Bas prokýror men ІІM basshysy sotqa deıingi tergeý organdarynyń ózara is-qımyl tártibimen tanysty
Vedomstvolardyń basshylary prokýrorlar men sotqa deıingi tergep-tekserý organdarynyń jańa is júrgizý jaǵdaıyndaǵy ózara is-qımyl tártibimen tanysty.
Aıta ketsek, Memleket basshysynyń tapsyrmasymen Qazaqstan EEYU elderiniń úlgisi boıynsha qylmystyq protsestiń úsh býyndy modeline kóshýdi bastaǵan. Polıtsııa dáleldemelerdi jınap, prokýratýra olarǵa quqyqtyq baǵa beredi, al sot úkim shyǵaratyn bolady.
Bul tásildiń artyqshylyǵy tejemelik ári tepe-teńdik júıesi bolyp tabylady, azamattardyń quqyqtaryn qorǵaý mehanızmi kúsheıtiledi.
Qazirgi ýaqytta ózgeristerdiń birinshi kezeńi – prokýrorlardyń tergeý organdarynyń negizgi sheshimderin elektrondyq formatta kelisýi iske asyrylýda.
Eger buryn tergeýshi azamattardy qylmystyq sheńberge tartý máselesin derbes sheshse, endi onyń sheshimderi prokýror keliskennen keıin ǵana kúshine enedi.
Jańa jaǵdaılarda prokýror tergeý protsesine belsendi qatysady jáne zańsyz sheshimderge ýaqytyly den qoıady.
Jyl basynan beri elimizde prokýrorlar 133 myń sheshimmen kelisip, 1,5 myńnan astam azamatty qylmystyq protseske negizsiz tartýdyń aldyn alǵan.
Sondaı-aq, Bas Prokýror oblys Ákimi G.N. Ábdiqalyqova, óńirdegi quqyq qorǵaý jáne arnaıy organdar basshylarymen qylmysqa qarsy kúres jáne quqyq buzýshylyqtyń aldyn alý máseleleri jóninde keńes ótkizdi.
Prokýrorlarǵa qylmystyq protseste qadaǵalaýdy kúsheıtý jáne organdar basshylarymen birlesip, naqty ózara is-qımyldy jolǵa qoıý tapsyryldy.
Іs shara qorytyndysy boıynsha basshylarǵa basqa da birqatar tapsyrmalar berildi.