Batys Qazaqstan dalasyna kaktýs qaıdan keldi

<p>ORAL. KAZINFORM — Batys Qazaqstanda meksıkalyq kaktýstyń ósip jatqany ekolog ǵalymdar arasynda biraz pikirtalas týǵyzdy. Negizinen jylylyqty jaqsy kóretin ósimdiktiń óńirdiń aıazyna da beıimdelgeni tańǵaldyrady. Osyǵan oraı <a href="https://kaz.inform.kz/" target="_blank" rel="noopener">Kazinform</a> tilshisi ǵalym, ekologtarmen, tıisti mekeme ókilderimen tildesip, máseleniń baıybyna baryp kórdi.</p>

Kaktýs Oral mańynan tabyldy

Kaktýsty bıyl kúzde Oral qalasy mańyndaǵy «Romantıka» (burynǵy «Oral») týrıstik bazasy aýdanynan bıolog, ólketanýshy Vladımır Abdýlov keziktirgen edi. 

Vladımır Anatolevıchtiń sózine qaraǵanda, tabıǵatty sýretke túsirmek bolǵan kezde tiken basyp ketken. Qarasa, iri ınesi bar kaktýstyń japyraǵy jerde jaıylyp, jemis berip jatyr eken.

Fotony Vladımır Abdýlov usynǵan

Kaktýsty buralǵan ıneli opýntsııa deýge bolady. Ózi Batys Qazaqstanǵa Reseıdiń kórshiles Astrahan oblysynan ákelinip, tájirıbe retinde egilgen sekildi. Astrahanda arnaıy qoryqta ósiriledi. 

— Kaktýstyń jemisin kóp elde tamaq retinde qoldanady. Odan kámpıt jáne basqa tátti taǵamdar jasalady. Bizdiń óńirdiń qysyna beıimdelip úlgergen opýntsııanyń qaýpi sonda, ol tez taralady. Sondyqtan jaıylym jerlerdi basýy yqtımal. Kaktýsty qurtý óte qıyn. Óıtkeni onyń ınesi 4-5 santımetrge jetedi. Mal onyń japyraǵy men jemisin jeı almaıdy, kaktýs ósken jermen júrýi de qıyndaıdy, — deıdi ǵalym.

Onyń aıtýynsha, ósimdiktiń otany — Meksıka. Adamnyń taratýymen opýntsııa Soltústik jáne Ońtústik Amerıkada óte úlken alqapty alyp jatyr.

Al Aýstralııaǵa ótken ǵasyrdyń basynda tátti jemisine bola aparǵannan keıin kúrdeli máselege aınaldy. Kaktýs eń qunarly jerlerdi basyp ketken. 

— Aýstralııalyqtar ony uzaq ýaqyt boıy qurta almady. Kesý de, órteý de kómektespedi. Tek opýntsııanyń tabıǵı jaýy — kaktýs kóbelegin ákelgennen keıin tyıyldy. Onyń juldyzqurty kaktýsty jep bitirdi. Soǵan oraı aýstralııalyqtar kóbelekke eskertkish ornatty. Sondyqtan qandaı ma bolmasyn ósimdik nemese maldy ákelmes buryn onyń qorshaǵan ortaǵa qalaı áser etetinin bilý kerek. Mysaly, kartop pen baklajannyń jaýy — kolorado qońyzy Oral qalasyndaǵy baý-baqsha ósirýshiler úshin bas aýyrtar máselege aınaldy. Tsıhlohena degen aramshóptiń zııany kóp. Amerıkalyq úıeńkimen de kúresý qıyn, — deıdi bıolog. 

Fotony Vladımır Abdýlov usynǵan

Aıtýynsha, qarǵa, saýysqan sekildi qustar da kaktýstyń tátti jemisin shuqyp jep taratady. Qysqa taman qaıta barǵan kezde jemisten eshteńe qalmaǵanyn kórgen.

Osylaısha kaktýs dalaǵa keń taralyp, munyń sońy úlken ekologııalyq apatqa soqtyrýy yqtımal. 

Mal úshin qaýipti me?

BQO ekologııa jónindegi komıssııa múshesi Tatıana Starıchenkova kaktýstyń mal úshin qaýipti ekenin aıtady. Onyń ınesi rezeńke etiktiń tabanynan ońaı ótip ketedi.

Eger mal basyp ketse, tuıaǵyna kirgen ıneden sol jer irińdep, qabynady. Al jep qoısa, ishi úlkeıip, qabyný saldarynan óledi.

— Іri qara úshin de qaýipti opýntsııaǵa baılanysty Vladımır Abdýlov dabyl kótergennen keıin biz sol jerdi baryp qaradyq. Kaktýstyń tamyry qunarly topyraqqa tússe, arqan tárizdes tez jaıylady. Tabıǵat janashyrlary óse bersin degendi aıtady. Alaıda kaktýstyń jersinýi óte ońaı. Kóp elder onymen kúreskenimen, joıa almaı otyr. Aıtalyq, Úndistanda ony dekoratıvti ósimdik retinde ósiredi. Gúli ádemi, onyń ısine aralar ushyp keledi. Jemisinen pastıla, marmelad jáne kámpıt daıyndalady. Kók sabaǵy ıneden tazartylyp, ázirlenetin taǵam da mıkroelementterge toly. Kórshiles Astrahan, Volgograd oblystarynda da dekoratıvtik maqsatta ósiriledi, — deıdi T.Starıchenkova.

Fotony Vladımır Abdýlov usynǵan

Onyń naqtylaýynsha, kaktýs jyly elderde joǵary qaraı kóterilip, 3 metrge deıin jetedi. Al Batys Qazaqstan oblysynda onyń 30 gradýs aıazǵa da tótep beretini belgili boldy.

Tek ereksheligi, tómen qaraı jaıylyp ósedi. Ósimdik qalyń shóptiń arasynan baıqalmaıdy.

— Kaktýsty qurtý úshin tamyrymen qazyp alyp, órteý kerek. Taǵy bir joly, juldyzqurt bizde de bar. Sondyqtan tabıǵı jolmen joıýǵa bolady. Bul ósimdiktiń óskenin qalaıtyndar da joq emes. Ondaı jaǵdaıda ábden zerttep, bir sheshimge kelý kerek. Batys Qazaqstan mal ósiretin aımaq bolǵandyqtan kaktýstyń sharýalarǵa zııan keltirmegeni mańyzdy, — dedi Tatıana Starıchenkova.

Birneshe jyl boıy zerttep, baqylaý qajet — Botanıka ınstıtýty

— Mundaı jabaıy ósimdikterdiń ákelinýin, jersindirilýin baqylaıtyn quzyretti organ bar. Men osy kaktýs máselesi boıynsha BQO orman sharýashylyǵy jáne janýarlar dúnıesi aýmaqtyq ınspektsııasynyń basshysyna arnaıy hat joldadym, — deıdi «Batys Qazaqstan ekologııalyq geografııalyq qoǵamy» qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy Darhan Sarıev.

Fotony Vladımır Abdýlov usynǵan

Atalǵan ınspektsııa basshysy Nurlan Rahymjanov D. Sarıevtiń hatyna tórt kaktýs butasynyń bar ekenin jáne turǵan jeri memlekettik orman qory men erekshe qorǵalatyn tabıǵı aýmaqqa kirmeıtinin jetkizdi.

Ázirge bul ósimdikti belgisiz adamdar alyp kelip, belgili bir maqsatta otyrǵyzǵan degen boljam bar. Óıtkeni opýntsııa kaktýsy Batys Qazaqstan oblysyna tán emes.

Sonymen qatar jergilikti turǵyndardan kaktýstyń osyndaı az mólsherde Jańaqala jáne Tasqala aýdandarynda da ósip turǵany jóninde aqparat túsken.

— Ósimdikter álemi týraly zańǵa sáıkes kaktýs jaıynda ǵylymı baǵalaý, taldaý jumysy jáne soǵan oraı usynystar, sondaı-aq jalpy negizdeme berý jóninde Botanıka jáne fıtoıntrodýktsııa ınstıtýtyna arnaıy hat joldanyp, jaýap keldi, — deıdi N.Rahymjanov. 

Kásiporynnyń bas dırektorynyń mindetin atqarýshy, bıologııa ǵylymdarynyń doktory Nadejda Gemedjıeva óz jaýabynda opýntsııa kaktýsynyń 200-den astam túri bar ekenin, onyń Kanadanyń dala aımaǵynan (56 ° N) Ońtústik Argentınaǵa (ylǵaldy tropıkalyq aımaqtardy qospaǵanda) deıin taraǵanyn kórsetken. 

Onyń túsindirýinshe, kaktýs savannada, tropıkalyq shólderde, qaraǵaı-arsha ormandarynda ósedi. Opýntsııanyń aıazǵa tózimdi túrleri temperatýranyń -30 gradýsqa deıin tómendeýine tótep bere alady. 

Shynynda da ol sýbtropıktik nemese oǵan jaqyn klımaty bar birqatar elderde agressıvtilik kórsetip, belsendi jaıylyp, aýyl sharýashylyǵy alqaptaryn alyp jatyr, tabıǵı ekojúıelerge enip, jergilikti bıosanalýandyqqa áser etip otyr.

Fotony Vladımır Abdýlov usynǵan

— Qatal klımatta agressıvtilik áli baıqalǵan joq. Mysal retinde Reseıdiń Astrahan oblysynda uqsas klımattyq jaǵdaıda ósetin osy kaktýstyń popýlıatsııasyn keltirýge bolady. Bir ǵasyrdan astam baqylaý kezeńinde popýlıatsııa azdap ósti, biraq agressıvtilik kórsetpedi. Sondaı-aq Taýqum shólindegi (Almaty oblysy Aıdarly kenti) opýntsııa popýlıatsııasy turaqty. 50 jyldan astam ýaqyt ishinde aýdany 10 sharshy metrden aspady. Kóbeıý tek vegetatıvti (synǵan segmentterdiń tamyrlanýy) analyq ósimdikten qysqa qashyqtyqta baıqalady. Reseıdegi (Sankt-Peterbýrg) áriptesterimen keshendi zertteý generatıvti kóbeıýdiń bolmaǵanyn, sondyqtan agressıvti taralý qaýpiniń joqtyǵyn anyqtady. Botanıka jáne fıtoıntrodýktsııa ınstıtýtynyń jańartylǵan baǵalaý júıesine sáıkes agressıvtiliktiń eń tómengi mártebesi berilýi múmkin — 1-2 ball (9 baldyq shkala boıynsha), muny dál anyqtaý úshin birneshe jyl boıy zertteý jáne baqylaý qajet. Tabylǵan opýntsııa popýlıatsııasy boıynsha biz jergilikti botanıkterdi, ekologtar, eriktilerdi tarta otyryp, jyl saıynǵy jaǵdaıdy, generatıvti (tuqymdyq) kóbeıýdiń barysyn baǵalaýdy usyna alamyz. Bıylǵy 25 qarashadaǵy zertteý aktisi boıynsha opýntsııa popýlıatsııasy «Súleımen» sharýa qojalyǵy jerinde ornalasqan. Osy sharýashylyqtyń basshysy Aslan Súleımenovke ınvazıvti túrdiń taralýyn baqylaý úshin jaýapkershilik júkteýdi usynamyz, — delingen resmı jaýapta. 

Árıne, másele munymen bitpese kerek. Jaýapta aıtylǵandaı, opýntsııa popýlıatsııasy áli de muqııat zertteýdi qajet etedi.

Eske sala keteıik, budan buryn Batys Qazaqstanda basty ekologııalyq másele qandaı ekendigin jazǵan bolatynbyz. 

Sondaı-aq taıaýda oraldyq ekolog aǵashtar orynsyz kesiletinin aıtyp dabyl qaqty. qan oraldyq ekolog kógaldandyrý máselesin kóterdi. 

Fotony Vladımır Abdýlov usynǵan