Batys Qazaqstanda 400-ge jýyq náreste týberkýlezge qarsy ekpe almaǵan
«Oblystyq ftızıopýlmonologııa ortalyǵy» MKK dırektory Marlen Kenjeǵulovtyń óńirlik kommýnıkatsııalar qyzmeti alańynda ótken brıfıngte málim etkenindeı, bıylǵy toǵyz aıda atalǵan dertpen syrqattanýshylyq 100 myń turǵynǵa shaqqanda 45,9-dan 44,1-ge deıin, ıaǵnı 3,8 paıyzǵa (ótken jyly osy merzimde 237 adam aýyrsa, bıyl — 230) kemigen.
Sol sekildi balalar arasynda 100 myń turǵynǵa shaqqanda 11,9-dan 11,2-ge deıin, 5,6 paıyzǵa (19-dan 18-ge) azaıǵan. Sondaı-aq, ólim-jitim 1,6-dan 1,2-ge nemese 25 paıyzǵa (8-den 6-ǵa) tómendegen.
«Mundaı nátıjege vaktsınanyń jetkilikti bolýy, profılaktıkalyq tekserýler barysynda aýrýdy erte anyqtaý, zertteýdiń jedeldetilgen gendik-molekýlalyq ádisterin engizý jáne qoldaný, tıimdi de ýaqtyly emdeý arqyly qol jetkizýdemiz. 2014 jyldan bastap oblysta G/Expert apparaty arkyly gendik-molekýlalyq zertteý qoldanylady, ol týberkýlez aýrýyn 2 saǵat ishinde anyqtaıdy. 2019 jyldan bastap bul apparattar oblystyń 7 aýdanynda ornatyldy. Osylaısha, turǵyndar jaqyn jerlerden, óz aýdandarynan tekserile alady», — deıdi M.Kenjeǵulov.
Ortalyq dırektorynyń aıtýynsha, 2018 jyldan bastap elimizde jańa dári-dármekter sátti qoldanylyp keledi. Sonyń nátıjesinde týberkýlezdiń sozylmaly túrlerimen jáne onymen qaıtalap aýyratyn naýqastardyń sany kúrt azaıdy.
Sondaı-aq, týberkýlezben baılanysty stıgmany tómendetý úshin jáne patsıentke baǵyttalǵan tásil negizinde bakterııa bólmeıtin naýqastardy ambýlatorııalyq emdeý keńeıýde. Ambýlatorııalyq emdeýdiń keńeıýine baılanysty týberkýlezben aýyratyn naýqastardy psıhoáleýmettik qoldaýǵa kóp kóńil bólinedi, óıtkeni sátti emdeý úshin sapaly tamaqtaný qajet. Bul másele oblys ákimdigimen de sheshildi jáne bıyldan bastap týberkýlezben aýyratyn ambýlatorııalyq naýqastarǵa aı saıyn 10 AEK mólsherinde áleýmettik kómek kórsetilýde.
Dárigerdiń sózine qaraǵanda, naýqastar týberkýlezge qarsy preparattarmen qajetti kólemde qamtamasyz etilgen, emdeý tegin júrgiziledi. Dárige tózimdiligi bar naýqastarǵa preparattardy qabyldaý kýrsyn qysqartýǵa múmkindik beretin jeke emdeý shemalary engizildi.
Emdeý kýrsyn sátti aıaqtaý úshin eki shart qajet: ýaqtyly medıtsınalyq kómekke júginý jáne belgili bir tózimdilikti qajet etetin tolyq emdeý kýrsy aıaqtalǵanǵa deıin preparattardy úzdiksiz qabyldaý. Emdeý jáne barlyq tekserýler tirkelgen jeri boıynsha emhanalarda tegin júrgiziledi.
«Týberkýlezben aýyratyn naýqastarmen baılanysta bolǵan jáne aýyrý qaýpi joǵary patsıentterdiń jekelegen sanattarynda balalar da, eresekter de tekserilýge jatady. Ókinishke qaraı, halyqtyń tekserýden de, profılaktıkalyq emdeýden de bas tartý faktileri bar. Taǵy bir mańyzdy jaıt, týberkýlezdiń aldyn alý úshin jańa týǵan náresteler ekpe alýy qajet. Bıylǵy toǵyz aıdyń qorytyndysy boıynsha sábılerdi BTsJ vaktsınatsııasymen qamtý standartyna qol jetkizildi, ol 95,4 paıyz boldy. Alaıda 377 náreste vaktsına almady, bul týberkýlezben aýyratyn naýqaspen baılanysta bolǵan jaǵdaıda aýyr zardaptarǵa soqtyrýy múmkin», — dedi M.Kenjeǵulov.
Eske sala keteıik, budan buryn BQO-da 600-den astam qyz balanyń adam papıllomasy vırýsyna qarsy egilgenin jazǵan bolatynbyz.