Bári de - qudiretti ónerdiń arqasy - Samal Ábýov
- Samal Qaderuly, teatrǵa qalaı keldiń, aldymen sol jóninde aıtyp ótseń?
- Men tarıhı Bókeı ordasy aýdany, Bısen aýylynda dúnıege keldim. Ataqonysymyz Qaroı eldi mekeni - balalyǵymnyń bastaý alǵan jeri. Marqum ákem Qader traktordyń tizginin ustaǵan sheber, tulǵaly, ázildi jaqsy kóretin, óte ustamdy, sabyrly adam edi. Anam Merýert jumsaq minezdi, aqkóńil, qarapaıym bolatyn. Óner degenimiz - adamnyń boıyndaǵy qabilettiń eń bıik kórinisi. Lev Tolstoı beker aıtpasa kerek. Aınalaǵa - álemge kózqaras, ishki jan-dúnıeńdegi alaı-dúleı, tolǵanys-tebirenis, jan syryńdy aqtaratyn qabiletim jetetin mamandyq ónerge kelgenime ózimdi baqytty sezinemin. Sonyń ishinde teatr óneriniń men úshin orny bólek. Al endi osy jolǵa kelýime sebepker bolǵan, árıne, eń birinshi meni tárbıelep ósirgen ata anam, mekteptegi ustazdarym bolsa, «El ishi - óner kenishi» dep tegin aıtylmasa kerek, kópshilik ortada án aıtyp júrgen aǵalarym Nurbolat, Nurman, apalarym Gúljııan, Anardyń eresen yqpaly boldy dep oılaımyn. Ásirese, aǵam Nurman bala kezimde maǵan sýret salýdyń qyr-syryn tereń uǵyndyryp, áńgimeler jazdyryp, shahmat oınaýdy úıretti. Alǵash mektep bitirgen jyldary sýretshi mamandyǵyn tańdap, jolym bolmaı, Sh.Jeksenbaev atyndaǵy orta mektepte eńbek jolymdy bastadym. 1997 jyly Dáýletkereı atyndaǵy mádenıet jáne óner ınstıtýtyn bitirdim. Jubaıym Elmıra Maqasheva ekeýmiz aptasyna úsh ret kórermenmen kezdesip, kıeli sahna tórinde ónerimizdi kórsetip, kórermenniń qoshemetine bólenip kele jatqanymyzǵa bıyl, mine, jıyrma jyldaı bolǵan eken. 2015 jyly Moskvada A.Chehov atyndaǵy HII halyqaralyq teatr festıvaliniń aıasynda ótken TMD, Baltyq, Grýzııa jáne Ulybrıtanııa elderi jas rejısserleriniń laboratorııasyna qatystym. Sonymen birge áıgili kıno jáne teatr maıtalmandary Vladımır Pankov, Vıktor Ryjakov, Kama Gınkas, Adolf Shapıro, Anatolıı Vasılev, Andreı Konchalovskııden sheberlik sabaǵyn aldym. 2016 jyly Batys Qazaqstan oblysy ákimi Altaı Kólginovtiń, 2016 jyly 21 mamyr - Mádenıet jáne óner qyzmetkerleri kúnine oraı Mádenıet jáne sport mınıstriniń orynbasary Ǵalym Ahmedıarovtyń alǵyshatyna jáne Qyrǵyz Respýblıkasynyń Mádenıet, aqparat jáne týrızm mınıstri Altynbek Maqsutovtyń qurmet dıplomyna ıe boldym. Bıylǵy 27 naýryzda Qazaqstan Respýblıkasy Mádenıet jáne sport mınıstri Arystanbek Muhamedıulynyń alǵyshatymen marapattaldym.
Jaqynda bashqurt dramatýrgi Florıd Býlıakovtyń shyǵarmasy boıynsha qoıǵan «Qysqa ǵumyr» muńdy komedııam «EKSPO-2017» halyqaralyq mamandandyrylǵan kórmesi aıasynda Astana qalasynda BQO kúnderinde elorda turǵyndaryna kórsetilip, qoshemetke bólendi. Ul, qyz tárbıelep otyrǵan baqytty otbasymyz. Búgingi jetip otyrǵan tabysym, jetistigim osy qudiretti ónerdiń arqasy dep oılaımyn.
-Seniń oıyńsha, akter bolý ońaı ma, rejısser bolý ońaı ma?
-Bir qaraǵanda akter bolý ońaı sııaqty. Shyndyǵynda ekeýi de ınemen qudyq qazǵandaı, qajyrly eńbek, úlken jaýapkershilikti talap etetin mamandyq ekenin kóbi túsine bermeıdi. Konstantın Stanıslavskıı «Meniń ómirim, ónerim» atty kitabynda «Ártis óz betimen, óz erkimen ishteı jáne syrttaı jumys jasaýy tıis jáne jeke rolmen kúndelikti eńbektený kerek, adam boıyndaǵy bala kezden qalyptasyp qalǵan keıbir uıalshaqtyq, jasqanshaqtyq, qorqaqtyq, sheshimge kele almaýshylyq degen sııaqty jaǵymsyz faktorlardan arylý kerek», - degen eken. Bul mamandyqtar adamnan izdenisti,oqýdy, zertteýdi talap etedi. Árıne, akterǵa keıipkerdiń ishki jan saraıyn ashyp, minez-qulqyn aıqyndap, obrazǵa engizip, sahnada shabyt beretin rejıser mamandyǵy. Tek rejısser ǵana akterlarmen ortaq til tabý arqyly úlken tabysqa jetedi. Sondyqtan da joǵary oqý oryndarynda bes jyldap kadrlar daıarlaıdy. Shyn máninde ekeýi de - óte qıyn óner.
- Rejısser retinde qazaq dramatýrgııasyna ne jetispeıdi dep oılaısyń?
- Árıne, dramatýrg pesa jazady, rejısser ony tańdap sahnaǵa qoıady. Akter oryndaıdy, synshy baǵalaıdy. Pesa tańdaý óte qıyn másele bolyp tur. Dramatýrgııa joq emes bar, degenmen oqıǵa, tartys, sózderi jutań. Qazirgi kózi qaraqty kórermenniń talǵamy joǵary, arzan sóz, ezbe, kóp myljyńdy jaratpaıdy. Qalaı bolǵanda da tereń maǵynaly, oı salatyn dúnıelerdi kútedi. Onyń ústine qazir dramatýrgtar men rejısserlar arasynda baılanys joq. Men osetın, qyrǵyz, ázerbaıjan dramatýrgtarymen únemi áleýmettik jeli, telefon arqyly amandyq bilisip, habarlasyp otyramyn. Keńesip, pikirlesip, bir-birimizdiń oıymyzdy tolyqtyramyz. Olardyń rejısserǵa degen qurmeti erekshe. Sondyqtan kóbine aýdarmaǵa júginip jatamyz. Sosyn olar birinshi qalamaqydan góri sapaly dúnıe shyqqanyn qalap, únemi habarlasyp otyrady. Mysaly, dramatýrgter Asahmat Aılarov, sondaı-aq Jeńishkúl Ózúbekova, Nurbúbi Musaeva apalarymyz: «Áýeli sapaly dúnıe bolsyn, keıin kórermen kóńilinen shyǵyp jatyrsa, jibergen qalamaqylaryńnyń sol baryn qanaǵat tutamyz. Eń bastysy, jazǵan dúnıelerimiz sórelerde shań basyp jatpaı, jer-jerde qoıylyp jatsa, sonyń ózi - baqyt», - deıdi.
- Aldaǵy jumys josparlaryń, maqsattaryń qandaı?
Aldaǵy ýaqytta kishkentaı kórermenderge Meıirjan Álibektiń «Aldar kóseniń sıqyrly dúrbisi», Dýlat Isabekovtiń «Alladınniń sıqyrly shamy» ertegilerin jáne Sáken Júnisovtyń «Qysylǵannan qyz boldyq» mýzykaly komedııasyn qoıýdy josparlap otyrmyn. Keler jyly Naýryz merekesine arnap ańyz ertegi qoıǵym keledi. Ony ýaqyt kórseter dep oılaımyn.
- Tarıhı Bókeı ordasy óńiriniń perzenti retinde «Týǵan jer» baǵdarlamasyna oraı qandaı jobalardy qolǵa alý kerek dep esepteısiń?
- Elbasymyz «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasynda «Týǵan jer» baǵdarlamasyn qolǵa alýdy usyndy. Bókeı ordasy aýdany - meniń týyp-ósken jerim, ata-babamnyń, ata-anamnyń kindik qany tamǵan qasıetti jer. Sondyqtan aýylǵa qatysty oılar kóp. Eń bastysy, densaýlyq, ásirese, jol máselesin jáne aýyl mádenıetin kóterý baǵyty boıynsha jobalardy qolǵa alý kerek dep oılaımyn.
Aıta keteıik, Samal Ábýov teatrǵa kelgennen beri qyryqqa jýyq rólde oınady. Olardyń ishindegi aıtýlylary retinde G.Hýgaevtyń «Qıqarlar» komedııasyndaǵy - Sandrony, T.Ahtanovtyń «Ant» dramasynda - Haziret, B.Muqaıdyń «Sergeldeń bolǵan seriler» komedııasyndaǵy - Nurbaı Aǵabev, M.Delmardyń «Baıansyz baq» dramasyndaǵy - Levıtskıı, S.Ahmadtyń «Sýperkelin» komedııasyndaǵy - Mamyr, D.Isabekovtiń «Ápke» dramasyndaǵy - Omar, Sh.Aıtmatovtyń «Aq keme» dramasyndaǵy - Seıdahmet, G.Gorınniń «Atyń óshsin, Gerostrat!» tragıfarsyndaǵy - Krısıpp, I.Ǵaıyptyń «Máńgilik altyn adam» dramasynda - Tańatar bı jáne obrazdaryn atap aıtýǵa bolady.
S.Ábýov ózin qoıýshy-rejısser retinde de tanyta bastady. Ol qoıǵan M.Ahmanov pen M.Tomanovtyń «Qoshqar men teke», A.Atymtaevanyń «Kim patsha», E.Shvartstyń «Kúlbıke», N.Musaevanyń «Senimdi dos» ertegisi kishkentaı kórermender úshin tartý bolsa, dramatýrg A.Aılarovtyń (aýdarǵan E.Maqasheva) «Kelisimshart boıynsha qalyńdyq» komedııasy, J.Ózbekovanyń «Tolǵaq» psıhologııalyq dramasy, F.Býlıakovtyń «Qysqa ǵumyr» muńdy drama qoıylymdary teatr repertýaryna tyń dúnıeler retinde qosyldy.
S.Ábýov pen E.Maqasheva - bir qyz, eki ul tárbıelep otyrǵan ónerli otbasy. «Qazaqstan-Oral» telearnasynyń «Mereıli otbasy», «Ǵashyq júrek» baǵdarlamalarynyń keıipkeri retinde el jaqsy biledi. S.Ábýov áriptesteri arasynda bedeldi, QR Teatr qaıratkerleri odaǵynyń múshesi.