Bas biletin ógizge «ók» degenniń ózi artyq - baspasózge sholý

ASTANA. 14 qarasha. QazAqparat - «QazAqparat» agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 14 qarasha, beısenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

*** Jambyl oblysynda 11 mıllıard 20,2 mıllıon teńge ıgerilmeı qaldy. «Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, oblys ákimi Qanat Bozymbaev bıýdjettik qarajatty ıgerýde oryn alǵan kemshilikter men ony ıgerýde týyndaǵan keıbir máseleler boıynsha keńes ótkizdi. Óńir bıýdjetiniń qarjy-qarajaty jospar boıynsha 159 mıllıard 324,7 mıllıon teńge bolsa, 2013 jyldyń 1 qarashasyna deıin onyń 148 mıllıard 304,4 mıllıon teńgesi (93,1%) ıgerilipti. Igerilmegen qarjy kólemi - 11 mıllıard 20,2 mıllıon teńge. Onyń ishinde, jergilikti bıýdjet esebinen ıgerilmegen aqsha 3 mıllıard 520,7 mıllıon teńgeni quraıdy. Taqyryp aýany talap pen tártip turǵysynda ótken keńes qorytyndysynda eldiń áleýmettik jaǵdaıyn kóterip, qala men dalanyń ajaryn ashý úshin berilgen qarjyny ýaqtyly ıgere almaǵan basshylarǵa oblys ákimi sógis jarııalap, eskertý berdi. Mysaly, oblys ákimdiginiń qurylys, jolaýshylar kóligi jáne avtomobıl joldary basqarmasynyń bastyǵy R.Baıtelıevke jáne aýyl sharýashylyǵy basqarmasynyń bastyǵy A.Nuralıevke sógis jarııalasa, Talas (D.Rymtaev), Jambyl (R.Rysbaı) aýdandary men Taraz qalasynyń (B.Orynbekov) ákimderine eskertý berdi. Oblys ákimdiginiń energetıka jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq basqarmasynyń bastyǵy J.Tuıaqov pen Qordaı aýdanynyń ákimi N.Kalenderovtiń jaýapkershilikteri eńbek demalysynan oralǵan soń qaralatyn boldy. «Bas biletin ógizge «ók» degenniń ózi artyq». Ákimder men basshylarǵa da sógis alyp, eskertý estı bergen jaqsy emes. Sondyqtan eń abzaly - bólingen aqshany der kezinde ıgerý. Óıtkeni, taıaq etten ótse, sóz súıekke jetedi», - dep jazady basylym «Bas biletin ógizge «ók» degenniń ózi artyq» atty maqalasynda. Keńeıtilgen Úkimet otyrysynda Elbasy «jasyl ekonomıka» týraly aıtpas buryn energııa únemdeýdiń bazalyq máselelerin sheshý qajettigin atap kórsetken edi. Qazaqstanda jylý jelilerindegi shyǵyn 22,1 paıyz, al Eýroodaqta ortasha 10 paıyzdy quraıdy. Qazaqstandyq elektr jelilerinde shyǵyn 14 paıyz bolsa, Qytaı, Koreıa, Japonııada ol nebári 5 paıyz. Bul týraly «Egemen Qazaqstan» búgingi sanyndaǵy «Investor Vaızer túk bitirmeı ketti. Endi qalalyq kásiporyn baýyryn kótere ala ma?» degen maqalasynda jazady. Basylymnyń atap ótýinshe, osyndaı kemshilikter Oral qalasyndaǵy kommýnaldyq sharýashylyq qyzmetterinde de kóptep kezdesedi. Oral qalasyndaǵy qatty turmystyq qaldyqtardy jınap, tasymaldap joıýmen aınalysyp kelgen arnaıy avtokásiporyn taratylyp, ornyna «OralTazaServıs» dep atalatyn jaýapkershiligi shekteýli seriktestik quryldy. Munda memlekettiń úlesi 30 paıyzdy qurasa, jeke tulǵanyń úlesine onyń negizgi bóligi, ıaǵnı 70 paıyzy jatady. Bul arada jeke tulǵa, jeke kapıtal dep úkilep, erekshelep aıtyp otyrǵan adamymyz germanııalyq ınvestor Gregorı Vaızer myrza bolyp otyr. Alaıda sheteldik ınvestor qalalyq kásiporynnyń qyzmetin jaqsartýǵa kók tıyn qarajat salmaǵan. Sondaı-aq, jańa tehnıkalar satyp alyp, eskirgen avtoparkti jańartýǵa da basyn onsha qatyra qoımapty. Mundaıda esil tekke ketken ýaqyt-aı demeske lajyń joq. Mundaı kózqarastyń salqyny qala tazalyǵyna keri áserin tıgizdi. Turmystyq qaldyq ta jınalmaı, taý-taý bolyp úıilip qalatyn kóńilsiz kórinister oryn ala bastady. Sóıtip, jeke ınvestor senimdi aqtamaǵan soń, taǵy da sol básekelestikti retteý agenttiginiń ruqsatymen «OralTazaServısti» bıylǵy qazan aıynyń basynda qaıtadan kommýnaldyq menshik quzyryna alýǵa týra kelgen. G.Vaızer arnaýly kásiporyn qyzmetin júıeli júrgizý isiniń negizgi jaýapkershiligin ózine ala otyryp, nelikten is-áreketsiz, qımyl-qareketsiz qaldy? Sonda onyń kóz­degeni ne? Qazirgi jaǵdaıda sheteldik ınvestormen bul saýaldar tóńireginde ún qatysý múmkindigi bolmaǵandyqtan, bul saýaldarǵa tolyqqandy jaýap qaıtarý qıyn-aq. Degenmen, qazaqy qara aqyl men qazirgi qısynǵa saı tereńirek oı júgirtip kórsek, bar qımyl-qozǵalysy men is-áreketin taza eýropalyq standarttarmen ólsheýge árekettengen kapıtal ıesi bizdegi kórsetilgen qyzmetke aqy tóleýdi qajet dep taba bermeıtin, ony saǵyzsha sozatyn jaýapsyzdyqtan ishin tartyp qalǵan sııaqty kórinedi. Turǵyndar men zańdy tulǵalardan jınalmaı qalǵan 71 mıllıon 210 myń teńge kólemindegi shyǵyndy jeke kapıtal óz esebinen jabýǵa qulyqty bolmaıtyny belgili emes pe?-deıdi maqala avtory. *** Sońǵy úsh jyldyń ishindegi statıstıkalyq derekter dınamıkasy jol-kólik oqıǵalary (JKO) saldarynan qaza bolǵandar men zardap shekkender sanynyń kúrt óskendigin kórsetip otyr, dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi sanyndaǵy «Jol apatyn qalaı azaıtamyz?» degen maqalasynda. Basylymnyń jazýynsha, Respýblıka boıynsha jol apaty kórsetkishiniń jalpy málimeti mynandaı: 2010 jyly - 12008 JKO oryn alyp, 13878 adam jaraqat alǵan, qaza bolǵany - 2797. 2011 jyly - 12019 JKO, 14000 adam jaraqattanǵan, qaza bolǵany - 2707. 2012 jyly - 14168 JKO, 11951 adam jaraqat alǵan, qaza bolǵany - 3022. Al bıylǵy jyldyń 9 aıynda - 15397 JKO oryn aldy, 19964 adam jaraqat alǵan, qaza bolǵany - 2138. Bul kórsetkishter memlekettik organdardy ǵana emes, búkil qoǵamdy qatty alańdatyp otyr. Osyǵan baılanysty Bas prokýratýra JKO sanynyń artýyna múmkindik týǵyzatyn sebepter men jaǵdaılarǵa taldaý jasap, óz usynystaryn ortaǵa saldy. JKO saldarynan qaza bolǵandar sanynyń ósý sebepterin taldaý nátıjesine qaraǵanda, olardyń sany sońǵy jyldary kúrt óskendigin baıqaýǵa bolady. Bul olardy esepke alý tártibiniń ózgerýine baılanysty. Buǵan deıin «qaza bolǵandar» retinde JKO saldarynan 7 táýlik ishinde qaıtys bolǵan adamdar esepke alynatyn. Jańa talaptar boıynsha bul merzim 30 táýlikke deıin uzartyldy. Ekinshiden, 2010 jáne 2011 jyldarǵa keltirilgen statıstıkalyq derekterdi jol polıtsııasy organdary qalyptastyrǵan, al 2012 jyldan bastap olardy esepke alýdy Bas prokýratýra júrgizetin boldy. JKO esepke alý fýnktsııasyn jol qozǵalysy qaýipsizdigine jaýapty organnyń quzyretinen alyp qoıý shynaıy statıstıkalyq esep júrgizýge múmkindik berdi. Osydan bastap JKO kórsetkishteri óse bastady. Shyn máninde, jol apattary da, odan zardap shekkenderdiń sany da jarııalanyp júrgen shamadan kóbirek eken. Bas prokýratýra jol apattaryna sebep bolatyn Jol qozǵalysy erejelerin (JQE) buzýshylyqtarǵa da taldaý jasaǵan. Olardyń ishindegi eń negizgisi jáne eń qaýiptisi - jyldamdyqty asyrý dep tanyldy. Ústimizdegi jyly osyndaı sebepten 3699 JKO oryn alyp, onda 822 adam qaza bolypty. Jyldamdyqty asyrýdan qaza tapqandar sany kórsetkish boıynsha eń joǵary tur. Odan keıin mas júrgizý­shilerdiń apatty jaǵdaılarǵa ushyraýynan kóp adamdar qaıtys bolady eken. Alkogolden jáne esirtkiden mas kúıinde 666 JKO oryn alyp, 51 adamnyń kóz jumýyna sebep boldy. Bas prokýratýranyń bólim bastyǵy Azamat Dúısembekovtiń aıtýynsha, qaıǵyly jaǵdaılarmen aıaqtalǵan JKO oryn alýynyń taǵy bir asa mańyzdy sebebi sharshaý, kólik tizgininde uıyqtap ketý bolyp tabylady. Bıyl osyndaı jaýapsyzdyqtyń saldarynan 48 adam qaza bolǵan. Tekserý nátıjesi júrgizýshiler arasynda eńbek jáne demalys rejımin buzýshylyqtyń keń taralǵandyǵyn kórsetip otyr. Júr­gizýshilerdiń eńbegi men demalysyn uıymdastyrý, sondaı-aq tahograftardy paıdalaný erejelerinde turaqty baǵyttarda júrgizýshilerdiń kúndelikti kólik quraldaryn basqarý uzaqtyǵy 9 saǵattan aspaýy tıis ekendigi kózdelgen. Osyǵan baılanysty júrgizýshilerdiń eńbek jáne demalys rejımderin buzǵandyǵy úshin olar jumys isteıtin uıymdardyń mindetti jaýapkershiligin engizý usynyldy. Bul jumys berýshiden zańnamany saqtaý boıynsha naqty sharalar qabyldaýyn talap etedi. «Bul rette Jol polıtsııasy qyzmetkerleriniń óz qyzmettik mindetterin adal ári sapaly atqarýy jol qozǵalysyna qatysýshylardyń quqyqtaryna nuqsan keltirmeýi tıis. Osyndaı joǵaryda aıtylǵan máselelerdi eskerip, buǵan deıin jol qozǵalysy qaýipsizdigin qamtamasyz etýge baǵyttalǵan zańnama keshendi túrde reformalanbaǵanyn nazarǵa ala otyryp, Іshki ister mınıstrligine birlesip usynystar ázirleý jáne olardy júıeli deńgeıde jáne uzaq merzimdi túrde ári qaraı iske asyrý úshin jumys tobyn qurýdy tapsyrý usynyldy, - deıdi Bas prokýratýranyń Áleýmettik saladaǵy zańdylyqqa qadaǵalaý jasaý jónindegi bóliminiń bastyǵy Azamat Dúısembekov. Shynyn aıtqanda, ıpoteka qaryzyn keshirý - óte kúrdeli másele. Syrttan 4-5 paıyzben jeńil qaryzdardy kúrep turyp alǵan bankter, ony eldiń ishine 20-25 paıyzben jurtqa úlestirgeni búgingideı kóz aldymyzda. Solaı olar baıydy da. Bul týraly «Aıqyn» gazeti jazyp otyr. «Jalǵyz baspanasyn ıpotekalyq nesıege alǵandardyń basym bóligi ony jaba almaı, zar ıleýde. Olar ekinshi deńgeıli bankterdiń esik aldyn tozdyryp, alǵan nesıeleri boıynsha negizgi qaryzdyń 50-70 paıyzyn, sonymen qatar ósimaqy men syıaqylyq paıyzdy jaýyp tastaýdy suraýda», - deıdi basylym. Zaman ómir boıy osylaı «qoı ústine boztorǵaı jumyrtqalaǵan zamandaı» bolyp turady dep oılap qalǵan jurt ta erteńin oılamaı, ońdy-soldy taratylǵan nesıege sýatqa bas qoıǵan jylqylardaı lap bergen bolatyn. Aldy-artyn oılamaı, aldaǵy on-on bes jylyna sholý jasap, ózderine-ózderi esep bere almaǵan jurt búginde jalǵyz baspanasynan aıyrylyp qalý qaýpimen kún keshýde. ıAǵnı, ishkenderi iriń, jegenderi jelim. Buǵan kim kináli, qaryz alýshynyń bolashaqtaǵy tólem qabiletin zerttemeı nesıe bergen bankter me, álde óziniń shamasyn bilmeı, basyn qamytqa tyqqan jurt pa? Bul suraqqa naqty jaýap berý múmkin emes. - Bul jerde ıpotekalyq nesıesin jaba almaı, qaryzy basynan asyp ketkenderge durys aqyl aıtyp, jón kórsete qoıý múmkin emes. Sebebi ıpotekalyq nesıeniń negizgi qaryzynyń jartysyna jýyǵyn jaýyp tastaýǵa bankterdiń qulyqty emes ekendigin túsiný de kerek. Kezinde berilgen qaryzdardy búgingi bankterdiń aktsıonerleri ne úshin biz jabýymyz kerek dep te oılaıdy. Ózderińiz bilesizder, 2006-2008 jyldardaǵy qarjylyq daǵdarystan keıin bankterdiń aktsıonerleri de ózgerdi. Bul máselede bir ǵana bolar-bolmas úmit bar, Úkimet kepildikke qoıylǵan jalǵyz baspanasy barlardy sol otyrǵan páterinen shyǵaryp tastamaýdyń amalyn qarastyrýy tıis. Al qaryzdarynyń 50-70 paıyzyn japqyzyp tastaýǵa Úkimet te, basqa da buıryq bere almaıdy. Óıtkeni ol bankterdiń óziniń qojaıyndary bar. Eger bank qojaıyndary qaryz ıelerimen ortaq bir kelisimge kelip, máseleni sheship jatsa jaqsy, olaı bolmaǵan kúnde eshkim de araǵa túse almaıdy, - deıdi belgili qarjyger, ekonomıka ǵylymdarynyń doktory Ǵalym Baınazarov. Maqala «Ipoteka qaryzyn keshirý zańdy ma?» degen taqyryppen berilgen.