Básekelestikti damytý týraly zańda qandaı bastamalar kóterilgen
«Elimizde Básekelestikti damytý máseleleri boıynsha zańnyń, ıaǵnı 5-shi monopolııaǵa qarsy pakettiń qabyldanýy mańyzdy oqıǵa boldy. Onyń ózekti jańalyqtaryn birneshe bólimge bólip aıtýǵa bolady. Birinshiden, «negizgi qýat doktrınasyn» engizý. Negizgi qýat dep ústem nemese monopolııalyq jaǵdaıǵa ıe naryq sýbektisiniń taýar nemese ınfraqurylym obektisi aıtylady, oǵan qol jetkizbeı naryqtyń basqa sýbektileri óz qyzmetin sol nemese sabaqtas taýar naryǵynda júrgize almaıdy. Zańda negizgi qýatqa teń qol jetkizý qaǵıdattary aıqyndalǵan», - dedi S. Jumanǵarın Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttigi alqasynyń otyrysynda.
Ekinshiden, 1 shildeden bastap «arnaıy quqyq» ınstıtýty engiziledi. Arnaıy quqyq – básekelestik naryqta taýardy óndirýge, ótkizýge jáne satyp alýǵa zańmen bekitilgen naryq sýbektisiniń aıryqsha nemese basym quqyǵy. Bul zańnamalyq tetik monopolııalyq operatorlardyń qyzmetin retteý úshin engizildi. Arnaıy zań memlekettik monopolııa úshin qarastyrylǵan shekteýlerdi de qamtıdy.
«Úshinshiden, «Effet utile» qaǵıdatyn iske asyrý úshin normatıvtik quqyqtyq aktilerdi ázirleý kezinde retteýshi normalardyń básekelestikke áserin baǵalaý bar. Bul tájirıbeni biz Ekonomıkalyq yntamastyq jáne damý uıymynan aldyq. Eger baǵalaý nátıjeleri taýar naryǵyndaǵy básekeles ortanyń jaı-kúıi nasharlaýy múmkin ekenin kórsetse, ázirleýshi baǵalanatyn retteý normalary sııaqty maqsattarǵa jetýge múmkindik beretin básekelestikke qarsy neǵurlym az balamany tabýǵa tıis. Tórtinshiden, senimdi tulǵa ınstıtýtyn engizý. Bul – ekonomıkalyq shoǵyrlanýdy maquldaý kezinde naryq sýbektisiniń monopolııaǵa qarsy organ talaptaryn oryndaýyna baǵa beretin táýelsiz sarapshy», - dedi spıker.
Besinshiden, memlekettik qoldaý sharalaryn kórsetýge qoıylatyn básekelestik qaǵıdattary men talaptaryn aıqyndaý kózdeldi. Bıyldan bastap memlekettik qoldaýdyń jańa sharalary, sondaı-aq olardy kórsetý qaǵıdalary monopolııaǵa qarsy organmen mindetti túrde kelisilýi qajet.
Altynshy, monopolııaǵa qarsy komplaens ınstıtýtyn damytý bar. Komplaenstiń ishki aktisi endi monopolııaǵa qarsy organnyń ádistemelik usynymdaryna sáıkes ázirlenýi tıis. Kompanııada monopolııaǵa qarsy komplaenstiń tıimdi ishki aktisiniń bolýy endi básekelestik zańnamany buzý týraly isterdi qaraý kezinde eskeriletin bolady. Sonymen qatar, bul ákimshilik aıyppul mólsherin azaıtý týraly ótinish berý múmkindigin beredi.
«Jetinshiden, monopolııaǵa qarsy organnyń suraý salýy boıynsha aqparat berý merzimin uzartý múmkindigi qaraldy. Budan basqa, kelisý komıssııasy sheńberindegi tergep-tekserýlerdi, barlyq protsestik áreketterdi qaıta bastaý merzimderi reglamenttelgen. Segizinshi, monopolııaǵa qarsy zańnamanyń keıbir buzýshylyqtarynyń anyqtamalary qaıta qaraldy. Yqtımal básekelester arasyndaǵy básekelestikke qarsy kelisimder men kelisilgen is-áreketter endi deńgeıles bolady, bul memlekettik satyp alýlarda kartelderdi dáleldeýdi jeńildetedi», - dedi Serik Jumanǵarın.