Batys Qazaqstan oblysynda turǵyn úı qurylysynyń qarqyny qalaı
Óńir turǵyndarynyń baspanamen qamtylý jaıy qalaı?
BQO qurylys basqarmasy turǵyn úı qurylysy damýyn úılestirý bóliminiń basshysy Abzal Jumalıevtiń málim etkenindeı, bıyl óńirde barlyq qarjy kózderinen 629,7 myń sharshy metr turǵyn úı salý kózdelgen. On aıdyń qorytyndysy boıynsha 460,3 myń sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berilip, jospar 104,8 paıyzǵa oryndalyp otyr. Demek, mejeden shyǵýǵa tolyq múmkindik bar.
Abzal Ǵınııatulynyń sózine qaraǵanda, 2023 jyly «Qýatty óńirler – eldi damytýdyń draıveri» ulttyq jobasy aıasynda jergilikti atqarýshy organ kezeginde turǵandar úshin 15 kóppáterli turǵyn úı (1814 páter) jáne aýyldarda 42 turǵyn úı (563 páter) qurylysy (barlyǵy 2377 páter) qarastyrylǵan. Sonyń ishinde jyl sońynda 5 kóppáterli úı (410 páter) jáne aýyldyq eldi mekenderde 3 turǵyn úıdi (93 páter) qoldanysqa berý josparlanyp otyr. Qalǵan 10 kóppáterli turǵyn úı (1404 páter) jáne aýyldarda 39 úı (470 páter) 2024 jyly salynyp bitpek.
«Bul rette qalamen qatar aýyldyq jerlerde de turǵyn úıler boı kóterip jatqanyn ańǵarýǵa bolady. Taǵy bir aıta keter jaıt, bıyl halyqtyń áleýmettik jaǵynan osal toptaryna kommýnaldyq turǵyn úı qorynyń turǵynjaıyn satyp alýǵa respýblıkalyq bıýdjet esebinen 1,7 mlrd teńge qarastyrylyp, oblys boıynsha 178 páter satyp alý kózdelgen. Munda bir páterdi qarjylandyrý – 9,6 mln teńge. Bul jumys aldaǵy jyly da jalǵasyp, 298 páter satyp alý josparlanyp otyr», - dedi A. Jumalıev.
Sonymen, bıyl bıýdjet esebinen jyl aıaǵynda 503 páter beriledi delingenimen, bul turǵyn úıge degen suranysty óteı almaıdy. BQO qurylys basqarmasynyń málimeti boıynsha qazirgi tańda oblys kóleminde 31 935 adam kezekte tur.
Óńirde jer kezeginde turǵandar sany da azaımaı keledi. Kúni búgin bul tizimde 164 713 adam tur. Bıyl jyl qorytyndysy boıynsha jeke turǵyn úı qurylysyna arnalǵan 2 870 jer telimin ınjenerlik jelilermen qamtamasyz etý josparlansa, sonyń 360-y Báıterek, 1 186-sy Bórli, 1 324-i Terekti aýdanynyń úlesine tıedi. Jer kezeginde turǵandar, ásirese, Oral qalasynda kóp.
«Men kezekke 2004 jyly 3 tamyzda turyp edim. Sodan beri jıyrma jylǵa jýyq ýaqyt ótti, kezegim keler emes. Osydan eki jyl buryn qaraǵanymda, 1595-shi bolyp tur ekenmin. Endi qashanǵa deıin kútetinim belgisiz», - deıdi Oral qalasynyń turǵyny Baýyrjan Ishanbekov.
Turǵyn úı máselesin sheshý baǵytynda memlekettik baǵdarlamalardyń qolǵa alynǵany belgili.
«7-10-25» baǵdarlamasyna suranys óte joǵary. Degenmen bólingen qarjy jetkiliksiz bolyp tur. «Otbasy bank» jáne «Báıterek» holdıngi birlesip jańa baǵdarlama ázirledi. Bul – «9-20-25» baǵdarlamasy: 9 paıyz 25 jylǵa (alǵashqy jarna – 20 paıyz). Bul baǵdarlama aıasynda respýblıka boıynsha jyl saıyn 8 myń otbasy jalpy somasy 150 mlrd teńgege ıpoteka ala alady. Batys Qazaqstanda atalǵan baǵdarlamany kelesi jyly iske qosý oılastyrylyp jatyr», - deıdi A. Jumalıev.
Oblys ortalyǵynda baspana máselesin jeńildetý úshin budan birneshe jyl buryn jańadan «Aqjaıyq» shaǵynaýdanyn turǵyzý jumystary qolǵa alynǵan edi. Munda bıýdjet qarajaty esebinen 25 turǵyn úı, sonymen qatar egjeı-tegjeıli josparlaý jobasymen 56 áleýmettik nysan, sonyń ishinde 3 mektep (1500 oqýshy), 4 sport kesheni, 9 balabaqsha, 2 emhana, 4 alań, býlvarlar qurylysy kózdelgen. Oǵan qosa, shaǵynaýdanda oblystyq kópbeıindi aýrýhana, perınataldyq ortalyq jáne kardıologııalyq ortalyq salý josparda.
Qazirgi tańda «Aqjaıyq» shaǵynaýdanynda bıýdjet esebinen 9 kóppáterli turǵyn úı, 150 oryndyq ońaltý ortalyǵy jáne ishki oram joldary salynyp jatyr. Sondaı-aq turǵyn úılerge ınjenerlik jeli tartý boıynsha 2 nysannyń, káriz sorǵy stansasynyń qurylysy bastaldy.
Turǵyn úı qurylysynda jumys kúshi jetispeıdi
«Bolashaq-T» JShS bas dırektory Asqar Qoşanov «Aqjaıyq» shaǵynaýdanynda ózderi salyp jatqan turǵyn úılerdiń alǵashqysy (5 qabatty, 60 páter) bıylǵy tamyz aıynda tapsyrylǵanyn jetkizdi.
«Sondaı ekinshi úıdiń qańqasy kóterilip, kóp jumystary jasaldy. Muny jeltoqsan aıynda paıdalanýǵa berý josparlanǵanymen, ınjenerlik jeliler daıyn bolmaǵandyqtan, keıinge qalyp otyr. Árleý jumystary qarasha men jeltoqsanǵa, salqyn ýaqytqa tap kelgendikten, toqtatýǵa týra keldi. Degenmen bul úı kelesi jyly jazda beriledi. Sol jerden 80 páterlik taǵy bir bes qabatty úıdiń qańqasyn kóterip qoıdyq. Oǵan qosa jeti kireberisten turatyn 140 páterlik úıdiń irgetasy quıyldy», - deıdi Asqar Jasenuly.
Qurylys kompanııasynyń basshysy turǵyn úıdi salý kezinde jumys qolynyń jetispeıtinin aıtady.
«Turǵyn úı qurylysyna jumys kúshiniń jetispeýi kedergi keltirip tur. Ásirese, óz isin sapaly atqaratyn aǵash ustasy, dánekerleýshiler, árleýshiler, áınek, kafel, lınoleým salatyn jaqsy mamandar az. Onyń ústine, jyly merzimde «Jaıly mektep» jobasy aıasynda qurylystar óris alatyny belgili. Sonda jumys qolynyń jetispeýi qatty baıqalady», - deıdi ol.
Turǵyn úı ındýstrııasyn damytý baǵytynda «Bolashaq-T» kompanııasy 2014 jyly qýaty jylyna 50 myń sharshy metr temirbeton buıymdaryn óndiretin úı qurylysy kombınatyn iske qosqan bolatyn. Bul turǵyn úı qurylysyn óz ónimderi esebinen júrgizýge múmkindik beredi. Kompanııa germanııalyq «Vollert»» kompanııasynyń qatysýymen aldaǵy jyldyń aqpan aıynda úı qurylysy kombınatynyń qýatyn 60 myń sharshy metrge jetkizbek.
Oral qalasyna qarasty Zachagan kentinde Birlik kóshesinde turatyn Almas Moldashev sońǵy jyldary kóp úılerdiń salynǵanyn, degenmen sapaǵa kóńil bólý kerektigin aıtady.
«Bizdiń kenttiń Murat Móńkeuly jáne Birlik kósheleri boıynda kópqabatty úıler salynyp, Oral-Saratov jolynyń eki qaptalyna sán berip tur. Áıtse de turǵyndar kóp ańsaǵan baspanaǵa qol jetkizgenimen, kirgen kezde olqylyqtarǵa tap bolyp jatady. Merdigerler arzan qurylys materıaldaryn alady ma, áıteýir sapasy kóńilden shyqpaıdy. Mysaly, keıbir páterlerde qabyrǵalarynda syzattar paıda bolyp, terezelerinen jel gýleıdi. Sondyqtan paıdalanýǵa berilgenine kóp bolmasa da, páterlerimizdi maılap-sylaýǵa, qaıtadan jóndeýge týra keledi», - dedi A. Moldashev.
Qalada qulaǵaly turǵan qansha úı bar?
Taǵy bir másele – Oralda qırap turǵan úıler áli de barshylyq. Oral qalasy ákiminiń orynbasary Jandos Dúısenǵalıevtiń málimdeýinshe, shaharda 54 apattyq (398 páter) jáne 300-den astam tozyǵy jetken úı bar.
Memlekettik-jekemenshik áriptestik negizinde renovatsııa baǵdarlamasy qolǵa alynǵannan beri 24 apattyq úı súrilip tastalyp, ornyna 14 úı (224 páter) boı kóterdi.
«Qazirgi kezde Oral qalasynda renovatsııa baǵdarlamasy negizinde 8 úı salynyp jatyr. Oǵan qosa, «QPO b.v.» kompanııasy qarjysy esebinen qalanyń soltústik-shyǵys bóliginde 180 páterlik 9 qabatty úı qurylysy qolǵa alyndy. Osy úıden jalǵyz baspanasy apatty dep tanylǵan azamattarǵa páter beriletin bolady. Qazirgi kezde tehnıkalyq tekserý jumystary júrgizilip jatyr. Sonyń qorytyndysyna sáıkes qurylys jalǵasatyn bolady», - deıdi J. Dúısenǵalıev.
Mysaly, «Bolashaq-T» JShS ótken jyly bir úıdi bitirse, jýyrda №31 mektep aýdanynda apatty úıde turǵan 48 turǵynǵa jańa páterlerdiń kiltin tabys etti.
«Taǵy 40 turǵyn kelesi jyly jańa qonysqa kóshetin bolady. Kompanııa mundaı jańa úıler aýlasynda abattandyrý, balalar alańdaryn salý jumystaryn qosa júrgizedi», - dep sózin tolyqtyrdy A. Qoşanov.
Oblys ortalyǵynda jóndeýdi qajet etetin úıler az emes. Bularǵa da mán bermese bolmaıdy. Jýyrda Oraldyń bas kóshesi – N. Nazarbaev dańǵyly, 236 mekenjaıynda ornalasqan 4 qabatty turǵyn úıden kirpish qulap, áıel adamnyń ómirin qıyp ketti. Oral qalasy ákimdiginiń málimetine qaraǵanda, bul úı alpys jyldan beri eshqandaı kúrdeli jóndeý kórmegen bolyp shyqty. Mine, tozyǵy jetken úıler adamdar ómirine de qaýip tóndiredi. Muny umytpaý qajet.
Mamandar men turǵyndar pikirinen túıgenimizdeı, Batys Qazaqstan oblysynda turǵyn úı qurylysy barynsha júrgizilip otyrǵanymen, munyń ózi halyqty baspanamen qamtýǵa jetkiliksiz ekendigin baıqaýǵa bolady. Sondyqtan salada memlekettik baǵdarlamalardy júzege asyrýmen qatar jeke úı salýshylarǵa da jaǵdaı týǵyzý qajettigin eskerý kerek.
Eske sala keteıik, budan buryn BQO-da mektepterdi ýaqtyly salynýyna jaýapsyz merdigerlerdiń kedergi keltirip otyrǵanyn jazǵan bolatynbyz. Sondaı-aq Oralda kirpishi qulaǵan úı 60 jyldan beri jóndeý kórmegeni belgili boldy.