Balqashta sý qubyry jelileri alǵash ret aýqymdy túrde jańǵyrtylmaq
Balqashta qubyrlardyń tozýyna baılanysty jıi apattar bolady.
«Biz kóshelerdiń 30% jýyǵyn qazyp jatyrmyz, sondyqtan joldardy jóndeý nemese tósemtas tóseý týraly aıtý qısynsyz jáne tıimsiz. Esesine bul jóndeý jumystary apattardyń sanyn azaıtyp, sýdyń sapasy jaqsaryp, qysym turaqty bolýyna septigin tıgizedi», – dedi Balqash qalasynyń ákimi Oraz Táýirbekov.
Oblys ákiminiń turǵyndarmen kezdesýi jergilikti mádenıet úıinde ótti. Erkin mıkrofon formatynda turǵyndar qalanyń ózekti máselelerin aıtty.
Mysaly, balqashtyqtardy áýejaıdyń aldaǵy taǵdyry alańdatatyny belgili boldy. Jeńis Qasymbek áýe aılaǵy qalanyń kommýnaldyq menshigine berilgenin eske saldy. Jaqyn arada jóndeý jumystary júrgiziledi. Jazda Nur-Sultan –Balqash – Almaty baǵyty boıynsha 10 reıs iske qosylady.
Temir jol boıynsha da suraq tústi. Qala turǵyndary Balqash-Almaty baǵytynda poıyz jiberýdi surady.
TKSh salasynan da ótinishter az bolǵan joq, atap aıtqanda, Shubartúbek menTorańǵalyqtaǵy aýyz sý máselesi qozǵaldy. Jergilikti bıliktiń aıtýynsha, «Qazaqmys» sý qubyry jáne káriz jelileriniń qurylysyna JSQ-ny ázirleýdi qolǵa aldy, sodan keıin qurylys bastalady.
«Barlyq kóterilgen máseleler nazardan tys qalmaıdy. Men sizdermen kezdesip, barlyq máselelerdi talqylaý úshin arnaıy keldim», – dedi Jeńis Qasymbek.
Sondaı-aq, oblys ákimi azamattardy jeke qabyldady. Keıbir turǵyndar Svanqulov oramynda balabaqsha salýdy surady, al basqalary Saıaq kentinde aýyz sýdyń turaqty berilýine qatysty promlemalardy kóterdi, qala turǵyndaryn sonymen qatar turǵyn úı máselesi jáne Balqashtyń kórikti jerleriniń jaǵdaıy alańdatady.
Turǵyndarǵa Toqyraý – Saıaq sý tartqyshyn jóndeý jumystary jalǵasyp, eki jyl ishinde bir balabaqsha qalpyna keltirilip, úsh jańa balabaqsha salynatyny málim etildi
Bıyl oblys ákiminiń halyqpen eseptik kezdesýi ár qala men aýdanda ótýde. Keste ákimdikterdiń resmı saıttary men akkaýnttarynda jarııalanady. Turǵyndarmen kelesi kezdesý Aqtoǵaı aýdanynda ótedi.