Baspanaly bolý úshin qandaı baǵdarlamalar qoljetimdi

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - Qazaqstannyń turǵyn úı saıasatyndaǵy reformalary Elbasy men Memleket basshysynyń strategııalyq bastamalary negizinde eldiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýyna sáıkes iske asyrylyp jatyr. Jalpy, halyqty turǵyn úımen qamtamasyz etý jáne ómir súrý jaılylyǵyn arttyrý – memlekettiń turaqty ári mańyzdy mindetteriniń biri. Sondyqtan 2005 jyly buqara halyqqa qoljetimdi turǵyn úı salý boıynsha aýqymdy sharalar qabyldanǵan edi. Dál osy sharalar turǵyn úı qurylysy qarqynynyń ósýin qamtamasyz etken bolatyn. Nátıjesinde búgingi kúni paıdalanýǵa beriletin turǵyn úıdiń jyldyq kólemi 2005 jylǵy deńgeıden 2,6 ese asyp, al turǵyn úı qurylysyna ınvestıtsııa 5,6 ese ósip otyr.

Jalpy, Táýelsizdik jyldarynda elimizde turǵyndardyń baspana taýqymetin sheshýge baǵyttalǵan Turǵyn úı qurylysynyń 2005-2011 jyldarǵa arnalǵan baǵdarlamasy, «Qoljetimdi turǵyn úı - 2020», «Nurly jol» jáne Óńirlerdi damytý baǵdarlamalary syndy qujattardyń qabyldanǵany belgili. Nátıjesinde osy ýaqytqa deıin áleýmettik turǵyn úımen 114 myńnan astam otbasy qamtamasyz etilip, 63 myńnan astam úlesker turǵyn úı máselelerin sheshe aldy.

«Nurly jer» nátıjesi qandaı?

Búgin Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmeti alańynda BAQ ókilderine arnaıy baspasóz máslıhatyn ótkizgen QR Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligi Qurylys jáne turǵyn úı kommýnaldyq sharýashylyq ister komıtetiniń tóraǵasy Marhabat Jaıymbetov 2017 jyldan bastap qolǵa alynǵan «Nurly jer» baǵdarlamasynyń osy ýaqytqa deıingi nátıjesin jarııa etken bolatyn. Onyń atap ótýinshe, baǵdarlama iske asyrylǵan 3 jyldyń ishinde 36,8 mln sharshy metr turǵyn úı salyndy. Shamamen 89 myń otbasy memlekettik qoldaý sharalarymen qamtyldy. Olarǵa qoljetimdi turǵyn úı jáne jeńildikti qaryz berildi. Osy jyldardyń ishinde turǵyn úı qurylysyna 3,6 trln teńgeden astam qarajat ınvestıtsııalandy.

«Shamamen 919 mlrd teńge memlekettik ınvestıtsııa «Nurly jer» baǵdarlamasyn iske asyrýǵa jumsaldy. Salynǵan memlekettik ınvestıtsııanyń 1 teńgesine 6 teńge jeke ınvestıtsııa salynady. Bul baǵdarlamanyń tıimdiligin bildiredi», - dedi Marhabat Jaıymbetov.

Komıtet basshysynyń aıtýynsha, memleket jappaı qurylys salynatyn aýdandardy kommýnıkatsııalarmen jaılastyrý esebinen turǵyn úı qurylysyn yntalandyrady. Ol úshin jyl saıyn 130 mlrd teńgege deıin qarajat bólý kózdelgen. Osy qarajat esebinen jeke turǵyn úı qurylysy úshin azamattarǵa bólingen 40 myń jer ýchaskesine kommýnıkatsııalar júrgiziledi.

«Búgingi kúni 530 myńnan astam azamat turǵyn úı kezeginde tur. Kórsetilip jatqan qoldaýdyń ashyqtyǵyn qamtamasyz etý úshin osy jyly Kezekte turǵandardyń biryńǵaı respýblıkalyq bazasy iske qosyldy. Osy baza memlekettik organdardyń aqparattyq júıelerimen ıntegratsııalanǵan jáne onda turǵyn úıge muqtaj azamattar men kezekte turǵandar boıynsha anyq málimetter bar», - dedi ol.

Jalpy, «Nurly jer» baǵdarlamasy aıasynda birinshi kezekte kóp balaly otbasylardy satyp alý quqyǵynsyz jalǵa beriletin turǵyn úımen qamtamasyz etý kózdelgen. Bul - Elbasy men Memleket basshysynyń tikeleı tapsyrmasy. Tapsyrma oryndalyp ta jatyr. Máselen, baǵdarlama júzege asyrylatyn ýaqyttyń ishinde 30 myń otbasyn jaldamaly pátermen qamtý kózdelgen. Onyń shinde bıyl 4 835 otbasy turǵyn úımen qamtylmaq.

«Baqytty otbasy» baǵdarlamasyna kim qatysa alady?

2019 jyly elimizde jyldyq 2 paıyzben jeńildetilgen kredıt beretin «Baqytty otbasy» baǵdarlamasy iske qosyldy. Bul baǵdarlama arqyly kóp balaly, tolyq emes otbasylardyń jáne múgedek balalary bar otbasylardyń bastapqy jáne qaıtalama naryqtardan turǵyn úı salyp alýǵa múmkindigi bar. 2019 jyly 5 myńnan astam otbasy turǵyn úı jaǵdaılaryn jaqsartty.

«Bıyl 49,1 mlrd teńge bólindi jáne 4900 otbasy qoldaýmen qamtamasyz etiletin bolady. Qazirgi kezde Turǵynúıqurylysjınaqbankine 4769 ótinish tústi. Onyń ishinde 4 myńnan astam otbasyǵa qaryz berildi», - dedi komıtet basshysy.

Sonymen qatar ol tabysy bir eń tómengi kúnkóris deńgeıinen asatyn kezekte turǵan halyqtyń áleýmettik jaǵynan osal toptary úshin satyp alý quqyǵynsyz jalǵa beriletin turǵyn úı salý kózdelgenin aıtady. Jyl saıyn mundaı jalǵa beriletin 3 700 páter salýǵa jáne satyp alýǵa 32,8 mlrd teńge bólý kózdelgen. Bıyl 4 222 halyqtyń áleýmettik jaǵynan osal tobyn turǵyn úımen qamtamasyz etý josparlanyp otyr.

Munan bólek, Nur-Sultan, Almaty jáne Shymkent qalalarynda jumys isteıtin jastardy satyp alý quqyǵynsyz jalǵa beriletin turǵyn úımen qamtamasyz etý qolǵa alynǵan. 2021 jylǵa deıin júzege asyrylatyn baǵdarlama aıasynda 9 myń jasqa baspana salý kózdelgen. Qazirgi ýaqytta 3 qalada 3 myńnan astam jas baspanaly bolyp úlgerdi.

«5-10-20» turǵyn úı kezegin sheshe me?

Joǵaryda aıtqanymyzdaı, búginde jergilikti atqarýshy organdarda baspana kezeginde turǵan azamattardyń sany 530 myńǵa jetip otyr. Elbasynyń bastamasymen qolǵa alynǵan «7-20-25» baǵdarlamasy «turǵyn úı qurylysy boıynsha ıpotekalyq nesıeleýge úlken serpin bergenimen, ákimdikterdegi baspana kezeginde turǵan adamdardyń problemasyn sheshe almaı otyr. Sondyqtan bıyl Memleket basshysy tótenshe jaǵdaıdy qamtamasyz etý boıynsha memlekettik komıssııa otyrysynda «5-10-20» baǵdarlamasyn iske qosýdy tapsyrǵan edi..

«Kezekte turǵan adamdardy nesıelik turǵyn úımen qamtamasyz etý úshin jańa «5-10-20» baǵdarlamasyn iske qosýdy tapsyramyn», - degen edi Prezıdent.

Sonymen Marhabat Jaıymbetovtiń aıtýynsha, elimizdiń Ulttyq banki atalǵan baǵdarlamaǵa 390 mlrd teńge bóldi. Onyń ishinde kredıttik turǵyn úı salý úshin óńirlerge 180 mlrd teńge aýdaryldy. Barlyǵy 15,2 myń páter salý josparlanǵan.

«5-10-20» baǵdarlamasynyń sharttary boıynsha kezekte turǵandarǵa kredıt berý úshin 210 mlrd teńge Turǵynúıqurylysbankine aýdaryldy. 90 mlrd teńge mólsherindegi birinshi transh tamyz aıynda bólindi, 35 mlrd teńge somasynda 2,6 myń qaryz berildi», - dedi komıtet basshysy.

Qoryta aıtqanda, bıyl 15 mln sharshy metr turǵyn úı salynyp, memlekettik ınvestıtsııalar esebinen 150 myńnan astam otbasy turǵyn úı jaǵdaılaryn jaqsartady. Onyń ishinde shamamen 39 myń otbasy turǵyn úımen qamtamasyz etiledi.

Seıchas chıtaıýt