Basty másele – ǵalamshardyń jaǵdaıy
BUU-nyń turaqtylyq jónindegi «Akademııalyq yqpal» baǵdarlamasynyń Jahandyq habyn basqaratyn ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ seriktes retinde joǵary deńgeıdegi onlaın kezdesýge qatysýǵa shaqyryldy.
Kolýmbııa ýnıversıtetinde sóılegen sózinde BUU Bas hatshysy Antonıý Gýterrısh álem kóshbasshylaryn 2021 jyldy adamzat óziniń «tabıǵatpen soǵysyn» aıaqtap, ǵalamshardyń jylýyna alyp keletin kómirtekten ada bolashaqty qurý mindetin qolǵa alýǵa shaqyrdy. Antonıý Gýterrısh 2020 jylǵy rekordtyq aýa raıy jaǵdaılary men jahandyq jylynýdy týdyratyn qazba otynynyń ósip kele jatqan kólemi týraly jańa esepterge túsinik bere otyryp, klımattyń ózgerýin tejeýge shaqyrdy.
Pandemııa saldarynan quldyraǵan ekonomıkany qalpyna keltirý maqsatynda álem elderiniń trıllıon dollar jumsap jatqanyn alǵa tartyp, ol bul isti ekologııalyq taza energııaǵa basa nazar aýdara otyryp júzege asyrý qajettigin atap ótti. BUU Bas hatshysy ǵalamshar jaǵdaıynyń ózekti máselelerin sheshýde bilim berý mekemeleriniń róline erekshe nazar aýdardy.
Joǵary deńgeıdegi Halyqaralyq forým jyl saıyn 2012 jyly BUU bastamasymen qurylǵan jáne Kolýmbııa ýnıversıtetiniń professory Djefrı Saks basqaratyn BUU-nyń Turaqty damý salasyndaǵy sheshimder jelisimen (SDSN) ótkiziledi. SDSN-niń basty mıssııasy – bilim berý, ǵylymı zertteýler, saıası taldaý jáne jahandyq yntymaqtastyq arqyly turaqty damý maqsattary (TDM) men klımattyń ózgerýi týraly Parıj kelisimine qol jetkizýdiń keshendi tásilderin ilgeriletý.
QazUÝ-dyń atalmysh baǵytta burynnan beri ornatylǵan seriktestik baılanystary bar, atap aıtqanda, ýnıversıtet 2012 jyly Garvard, Kalıfornııa Berklı, Kolýmbııa, Tsınhýa jáne t.b. álemniń jetekshi ýnıversıtetterimen qatar MDP jáne SDSN jahandyq qaýymdastyǵyna kirip, álemdik deńgeıdegi ýnıversıtetterdiń oqytý baǵdarlamalary negizinde TMD-daǵy jalǵyz MDP Global Classroom «Turaqty damý» boıynsha Magıstrlik baǵdarlamasyna bastamashy boldy.
QazUÝ 2014 jyldan beri BUU-nyń turaqty damý boıynsha «Akademııalyq yqpal» baǵdarlamasynyń Jahandyq habyn qatarynan tórtinshi ret basqaryp keledi. Ýnıversıtette BUU-nyń 8-shi Bas hatshysynyń jeke qatysýymen ashylǵan Pan Gı Mýn atyndaǵy Turaqty damý ınstıtýty qurylyp tabysty jumys isteýde. Ýnıversıtet ǵalamshardy saqtaý isinde akademııalyq qoǵamdastyqtyń qyzmetin úılestire otyryp, qomaqty úles qosý arqyly TDM-dy iske asyrý boıynsha belsendi qyzmet atqarýda. Qorshaǵan ortany qorǵaý, turaqty damý ıdeıalaryn ilgeriletý, balamaly jáne jańartylatyn energııa kózderi boıynsha ınnovatsııalyq jobalardy iske asyrý salasynda úlken jumys júrgizilýde.
Eske sala keteıik, buǵan deıin QazUÝ álemniń úsh ýnıversıteti qatarynda 2012 jyly Rıo-de-Janeıroda ótken myńjyldyq «RIO+20» sammıtinde óz jeke sektsııasyn ótkizý quqyǵyna ıe boldy. Ýnıversıtet ony Elbasynyń «XXI ǵasyrdaǵy turaqty damýdyń jahandyq energoekologııalyq strategııasy» jáne «Jasyl kópir» bastamalaryna arnady, sondaı-aq, basty mindeti turaqty damý jáne «Jasyl» ekonomıka, ǵylym men ınnovatsııalyq tehnologııalardy damytý qaǵıdattary negizinde kadrlar daıarlaý bolyp tabylatyn «Jasyl kópir urpaqtan urpaqqa» ýnıversıtetteriniń Halyqaralyq konsortsıýmyn qurýǵa bastamashylyq etti.
Baıandamasyn qorytyndylaı kele, A.Gýterrısh ǵalymdar men stýdentterdiń suraqtaryna jaýap bere otyryp: «BUU-nyń 2021 jylǵa arnalǵan basty maqsaty kómirtegi beıtaraptylyǵyn qamtamasyz etý úshin jahandyq koalıtsııa qurý. Oılaý úrdisi ózgerýde. Kóptegen adamdar «kómirtegi izin» azaıtý úshin kúndelikti tańdaý jasaý qajettiligine kóz jetkizýde» - dep basa aıtty.
Osy turǵyda BUU Bas hatshysy «jastardy áleýmettik turǵydan jumyldyrýdyń rýhtandyrýshy kórinisterine» asa nazar aýdardy.