Bas prokýror: Qazaqstan túrmelerdegi adam sany boıynsha álemde 31-orynda

Foto: None
ASTANA. 28 naýryz. QazAqparat - Táýelsizdik alǵan jyldary túrmelerdegi halyq sany boıynsha Qazaqstan álemde AQSh pen Reseıden keıingi úshinshi orynda boldy.

Іzgilendirý jáne basqa da reformalardyń nátıjesinde egemendik jyldary bul kórsetkish birshama azaıdy. 2011 jyldyń qorytyndysy boıynsha Qazaqstan álem elderi arasynda 31-orynǵa jyljyp, halyqaralyq reıtıngtegi óz pozıtsııasyn jaqsartty.

Bul týraly búgin Astanada ótip jatqan «Túrme ornyna - probatsııa men elektrondy bilezik» atty tuńǵysh halyqaralyq forýmda QR Bas prokýrory Ashat Daýylbaev aıtty.

Onyń aıtýynsha, halyqaralyq standarttar boıynsha 100 myń turǵynǵa shamamen 150 qamalǵan adam bolǵan jaǵdaıda ǵana qylmystyq ádildik júıesi durys uıymdastyrylǵan dep esepteýge bolady.

«Biraq bizde bostandyǵy shektelgen adamdar sany áli de bolsa joǵary - 100 myń adamǵa 316 sottalǵannan keledi», - dep atap ótti A. Daýylbaev.

Onyń atap ótýinshe, zańnamany budan ári izgilendirýdiń de áleýeti shekteldi. Túrmelerdegi jazasyn ótep júrgenderdiń 95 paıyzy aýyr, asa aýyr jáne qaıtalap qylmys jasaǵandar eken. «Túrme reformasyn» júrgizýdiń taǵy bir mańyzdy sebebi onyń ekonomıkalyq negizinde jatyr. Statıstıkalyq málimetter boıynsha, bir qylmyskerdi asyraý úshin bıýdjetten jylyna 580 myń teńge jumsalady.

«Sondyqtan «túrme reformasynyń» qajettiligi sózsiz. Ol úshin birqatar sharalar qolǵa alynýy qajet. Biraq osynyń negizgi joly - elektrondyq baqylaý júıesimen bekitilgen probatsııany jappaı engizý dep aıtýǵa bolady», - dep atap ótti Bas prokýror.

Jınalysta Qazaqstandaǵy probatsııa qyzmetiniń qalyptasýymen, elektrondyq monıtorıngti engizýmen, qamaýǵa alýdyń balama jazalaý túrlerin paıdalaný praktıkalaryn keńeıtýmen baılanysty keń aýqymdy máseleler talqylandy. Jyl saıyn ótkizilýi josparlanyp otyrǵan forýmǵa qatysýshylardyń ortaq pikiri boıynsha, usynylǵan qadamdar qaıtalanatyn qylmystardy eskertý jónindegi sharalardyń tıimdiligin qamtamasyz etýge, bıýdjet qarajatyn únemdeýge, jazany óteý protsesin neǵurlym tıimdi etýge baǵyttalǵan.

Seıchas chıtaıýt