Batys Qazaqstan oblysynda sotqa nekeni buzý týraly 286 talap-aryz túsken
BQO sotynyń baspasóz qyzmetinen málim etkenindeı, osy oraıda taraptardy tatýlastyryp, shańyraqty shaıqaltpaı saqtap qalý maqsatynda múddeli qoǵamdyq uıym – Batys Qazaqstan oblysy Bıler keńesimen birlese otyryp, sotqa deıingi daýdy sheshýdiń joldary qolǵa alyna bastady.
Statıstıkalyq derekter boıynsha sotqa bıylǵy jyl basynan beri nekeni buzý týraly 286 talap-aryz túsken.
BQO kámeletke tolmaǵandardyń isteri jónindegi mamandandandyrylǵan aýdanaralyq sotynda bir kún ishinde talapker N-nyń jaýapker J-ǵa jáne talapker Sh-nyń jaýapker R-ǵa nekeni buzý týraly talap qoıý aryzdary boıynsha eki azamattyq is qaraldy.
Birinshi istiń qujattaryna sáıkes, N jáne J 2007 jyly zańdy nekeni tirkegen. Nekeden kámeletke tolmaǵan úsh balalary bar. Talap qoıýshy N. talap qoıý aryzynda jubaıynyń alkogoldik ishimdikti shamadan tys paıdalanatynyn aıtyp, nekeni buzýdy suraǵan.
Ekinshi azamattyq is boıynsha, talapker Sh jaýapker R-men 2017 jyly nekeni tirkegeni, osy nekeden kámeletke tolmaǵan bir balasy bar ekeni anyqtaldy. Jaýapker óziniń otbasyna jaýapsyzdyqpen qaraǵanynan, qumar oıyndardy oınaıtyndyqtan, úıge birneshe kún kelmeıtindikten, talapker men jaýapkerdiń arasynda neke qatynastary ótken jyldyń sáýir aıynan bastap toqtaǵan. Ary qaraı jaýapkermen birge ómir súrý múmkin bolmaǵandyqtan, talap qoıýshy nekeni buzýdy suraǵan.
Іsti sot talqylaýyna daıyndaý barysynda sýdıa taraptarǵa isti bitimgershilik rásimderdi qoldaný arqyly retteý múmkinshiligin, Bıler keńesiniń kómegine júginýge quqyly ekenderin túsindirdi.
Osy quqyqty paıdalana otyryp, erli-zaıyptylar Bıler keńesine júgindi. Daýdy qaraýǵa
Bıler keńesi tóraǵasynyń mindetin atqarýshy Mektep Súleımen men psıholog qatysty.
Erli-zaıyptylar otbasynda janjal jıi bolatynyn jetkizdi.
Oblystyq sottyń málimeti boıynsha birinshi talap-aryz boıynsha Bıler keńesiniń otyrysynda erli-zaıyptylardyń arasynda bolǵan janjaldyń sebebi kúıeýiniń alkogoldik ishimdikti shamadan tys paıdalanýy bolǵany anyqtaldy. Áńgimelesý barysynda Mektep Súleımen talap berýshiniń jubaıy – er azamatqa aqylyn aıtyp, ony áıelimen tatýlastyrdy.
Bıler keńesiniń múshesi taraptarǵa kezinde ata-babalarymyz dýaly aýyz aqsaqaldardyń ádil sheshimine toqtaǵanyn, daýlasyp, shýlaǵannan el arasyndaǵy tatýlyq, aǵaıyn, kórshiler arasyndaǵy syılastyqqa syzat túsetinin aıtyp, máseleni quqyqtyq alańda, ashýǵa emes aqylǵa salyp sheshken jón bolatynyn jáne eń durysy – tatýlasý, kelisý, bitimge, bir mámilege kelý ekenin aıtyp túsindirdi. Odan eki jaq ta utady. Ýaqyt joǵalmaıdy, aqsha da únemdeledi, qarym-qatynas ta úzilmeıdi degen máseleniń durystyǵy praktıkada, ıaǵnı is júzinde baıqalyp otyr.
Osylaısha, Bıler keńesiniń kómegimen ótkizilgen áńgimelesýlerdiń nátıjesinde daýlasqan erli-zaıypty eki juptyń bireýi ózara kelisimge keldi. Bıler keńesi sotqa júginýdiń aldyn alyp qana qoımaı, otbasyny saqtap qaldy.
«Bıler keńesiniń músheleri óziniń ómirlik tájirıbelerine súıenip, taraptardy tatýlastyrý jolymen kúrdeliligi ár túrli deńgeıdegi janjaldardy, onyń ishinde otbasy daýlaryn sheshýge de kómektesedi. Daýlardyń túpkilikti sheshilýi janjaldasqan taraptardyń bir-birine degen jaǵymsyz sezimderi men renishteriniń qalmaýy bıler keńesteri jumystarynyń biregeıligin aıqyndaıdy. Nátıjesinde sotqa jasaqtalǵan medıatıvtıik kelisim usynyldy. Sottyń uıǵarymymen kelisim bekitilip, azamattyq is boıynsha óndiris toqtatyldy. Uıǵarym zańdy kúshine engen joq», dep habarlady vedomstvodan.
Eske sala keteıik, budan buryn ardager ustazdyń ajyrasý qoǵamda qalypty jaǵdaı retinde qabyldana bastaǵany jóninde aıtqanyn jazǵan bolatynbyz.