Barsakelmestiń búgini men bolashaǵy

NUR-SULTAN. QazAqparat - Jaqynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń bastamasymen elimizde tuńǵysh ret orman sharýashylyǵy men janýarlar álemin qorǵaý salasyndaǵy «Elim-aı» respýbıkalyq syılyǵy tabystaldy. Úzdik ınspektorlar, ormanshylar, tabıǵatty qorǵaýǵa atsalysyp júrgen, qoryqtar men ulttyq parkterde qyzmet etetin azamattardyń eńbegi 16 atalym boıynsha elendi. Aral jerindegi tarıhy tereń «Barsakelmes» tabıǵı qoryǵy «Úzdik qoryq» nomınatsııasyn jeńip aldy.

Qazaqstandaǵy áıel adam basqaratyn jalǵyz qoryq talaı qıyn kezeńderdi bastan ótkergenimen, búginde qyzmetkerleriniń tabandylyǵynyń arqasynda jumysyn durys jolǵa qoıǵan. 1954 jyly ákelinip, qoryqtyń sımvolyna aınalǵan qulandar sany qorǵaýdyń nátıjesinde qazir 700-ge jetip jyǵylady. Budan bólek qoryqtyń ústirtinde jáne Qaryn-Jaryq oıpatynda qaraquıryqtar jaıylady. Saryala qazdardy, qaban men shaǵyl mysyǵyn kezdestirýge bolady. Sekseýilimen tanymal dalada 300-ge jýyq ósimdiktiń túri bar.

Osy oraıda qoryqqa 2003 jyly ǵylymı qyzmetker bolyp kirip, búginde dırektor qyzmetin atqaryp otyrǵan Záýresh Álimbetovanyń «Barsakelmestiń» bolashaǵy men qazirgi jaǵdaıy týraly pikirin bilgen edik.

Jańa formatsııadaǵy jastar jáne ekologııa

Orman sharýashylyǵy salasynda áıel azamattardy kezdestirý qıyn. Barsakelmesti qospaǵanda, elimizdegi ulttyq parkterdiń de, qoryqtardyń da basshylary er adamdar. Degenmen Záýresh Jansultanqyzy bul tendentsııa birtindep ózgeredi dep esepteıdi. Sebebi ekologııaǵa jany ashyp, qyzmet etýge daıyn jastar ósip kele jatyr.

«Men basshy retinde óz tájirıbemnen aıtqym keledi. Kezinde bul aýyr, jaýapkershiligi joǵary, biraq jalaqysy az sala bolǵandyqtan jastarda motıvatsııa bolǵan joq. Degenmen sońǵy jyldary ekologııalyq problemalarǵa janashyr kózqaraspen qaraıtyn jańa býyn, jańa formatsııa ókilderi shyǵyp, qyzyǵýshylyq tanytýda. Osy Aral óńiriniń ózinde sondaı jastar kóbeıýde. Barsakelmes qoryǵyna jumysqa kirý de, jumys isteý de qıyn bolǵanymen jastar ózderiniń Aral sekildi tarıhı jerde mańyzdy jumys atqaryp jatqandaryn óte jaqsy túsinedi», - deıdi Z. Álimbetova.

Qoryqtyń shtatynda 26 adam ǵana bolǵanymen, Halyqaralyq uıymdarmen tyǵyz baılanys ornatyp, túrli baǵyt boıynsha jumysty jandandyrýǵa úlgerip jatyr.

Qoryq jeri ne úshin keńeıdi?

«Barsakelmes memlekettik tabıǵı qoryǵy» RMM-niń jalpy aýdany qazir 163 myń 126 gektardy quraıdy. Bıyl Úkimet qaýlysyna sáıkes Syrdarııa ózeniniń Soltústik Kishi Aral teńizine quıar saǵasyndaǵy janýarlardyń, jyl qustarynyń uıa salyp, qolaıly meken etetin ortasy «Delta» ýchaskesi (2300 ga) Barsakelmes memlekettik tabıǵı qoryǵynyń aýmaǵyna qosyldy.

«Úkimettiń jáne Dúnıejúzilik banktiń kómegimen Kishi Aral teńizi qalpyna kelip, sý aıdyny kóbeıip, dástúrli balyq sharýashylyǵy qaıta damyǵanyn bilesizder. Sóıtip, halyqtyń ál-aýqaty birshama jaqsaryp qaldy. Biz aıtyp otyrǵan Delta ýchaskesi aýmaǵynda da balyq aýlanatyn. Úkimet 2017 jyly Tabıǵı ekojúıelerdi saqtaý jáne qalpyna keltirý boıynsha jaǵdaı jasaý maqsatyndaǵy «Jasyl damý» baǵdarlamasyna sáıkes atalǵan jerdi qorǵalatyn aýmaq quramyna qosý týraly sheshim qabyldady. Alǵashqy jospar boıynsha 7600 gektar jer kirýi tıis edi. Degenmen halyqpen sóılesip, pikirlerin eskerip osy jyly 20 tamyzda tek balyq ýyldyryq shashatyn, qustar qonatyn 2300 gektar jer ǵana qosyldy. ıAǵnı, osy aýmaqty qorǵaýǵa alý arqyly biz qustar men balyqtardy saqtap, kóbeıte alamyz. El-jurtqa balyq aýlaýǵa bolatyn jerler qalatynyn barynsha túsindirdik», - deıdi qoryq basshysy.

Qulandar izimen

«Barsakelmes» degen ataýynyń ózi kóńilge áldeqandaı qorqynysh uıalatqanymen, mekenniń qaıtalanbas landshafty, tarıhy, ásirese sheteldikterdi kóp qyzyqtyratyny belgili. Qoryq dırektory Záýresh Álimbetova eger qajetti ınfraqurylym bolsa, jańa marshrýttardy damytýǵa bolady dep esepteıdi. Bul dala týrısteri tamsanyp qana ketetin emes, tabıǵatty qorǵaý týraly oılandyratyn jer bolýy kerek deıdi, ol.

«Qulandar izimen» dep atalatyn ekskýrsııalyq marshrýtty damytyp jatyrmyz. Ony aralaý barysynda «Qyzyl kitaptaǵy» túrkimen qulanyn, qaraquıryqty kezdestirýge múmkindik bolady.Aral teńiziniń tabanynan tabylǵan Kerderi-1, Kerderi-2 qalashyqtaryn tamashalaıdy. Qazir «Halyqaralyq Araldy qutqarý» qorymen, ıÝNESKO-men birlesip ınfraqurylymdy jetildirý týraly jumystardy atqaryp jatyrmyz. Aralǵa Reseıden, Ýkraınadan keletin týrısterdiń qyzyǵýshylyǵy joǵary», - deıdi qoryq dırektory.

Taǵy bir týrıstik baǵyt – teńiz tabanynyń ońtústik-batysyndaǵy «Vozrojdenııa» araly. Ókinishke qaraı ondaǵy kemelerdiń, qaıyqtardyń qańqalarynyń kóbin saqtalmaǵan.

«Aral Qazaqstan men Ózbekstan terrıtorııasynda jatyr ǵoı. Qazaqstan jaǵynda qazir adamǵa oı salatyn 16 keme tur. Onda barǵan adam qorshaǵan ortaǵa, tabıǵatqa, sýǵa salǵyrt qarasaq bári qum men sýdyń arasynda qalatynyna kóz jetkizip, oı túıip qaıtady. Sonyń qaıtalanbaýyna tıtteı de bolsa úles qosa alatynyn túsinedi», - dep pikir bildirdi Záýresh Álimbetova.