýmen jabdyqtaý — 60,5, sý burý jelisi 61,3 paıyzǵa tozǵan.
Bıyl bul maqsatqa barlyq qarjy kózderinen qarajat qaralyp, jumystar júrgizilýde. Alaıda muny da respýblıkasyz, tek jergilikti bıýdjet esebinen sheshý óte qıyn.
Sonymen qatar kúni búgin óńirdegi elektr jelileriniń tozýy — 80,6 paıyz. Bul — óte tómen kórsetkish, sonyń sebepterinen jyl saıyn aýa raıy buzylǵan kezde turǵyndarymyz jaryqsyz qalady.
Bul máseleni sheshý úshin «Elektr jelilerin qaıta qurýǵa, salýǵa jáne jańǵyrtýǵa nesıe berý» baǵdarlamasy aıasynda 12 jobaǵa respýblıkalyq bıýdjetten qarajat suraý josparda bar.
Aýyl turǵyndarynyń máselesin sheshý úshin elimizde «Aýyl — el besigi» jobasy júzege asyp jatqany málim.
«Batys Qazaqstannyń bir ereksheligi — batys óńirleri arasynda eń aýyl sany kóp oblys. Jalpy, qazirgi tańda bas-aıaǵy 413 eldi meken bar. Sonyń ishinde 223-i „Aýyl — el besigi“ jobasy boıynsha perspektıvasy bar aýyl retinde iriktelgen. Bul aýyldarda 275 myń adam (jalpy aýyl halqynyń 88 paıyzy) turady. Atalmysh jobanyń negizgi máselesiniń biri — qarjylandyrýdyń jetkiliksizdigi bolyp otyr. Bul rette aýyldardyń kóptigin eskere otyryp, qarjylandyrýdy óńir halqynyń sanyna emes, aýyl sanyna proportsıonaldy túrde bólý qajet dep esepteımiz. Osy másele jóninde biz oblystyq máslıhat depýtattarymen birlese otyryp, tıisti ortalyq atqarýshy organdaryna birneshe ret usynys bergen bolatynbyz», deıdi basqarma basshysy.
Onyń aıtýynsha, aǵymdaǵy qarjylandyrý qarqyny sońǵy bes jylda aýylishilik joldardyń tek 11 paıyzyn (234 km) jańǵyrtýǵa ǵana múmkindik bergen.
Shyntýaıtyna kelgende jol — aýyldardaǵy kúrdeli máselelerdiń negizgisi. Ókinishke qaraı, 2024 jylǵy 1 qańtardaǵy málimet boıynsha jergilikti mańyzy bar avtojoldardyń qanaǵattanarlyq jaǵdaıdaǵy úlesi — 52 paıyz ǵana. Bul — respýblıka óńirleri arasyndaǵy eń tómen kórsetkish.
Al oblysta jergilikti mańyzy bar avtomobıl joldarynyń jalpy uzyndyǵy — 4 762 km.
Premer-Mınıstrdiń tapsyrmasyna sáıkes jergilikti joldardyń normatıvti jaǵdaıdaǵy úlesin 2025 jyldyń sońyna qaraı 95 paıyzǵa deıin jetkizý úshin arnaıy jol kartasy daıyndalyp, bekitildi.
Ol úshin 2024 jyly 1 myń shaqyrym joldy jóndeý qajet. Kúni búgin 271 shaqyrym joldy jóndeý josparlandy. Qalǵan 729 shaqyrym joldy jóndeý qosymsha qarjyny qajet etedi.
Shaǵyn jáne orta bıznestiń qazynaǵa qosar úlesi qandaı?
Qarjy basqarmasy basshysynyń keltirgen málimetine qaraǵanda, shaǵyn jáne orta bıznes tulǵalarynan jergilikti bıýdjetke bıylǵy 1 qyrkúıekke deıin 66,4 mlrd teńge (ótken jyldyń segiz aıynda — 39,7 mlrd teńge) túsken.
Túsim kóleminiń ósý qarqyny — 167,1 paıyz nemese ótken jylǵy osy kezeńmen salystyrǵanda, 26,7 mlrd teńgege kóp.
Shaǵyn jáne orta bıznesten túsetin salyq kóleminiń jergilikti bıýdjettegi úlesi 2023 jyly 33,9 paıyz bolsa, bıyl 49,1 paıyzǵa jetken. ıAǵnı teń jartysyna jaqyn degen sóz.
«Jergilikti bıýdjetterge shaǵyn jáne orta bıznesten túsetin korporatıvtik tabys salyǵyn (19,6 mlrd teńge) berý de olardyń salyqtyq túsimderi úlesiniń artýyna óz áserin tıgizdi. 2020-2022 jyldary shaǵyn jáne orta bıznestiń ońaılatylǵan salyq rejımin qoldanatyn tulǵalar tabysynan salyq tóleýden bosatylǵandyqtan, 2023 jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda tólemder bolmaǵanyn eskerý qajet. Al endi shaǵyn jáne orta bıznesten túsken qarajat qalaı paıdalanylady degenge kelsek, ol qoldanystaǵy bıýdjet zańnamasyna sáıkes naqty bir maqsattarǵa jumsalmaıdy, barlyq túsken suranystardy qarjylandyrýǵa baǵyttalady», dedi N.Esenǵalıev.
Jýyrda Májilis tóraǵasy Erlan Qoshanov bolashaqta ákimdikter jumysy bıýdjet qarjysyn tıimdi ıgerý jáne kiris bóligin arttyrýǵa baılanysty baǵalanatyny jóninde aıtqan bolatyn.
Osyǵan oraı BQO qarjy basqarmasynyń basshysy jalpy qoldanystaǵy Bıýdjet kodeksine sáıkes bıýdjettik qarajattar nátıjelilik, negizdilik, tıimdilik, jaýapkershilik, bıýdjet qarajatynyń ataýlylyǵy men nysanaly sıpaty qaǵıdattaryna sáıkes kelmese, tıimsiz atqarý bolyp sanalatynyn atap ótti.
Onyń túsindirýinshe, tıimsiz jumsaý kóbine bıýdjettik baǵdarlamalarda kózdelgen nátıjege ártúrli sebepterge baılanysty qol jetkizilmeýine baılanysty bolady.
Sebepterdiń ishinde jıi kezdesetini — merdigerlerdiń ózderine qabyldaǵan mindettemelerin tıisti deńgeıde oryndamaýy. Atap aıtqanda, merdigerlerdiń jumys kestelerinen keshigýi, jumysty nemese qyzmetti sapasyz jasaýy, qajetti tehnologııalardy saqtamaýy jáne taǵy basqa da sebepter.
Túptep kelgende, merdigerlerdiń tapsyrylǵan jumystary tapsyrys berýshiniń talaptaryna sáıkes kelmeıdi. Keıin osyǵan baılanysty sot rásimderi bolyp, nátıjelerge ýaqytyly ári tıimdi qol jetkizýge kedergi bolady.
«Qarjyny tıimdi ıgerýdi ákimder jumysynyń negizgi kórsetkishi retinde engizý basqarý sapasyn kóterýge, bıýdjettiń ashyqtyǵy men eseptiligin jaqsartýǵa múmkindik beredi. Ákimderdiń jumysyn qarjylyq kórsetkishtermen baǵalaý halyqtyń ákimshilik basqarýǵa degen senimin arttyrady, sybaılas jemqorlyq táýekelderin azaıtýǵa yqpal etedi. Sebebi, ashyq jáne esep beretin júıe qarajatty halyq ıgiligi úshin paıdalanýǵa yntalandyrady», deıdi N.Esenǵalıev.
Túsimdi molaıtýdyń joldary bar ma?
Bıýdjet máselesinde qarajatty únemi ortalyqtan suraı bermeı, jergilikti múmkindikterdi nege paıdalanbasqa degen baǵytta pikirler aıtylyp qalyp jatady.
Qarjy basqarmasynyń basshysy óńirdiń salyq túsimin arttyrý baǵytynda áli de áleýet bar dep esepteıdi. Ulttyq statıstıka bıýrosynyń aqparatyna sáıkes Batys Qazaqstan oblysynda baqylanbaıtyn ekonomıkanyń jalpy óńirlik ónimdegi (JÓÓ — 5,32 trln teńge) úlesi 2023 jyly 12,31 paıyzdy (2022 jyly — 13,34 paıyz, 2021 jyly — 14,49 paıyz) quraǵany baıqalǵan.
Jyl basynan beri 23 mlrd teńge sýbsıdııa tólenip, 18 mlrd teńge nesıe berildi. Memleketten alǵan agroónerkásiptik salasy men jumyspen qamtýdyń belsendi sharalaryna qoldaý alǵan tulǵalardyń salyq tóleýine udaıy túrde monıtorıng júrgiziledi. Atalǵan kásipkerlerdiń bári birdeı tolyqtaı salyq tólep otyr dep aıtý qıyn.
Salyq bazasyn keńeıtý maqsatynda salyq mádenıetin arttyrý boıynsha aýqymdy túsindirý jumystaryn júrgizip, salyq mindettemesin oryndaýdyń tolyqtyǵyn qamtamasyz etý úshin eńbek kelisiminsiz jumys jasap júrgen tulǵalardy anyqtaýǵa kásipkerliktiń barlyq salalaryna taldaý men monıtorıng jasaý qajet.
Batys Qazaqstan oblysynyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń negizi munaı-gaz salasy ekeni belgili.
Alaıda oblys aýmaǵynda osy salada jumys isteıtin birqatar kompanııalar zańdy tulǵanyń tirkelgen jeri boıynsha basqa óńirlerdiń bıýdjetterine salyq (jeke tabys salyǵy jáne áleýmettik salyq) tóleıdi.
Sonyń saldarynan jergilikti bıýdjet mıllıardtaǵan teńge ala almaıdy.
Sonymen qatar oblysta jumys isteıtin kvazımemlekettik kompanııa bólimsheleri de («QTJ» UK» AQ, «KEGOC» AQ, «QazTransOıl» AQ jáne basqalar) fılıaldyń ornalasqan orny boıynsha basqa óńirlerge tólep otyr.
«Jer qoınaýy men ınfraqurylymyn paıdalanýdan kiris alatyn barlyq kompanııalar áleýmettik jaýapty bıznes júrgizýi kerek. Bul rette kompanııalar negizgi kiristerdi alatyn óńirdiń bıýdjetine jergilikti salyqtardy tóleýi tıis dep esepteımiz. Osy atalǵan normany qabyldaý óńirlerdi ádil bıýdjetteý baǵytynda qalyptasqan seńdi buzyp, problemany sheshýge múmkindik beredi. Sondaı-aq óńirlerdiń áleýmettik jobalardy iske asyrý boıynsha derbes sheshimder qabyldaý múmkindigi artady, tıimdilik jaqsarady. Oǵan qosa jalpy ishki ónimniń ósimin qoldaý, ıaǵnı onyń turaqty ósýi bıýdjet kiristeriniń de turaqty túrde artýyna jaǵdaı jasaıdy. Bul úshin óndiristi damytý, eksportty arttyrý jáne ınnovatsııalardy engizý boıynsha sharalardy qoldaý qajet», deıdi Nurlan Esenǵalıev.
Bıýdjetti baǵalaı bilý mańyzdy
Jáńgir han atyndaǵy Batys Qazaqstan agrarlyq-tehnıkalyq ýnıversıtetiniń dotsenti, ekonomıka ǵylymdarynyń kandıdaty Aıjamal Aıdaralıevanyń paıymdaýynsha, Qazaqstan bıýdjeti boıynsha resmı eseptilik barlyq memlekettik sektordyń búkil kiris-shyǵysyn túgel kórsetpeıdi.
Memlekettik qarjy salasyn tıisti jáne tolyqqandy baqylaýsyz Úkimettiń bıýdjettik jáne strategııalyq josparlarynyń sapasyn jaqsartý múmkin emes.
«Saraptap qaraǵanda, memlekettik bıýdjetten tys shyǵyndardyń ulǵaıǵany baıqalady, olardyń mólsherin Ulttyq qordan bıýdjetke túsetin transferttermen salystyrýǵa bolady. Halyqaralyq standarttarǵa sáıkes kelý úshin 2022 jyldan bastap Úkimet Qazaqstan bıýdjeti boıynsha taldamalyq esepti jarııalaı bastady, ol barlyq memlekettik sektordyń qarjylyq qyzmetin qamtýy tıis. Qazaqstan ekonomıkasyn turaqtandyrý mindetterin iske asyrýdyń qazirgi kezeńinde negizgi júk óńirlik deńgeıge kóshiriledi, bul respýblıkalyq jáne jergilikti bıýdjetter arasyndaǵy ózara qarym-qatynas tetigin jetildirýdi talap etedi. Osy oraıda jergilikti jáne memlekettik qarjylandyrýdyń qajettiligin, ony júzege asyrý normalaryn durys baǵalaý mańyzdy», deıdi ekonomıst-ǵalym.
Keıbir tsıfrlarǵa kóz júgirtsek. Batys Qazaqstan oblysy eldegi damyǵan ındýstrııalyq-agrarlyq óńirlerdiń biri ekendigi belgili. 2023 jyly óndirilgen jalpy aýmaqtyq ónim kólemi 5 323,2 mlrd teńge, fızıkalyq kólem ındeksi 107,2 paıyz, respýblıkanyń jalpy ishki ónim óndirisinde oblystyń úlesi 4,4 paıyz boldy.
Memlekettik bıýdjetke 2023 jyly 567,5 mlrd teńge salyq jáne basqa da mindetti tólemder (boljamǵa 73 paıyz) jınalsa, sonyń ishinde 377,4 mlrd teńgesi (boljamǵa 61,9 paıyz) respýblıkalyq, 190,1 mlrd teńgesi (113,6 paıyz) jergilikti bıýdjetke túsken.
Bıylǵy qańtar-qyrkúıekte 358,6 mlrd teńge (boljamǵa 76 paıyz) jınalsa, sonyń 225,9 mlrd teńgesi (60 paıyz) respýblıkalyq, 159,7 mlrd teńgesi (122,3 paıyz) jergilikti qazynaǵa aýdarylǵan. Jalpy aımaqtyq ónim qurylymynda taýarlar óndirisiniń úlesi 50,4 paıyz boldy.
Óńirdegi ındýstrııalyq keshenniń negizi (óndiris kóleminiń 88,8 paıyzy) — taý-ken ónerkásibi, bul salanyń damýy álemdik munaı naryqtaryndaǵy baǵa konıýnktýrasyna jáne shıkizat óndirý kóleminiń ulǵaıýyna baılanysty.
«Orta merzimdi kezeńdegi fıskaldyq saıasattyń basty maqsaty — oblys turǵyndarynyń ómir súrý deńgeıi men sapasyn arttyrýǵa baılanysty óńir ekonomıkasynyń básekege qabiletin kóterý. Osyǵan baılanysty mynadaı negizgi máselelerdi sheshý qajet der edim. Eń aldymen bıýdjettik shyǵystardy ońtaılandyrý jáne bıýdjettik josparlaýdyń qazirgi zamanǵy ádisterin engizý jóninde sharalar qabyldaý, sosyn áleýmettik reformalardy, bilim berýdi, densaýlyq saqtaýdy damytýdy jáne qyzmettiń basqa da basym salalaryn qarjylyq qamtamasyz etý qajet», deıdi A.Aıdaralıeva.
Sonymen qatar bıýdjetti qalyptastyrý men oryndaý protsesiniń ashyqtyǵyn basty nazarda ustap, qazyna qarajatyn óńirdiń baǵdarlamalyq qujattarymen ózara baılanystyryp, ony basym sektorlarǵa baǵyttaı otyryp, ekonomıka salalaryn ártaraptandyrý mańyzdy.
Memlekettik qyzmetterdiń sapasyn arttyrý, salyq bazasyn keńeıtip, salyqtyq ákimshilendirýdi jaqsartý, bıýdjettik shyǵystardy áleýmettik-ekonomıkalyq damýdyń basym baǵyttaryna jumsaý, qarajatty paıdalaný tıimdiligin arttyrý esten shyqpaýy kerek.
Negizgi nazar bıznes-klımatty yntalandyrýǵa, ınvestıtsııalardy tartýǵa jáne salyqtyq ákimshilendirýdi jeńildetýge aýdarylýy qajet.
Ekonomıstiń oıynsha, kóp nárse kiristiń ósýine baılanysty. El ekonomıkasynyń damý boljamynda syrtqy jaǵdaılardy jáne 2025-2027 jyldarǵa arnalǵan makroekonomıkalyq kórsetkishter boljamyn eskere otyryp, oblys bıýdjetiniń kirisi (transfertterdi eseptemegende) 2024 jylǵy 146,5 mlrd teńgeden 2027 jyly 167,9 mlrd teńgege deıin ósýi kózdelgen.
Bıýdjet kiristeriniń ósýi memlekettik bıýdjet kiristerinde 97,29 paıyzdy alatyn salyq túsimderiniń ulǵaıýymen qamtamasyz etiletin bolady.
Boljam boıynsha ótken jylmen salystyrǵanda, salyq túsimderiniń ósý qarqyny 2025 jyly — 116,5 paıyz, 2026 jyly — 99,6 paıyz, 2027 jyly 101,1 paıyzdy quraıtyn bolady.
«Ekonomıkalyq ósýdi qamtamasyz etý maqsatynda 2025-2027 jyldarǵa arnalǵan bıýdjet jobasy shyǵystarynyń negizgi basymdyqtaryna toqtalsaq. Birinshiden, agroónerkásip kesheni sýbektilerin sýbsıdııalaý, ekinshiden, shaǵyn jáne orta bıznesti damytý, úshinshiden, turǵyn úı qurylysy, ınjenerlik-kommýnıkatsııalyq jáne kóliktik ınfraqurylymdy, sýmen jabdyqtaý jáne sý burý júıelerin damytý. Tórtinshiden, „Aýyl — el besigi“ jobasy aıasynda áleýmettik jáne kólik ınfraqurylymyn damytý, aýyldyq eldi mekenderdiń kóshelerin kúrdeli jáne ortasha jóndeý, besinshiden, bilim berý salasynda „Jaıly mektep“ pılottyq ulttyq jobasy aıasynda mektepterdi salý. Altynshydan, densaýlyq saqtaý salasynda „Aýyldyq densaýlyq saqtaýdy jańǵyrtý“ pılottyq ulttyq jobasy aıasynda densaýlyq saqtaý nysandaryn salý jáne rekonstrýktsııalaý. Osyndaı mańyzdy máselelerdi únemi eskerip otyrsaq, utylmas edik», dedi A.Aıdaralıeva.
Qoǵam belsendisi men depýtat ne deıdi?
BQO qoǵamdyq keńesiniń múshesi Nurlan Sádir jergilikti bıýdjettiń múmkindigi shekteýli ekendigin aıtady.
«Qalaı bolǵanda da biz respýblıkalyq bıýdjetke táýeldimiz. Respýblıkaǵa ketetin qarjynyń belgili bir bóligi ǵana qaıtyp keledi. Batys Qazaqstan donor oblys bola tura, oǵan bólinetin qarjynyń az ekendigin kezinde Májilis depýtaty Abzal Quspan kótergen bolatyn. ıAǵnı donor óńir retinde alǵashqy úshtikke kiremiz, aqsha bólý jaǵyna kelgende, sońǵy úshtikte ekenbiz. Jergilikti bıýdjette qalatyn qarajattyń jyrtyq-tesikti tolyq jamaýǵa jetpeıtini ózinen-ózi túsinikti. Saıyp kelgende, júzege asyrylýǵa tıisti jobalardyń qaı-qaısysy da mańyzdy. Bilim, medıtsına, jol, turǵyn úı qurylysy bolsyn, bulardyń bárin de eleýsiz qaldyrýǵa bolmaıdy. Jergilikti qazynany toltyrýdyń bir joly — oblys aýmaǵynda jumys isteıtin keıbir iri kompanııalardyń salyqty jergilikti jerge tóleýin jolǵa qoıýdyń zańdy tetigin qarastyrý qajet. Áıtpese olar basqa jerde tirkelgendikten, salyq ta sonda ketip jatady», deıdi N.Sádir.
Jýyrda Májiliste 2025-2027 jyldarǵa arnalǵan úshjyldyq bıýdjet talqylanyp, bekitildi.
Osyǵan oraı Májilis depýtaty Abzal Quspan aldaǵy jyldary eldegi qarjy jetispeýshiligine baılanysty jergilikti bıýdjetterge aıtarlyqtaı salmaq túsetinin jetkizdi.
Onyń pikirinshe, bul jaǵdaı respýblıkalyq bıýdjetten óńirlerge transfertter bólý máselesin ózekti ári kúrdeli etedi.
«Aımaqtarǵa bólinetin transfert kólemi sol óńirden saılanǵan depýtattar úshin óte mańyzdy, óıtkeni bul — depýtat jumysynyń negizgi kórsetkishteriniń biri. Osy joly Batys Qazaqstanǵa Májilisten qosymsha qomaqty qarajat bólý múmkin boldy. Bul turǵyda úshinshi shaqyrylymda depýtat bolyp saılanǵan jáne kópjyldyq tájirıbesi bar Snejanna Imashevanyń eńbegin erekshe atap ótýge bolady. Oblysqa bólingen bul qarajat ınjenerlik, kólik jáne áleýmettik ınfraqurylymdy damytýǵa baǵyttalyp, aımaqtyń ekonomıkalyq jáne áleýmettik jaǵdaıyn jaqsartýǵa yqpal etedi. Sonymen, óńirdiń depýtattary tarapynan 1, 978 mlrd teńge kóleminde qosymsha qarajat bólýge qol jetkizildi», deıdi A.Quspan.
Atap aıtqanda, Jánibek aýdany Borsy aýylyndaǵy elektr jelilerin rekonstrýktsııalaýǵa — 48 mln, Jánibek aýylyndaǵy kitaphana qurylysyna — 269,233 mln, Kaztalov aýdany Qoshankól aýylyndaǵy ishki joldardy salýǵa — 370 mln, Kaztalov aýylyndaǵy osyndaı jumystarǵa — 200 mln, Bolashaqta — 400 mln, Qaraobada — 130 mln, Bókeı ordasy aýdany Han ordasy aýylyndaǵy ishki joldarǵa — 453,75 mln, «Aýyl — el besigi» baǵdarlamasy aıasynda — 830 mln, Báıterek aýdanynda Şapov aýyldyq klýbyn turǵyzýǵa 107,017 mln teńge qarastyryldy.
«Osy jerde Jánibek, Kaztalov, Bókeı ordasy aýdandary ákimderiniń belsendiligin atap óter edim. Olar óz aýdanyna qatysty jobalardyń qajettiligin Astanaǵa deıin kelip dáleldedi. Jalpy, bıýdjetti qorǵaý barysynda atqarýshy organ ókilderiniń depýtattarmen birge bolýy mańyzdy», deıdi Májilis depýtaty.
Bıýdjet qarjysy nege ıgerilmeıdi?
Zańger, BQO qoǵamdyq keńesiniń múshesi Baýyrjan Ahmetjan bıýdjettik qarjynyń keı jaǵdaıda ıgerilmeı qalýynyń sebepterin atady.
Onyń sózinshe, tender jaı oınatylady nemese merdigerler qatyspaı, memlekettik satyp alýlar ótpeı qalady. Iá bolmasa taraptar daýlasýy nemese sottasýy múmkin, tender uzaqqa sozylyp ketedi.
Sosyn kelisimshart jaı jasalyp, jumys oryndalmaı, kelesi jylǵa qalady. Tipti keıde jyl sońynda jumys oryndalmasa da, formaldy túrde shart jasalyp, qarjysy tólenip, zańsyzdyqqa baryp jatady.
Sońǵy jyldary bıýdjetti ekige bólip tastaý oryn alyp keledi. ıAǵnı oblystyq bıýdjetten azyn-aýlaq qarajat bólinedi de, turǵyn úı bolsyn, jol qurylysy bolsyn, jumysty tek bastap qoıady.
Al respýblıkalyq bıýdjetten qarjyny qaraý kelesi jylǵa belgilenedi de, arasynda bes-alty aı ýaqyt ótip ketedi. Zańda osyndaı sáıkessizdikter bar.
B.Ahmetjannyń ekpin túsirýinshe, oryndalmaı qalatyn jobalar da bolady. Ótken jyldarǵa taldaý jasaǵan kezde oblysta qurylys, kúrdeli jóndeý, qaıta qurýǵa jarııalanatyn memlekettik satyp alý boıynsha árbir tórtinshi nysan oryndalmaı qalady eken.
Munyń sebebi — tapsyrys berýshiniń tarapynan baqylaý joq, merdigerler durys jumys jasamaıdy. Nemese birneshe qosalqy merdigerdi jaldaıdy da, sonyń saldarynan is bitpeıdi. Tapsyrys berýshilerge de, merdigerlerge de ákimshilik jaýapkershilik qarastyrylǵan.
«Osy jerde zańnamanyń keıbir tustaryn jetildirý jóninde Májilis depýtaty Abzal Quspan arqyly usynys jasap, hat bergim keledi. Mysaly, Aqjaıyq aýdanynda bir kásipker 500 myń teńgege aýylǵa bannerdi bir-eki aıǵa keshiktirip jasaıdy. Sol úshin ony josyqsyz qatysýshy retinde taný úshin aýdandyq turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq, jolaýshylar kóligi jáne avtomobıl joldary bóliminiń basshysy bir aı ishinde sotqa berý kerek edi. Olaı jasalmaǵan. Biz qozǵaý salyp, aryz jazǵannan keıin aýdıt tekserdi de, oǵan 55 myń teńge kóleminde aıyppul salyndy. Endi myna mysaldy keltirelik. Ótken jyly „Aıdana“ JShS 828 mln teńge qaralǵan Terekti-Aqsaı jolyn (28-43 km) salýdy dál solaı keshiktirdi. Al tapsyrys berýshi oblystyq jolaýshylar kóligi jáne avtomobıl joldary basqarmasynyń sol kezdegi basshysy sotqa aryz túsirmegen. Sonyń saldarynan merzimi ótip, „Aıdana“ JShS jaýapkershilikten qutylyp ketti. Ol basshyǵa da 55 myń teńge kóleminde aıyppul salyndy. Sonda qarańyz. Bannerden góri jol qurylysynyń áleýmettik mańyzy zor ekendigi belgili, qarjysy da qomaqty. Eger qarjy kólemine qaraı tapsyrys berýshige mıllıondap aıyppul salynatyn bolsa, ol merdigerge jumysty merziminde bitirý jóninde talap qoıar edi. Mine, merdigerler, ákimdikter, tapsyrys berýshiler zańnyń osyndaı osal tustaryn paıdalanyp ketip jatady. Sóz sońynda aıta keter jaıt, birqatar memlekettik satyp alýlar boıynsha jumystardyń ýaqytynda bitpegenin anyqtap, biz qoǵamdyq keńeste de, Antıkor arqyly da áldeneshe ret kóterdik. Sol synnan jergilikti atqarýshy organdar qorytyndy shyǵaryp, aıtalyq, asfalt tóseý sekildi jumystardy erte qolǵa alatyn boldy», dedi B.Ahmetjan.
Mine, bıýdjet qarjysyn ornymen paıdalaný, óńirde salyq túsimderin molaıtý baǵytynda memlekettik mekeme basshysynan bastap qoǵam ókilderi de óz pikir-paıymyn bildirdi.
Oblystyń qarqyndy damýy úshin árbir tıynǵa deıin tıimdi jumsalýy kerektigi daý týǵyzbaıdy.