«Baryp kel, shaýyp kelmen jastardyń isi óne me?» - baspasózge sholý
***
Keńestik kezeńde «barlyǵyn Úkimet sheship beredi» degenge daǵdylanyp qalǵan el turǵyndary óz betterinshe jeke sharýa ashýǵa bara bermeıtin. Qazirgi táýelsizdik alǵan zamanda azamattarymyz áreket etip, tabys tabýǵa beıimdelip te aldy. Birtindep bolsa da kedergilerdi eńserip, qıyndyqtardan shyǵý amaldaryn barynsha meńgerip jatyr. Sonyń bederinde memlekettik qyzmet kórsetýdiń sapasy da jyldan jylǵa jaqsaryp keledi. Osy oraıda «Egemen Qazaqstan» gazeti Parlament Májilisiniń depýtaty Meıram Begentaevty sózge tartyp, esep beretin memleketti qalyptastyrý jolynda ne isteý kerek degen turǵyda áńgime órbitken. Basylym tilshisiniń barlyq saýalyna tuşymdy jaýap bergen depýtat: «Memlekettik organdar basshylarynyń esep berýin naqty nátıjelerge negizdeý máselesin aıta ketkim keledi. Naqty nátıjeni árkimge aparyp dáleldeýdiń qajeti joq, óıtkeni, ol árbir laýazym ıesiniń isinen kórinip turady. Bul jerde másele azamattardyń ózi naqty ındıkatorlarǵa súıenip, bıýdjetti qalyptastyrý úderisine qatysýy jáne sonyń oryndalýyn qadaǵalaýy kerektigi ýaqyt talabynan týyndap otyr. Eger sheshimder kópshiliktiń kóz aldynda qabyldanyp, onyń oryndalýy da ashyq júrgizilse jáne oǵan azamattardyń ózi qatyssa, onda qoǵamda turaqtylyq ornaıdy. Bul, shyntýaıtyna kelgende, halyqaralyq tájirıbede bar. Ótken tarıhymyzǵa kóz júgirtsek, mundaı tájirıbe qazaqtarda da bolǵan. Eldik máselelerge aralasqan bılerge, el basqarǵan erlerge degen qurmet saqtalǵan. Osynyń barlyǵy senimge kelip tireledi», - deıdi. Suhbat «Eń basty qaǵıdat - ortaq iske jumyla bilý» degen taqyryppen berilgen.
«Qazirgi tańda Aqmola oblysy boıynsha 14 pen 29 jas aralyǵyndaǵy jastardyń sany 184 506 adamdy qurasa, onyń 85 myńnan astamy qalalarda, al qalǵany aýyldyq jerlerde turady. Osy oraıda, olardyń bos ýaqyttarynda nemen aınalysatyny, ásirese jumyspen qamtylýy eń ózekti máselelerdiń birine aınalyp otyr», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti senbilik sanyndaǵy «Baryp kel, shaýyp kelmen jastardyń isi óne me?» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Jarııalanym avtorynyń jazýynsha, ókinishke qaraı, jastar arasyndaǵy jumyssyzdyq máselesi biraz ýaqyttan beri aıtylyp júrgenimen, naqty sheshimi əli kúnge deıin tabylmaı keledi. Osydan alty jyl buryn qolǵa alynǵan «Dıplommen - aýylǵa!» jobasy da oń nátıje bermeı otyr. Atalmysh baǵdarlama arqyly kóterme aqsha alyp, keıin aýyldan ketip qalǵan jas mamandar az emes. Sol sııaqty, «jastar tájirıbesi» baǵdarlamasy da jastar arasyndaǵy jumyssyzdyqty joıýǵa qaýqarsyz.
«Oblystyq jumyspen qamtý jáne áleýmettik baǵdarlamalardy úılestirý basqarmasynyń bizge bergen málimetterine súıensek, sońǵy úsh jylda «jastar tájirıbesi» baǵdarlamasyna 3361 adam qatysyp, oǵan 330 mıllıon teńge qarajat jumsalǵan eken. Naqtyraq aıtsaq, 2012 jyly - 1157, 2013 jyly - 1107, ótken jyly 1097 túlek túrli mekemelerde is-tájirıbeden ótken. Al bıylǵy jyly 500 jas mamanǵa ǵana suranys túsken kórinedi. Alaıda, basqarmadaǵylar jyl aıaǵyna deıin bul mólsherdi eseleı túsemiz dep sendirdi. Bul solqyldaq jaýap. Sebebi, ótken kezeńderdegi is-tájirıbege tartylǵan, bylaısha aıtqanda, ýaqytsha jumyspen qamtylǵan jas mamandardyń sany myńnan ázer asady. Eger bıyldyń ózinde joǵary oqý oryndary men kolledjderdi jeti myńǵa jýyq jastyń bitirgenin eskersek, búgingi bólinip otyrǵan bos oryndar jumys izdeýshi jastardyń, tipti, jartysyn da qamtı almaıtynyn baıqaý qıyn emes», - deıdi maqala avtory.
***
«Aıqyn» gazetiniń azýynsha, Shyǵys Qazaqstan oblysynda balyq sharýashylyǵyn damytý jaıynda úlken jıyn ótti. Aldaǵy atqarylatyn jumys josparlary belgilendi. «Bul aımaqtyń balyq sharýashylyǵyn damytýda bilek sybanyp áreket etetindeı jóni bar. Sebebi ShQO-daǵy Ertis basseıni elimizdegi iri balyq sharýashylyǵy basseınderiniń úshtigin qorytyndylap tur. Aıta ketý kerek, bizde aýlanatyn balyqtyń 21 paıyzy osy basseınge tıesili», - dep jazady basylym. Maqala avtorynyń alǵa tartqan derekterine qaraǵanda, elimizde aýlanǵan balyqtyń basym bóligin halyq kúndelikti tutynady. Óńdeý kásiporyndaryna túsetinderi shekteýli. Demek, bul sala áli kóńil kónshıtindeı deńgeıde ıgerilip jatqan joq. Búgingi tańda tirkelgen balyq kombınattarynyń sany - 128. Onyń 54-i ǵana belsendi túrde jumys istep keledi eken. «Ótken jyly elimizge 34 myń tonna balyq jáne balyq ónimderi ımport taýar retinde ákelingen, al 20 tonna ónimdi biz syrt memleketterge shyǵaryppyz. Sońǵy bes jyldyń kóleminde balyq ónimderin eksporttaý 22 paıyzǵa tómendep, kerisinshe, ımport 10 paıyzǵa artqan. Saraptama qorytyndysy boıynsha munyń syry mynada: elimizge ózge memleketterden meılinshe qymbat daıyn balyq ónimderi ákelinip, al bizdiń elden sol 2010 jyldardaǵy ónimder - muzdatylǵan balyqtar, birshama daıyn ónimder, balyq súbesi, balyqtyń daıyn bólikteri, janshylǵan balyq eti, ulýlar men shaıantárizdiler shyǵarylady eken», - dep jazady avtor. Maqala «Balyq sharýashylyǵy - baılyq kózi» degen taqyryppen berilgen.
«Aıqyn» gazeti azamattyq qoǵam qalyptastyrýda mańyzdy rólge ıe úkimettik emes uıymdardy zerttep, olardyń tıimdilikteri men damý deńgeılerin anyqtaý úshin Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń tapsyrmasymen eki apta buryn bastalǵan, qazirde qarqyndy júrgizilip jatqan joba aıasynda Qoǵamdyq pikirdi zertteý ortalyǵynyń basshysy Álimbekova Gúljan Toqtamysqyzynan suhbat alǵan. Basylym tilshisiniń saýaldarynda egjeı-tegjeıli jaýap bergen ortalyq basshysy: «Kez kelgen ýaqyt kezeńinde qoǵamdyq pikir memlekettiń ary qaraı damý dańǵyldary men órleý baǵyttaryn anyqtaýda mańyzdy. Búgingi tańda áleýmettik kózqarastyń ózektiligi tipten joǵary, sebebi, qoǵamda turǵyndardyń jáne uıymdardyń keń kólemdi kategorııasy qalyptasqan. Bul joba barysynda da, júrgiziletin zertteý ÚEU ókilderiniń jeke múddelerimen suranystary olar jaıly tolyq ári shynaıy sıpattama jasaýǵa múmkindik beretin bolady. Suhbat barysynda el kóshin ilgeri jyljytyp, memleket pen azamat arasyndaǵy altyn kópir sanalatyn úkimettik emes uıymdarǵa zertteý júrgizip, olardyń jumys jasaý júıesin anyqtaý mańyzdylyǵyn kórsetetin oramdy oılar aıtyldy. Qoǵamdyq pikirdiń aıqyndylyǵy men týralyǵy el damýyna qanshalyqty áser etse, úkimettik emes uıymdardyń áleýmettik kózqaras qalyptastyrýdaǵy róli sonshalyqty ózekti», - deıdi.
Reseılik dızaıner Lena Lenskaıa aqtaýlyq alaıaqtyń qurbanyna aınaldy. Onyń aıtýynsha, jergilikti taksıst quny 91 myń eýroǵa baǵalanǵan ton men baǵaly zattary salynǵan chemodanyn alyp ketken. Júgin qaıtaryp berýi múmkin degen úmitpen reseılik qonaq ázirshe polıtsııaǵa shaqymdanǵan joq», - dep jazady «Ekspress K» gazeti. Urlyq Lena Lenskaıa Aqtaý áýejaıyna ushyp kelgennen keıin birden oryn alǵan. Ol kólik toqtatyp, júrgizýshige barar jeriniń mekenjaıyn aıtqan. «Júrgizýshi maǵan qajetti ǵımaratqa taqaý bara almaıtyndyǵyn aıtty. Osydan keıin men júrgizýshi kóliktiń júk salatyn bóligin ashyp, chemodanymdy alyp berer degen oımen tústim. Alaıda, ol ornynan kúrt qozǵalyp, ketip qaldy. Esimde qalǵany júrgizýshi slavıan násildi bolatyn», - dep eske alady alaıaq qurbany.