Bankterdiń nesıe portfeli 10% ósti
«Bankterdiń nesıe bólýiniń oń qarqyny ekonomıkany qoldap otyr. Ekinshi deńgeıdegi bankterdiń kredıttik portfeli osy jylǵy qańtar-shilde aılarynda 20,4 trln teńgege deıin 10,1 % ósti. Onyń ishinde kásiporyndarǵa baǵyttalǵan nesıe 8 trln teńgege artty», - dedi Ǵ. Pirmatov elordada ótken baspasóz máslıhatynda.
Onyń sózine qaraǵanda, ekonomıkanyń jańa syrtqy jaǵdaılarǵa beıimdelýiniń qazirgi jaǵdaıynda uzaq merzimdi jobalar qaıta qaralyp jatyr. Bul óz kezeginde nesıe bólý qarqynyna áser etedi.
Sonymen qatar UB basshysy syrtqy ekonomıkalyq ahýalǵa toqtaldy.
«Bıylǵy shilde jáne tamyz aılarynda FAO azyq-túlik baǵasynyń ındeksi tıisinshe 9%-ǵa jáne
1,9%-ǵa aıtarlyqtaı arzandaýy nátıjesinde oryn aldy. Astyq baǵasynyń arzandaýy Ýkraınanyń negizgi Qara teńiz porttarynyń ashylýy jáne egin jınaýdyń bastalýy týraly ýaǵdalastyqqa baılanysty boldy. Munyń bári usynystyń artýyna yqpal etti», - dedi ol.
«Álemdegi ınflıatsııa áli de bolsa joǵary deńgeıde tur, ol ortalyq bankter tarapynan qatań monetarlyq saıasat júrgizýdi talap etedi. Álemdik taýar naryqtarynda munaıdyń salystyrmaly túrde joǵary baǵasynyń saqtalýy eskerilip otyr. Halyqaralyq uıymdardyń boljamdary boıynsha 2022 jyly Brent markaly munaı baǵasy ortasha eseppen bir barrel úshin 105 dollardy quraıdy, al 2023 jyly bir barrel úshin 90 dollar bolady», - dedi Ǵ. Pirmatov.