Balqashta qalamger Sádibek Túgel oqyrmandarmen kezdesti (FOTO)
Babalarymyz Balqash dep te ataǵan shalqar aıdynnyń samal tolqyny jumsaq qumdy aımalaǵan ońashalaý múıisi aıasynda ornalasqan Prıozersk qalasyndaǵy Balqash emdeý-saýyqtyrý kesheninde jazýshy, QR mádenıet qaıratkeri, QR Jazýshylar odaǵynyń múshesi, birneshe kitaptyń avtory, Sádibek Túgelmen jergilikti oqýshylar, saýyqtyrý kesheniniń emdelýshileri, qala turǵyndarymen shyǵarmashylyq kezdesý ótkizildi.
Qalamger Sádibek Túgel júzdesý barysynda qaýymymen júzdesip qatysýshylardyń suraqtaryna jaýap berip, ózindik oı-pikirimen bólisti.
Kezdesý barysynda jastardy qyzyqtyrǵan jazýshynyń ómirbaıany men shyǵarmashylyq jolymen qatar qoǵamdaǵy ózekti máselelerge bar kúsh-jigerin arnaǵan belsendiligi qyzý pikir ózegine aınaldy. Kesh barysynda Balqash emdeý-saýyqtyrý kesheniniń dırektory Marat Shalov qarymdy qalamger Sádibek Túgel aǵamyzǵa shyǵarmashylyq tabys tilep, syı-syıapat kórsetti.
Maǵynaly kezdesýdi júrgizgen emdeý-saýyqtyrý kesheni dırektorynyń orynbasary Erlik Omarov jazýshynyń shyǵarmashylyǵy, belsendiligi týraly jaqsy pikirlerin bildirdi. Іs-shara 3 saǵatqa sozyldy, keshke qatysýshylar jaqsy áser aldy. Urpaqqa rýhanı azyq bolǵan týyndylardyń avtory, belgili jazýshymen júzdesýge kelgenderdiń qarasy qalyń boldy.
Jıylǵandar jazýshyǵa onyń kitaptary, shyǵarmashylyǵy, ómiri jaıynda saýal joldap, mol maǵlumatqa qanyqty. Ásirese ulttyq sport, Uly Dala qyrandary qozǵalysynyń atqarǵan sharalary jaıynda kóptegen saýaldar qoıyldy.
Sportty álemge moıyndatqan tulǵalar jeterlik. Dese de, ulttyq sportty ulyqtap, negizin qalaǵan Sádibek aǵamyzdyń qoǵamdaǵy orny bólek. Onyń ulttyq qundylyqtardy nasıhattaýdaǵy álemdi moıyndatqan «Qazanat» kitabynyń ózi qazaq tildi oqyrmanǵa ǵana emes, aǵylshyn tildi aýdıtorııaǵa da tanys.
Jazýshynyń shuraıly tilde jazylǵan biregeı týyndylarynyń qataryndaǵy «Er týǵan» povesi, «Astana hıkaıalary», «Ult jáne azamat», «Dodada topty jarǵan azamatym!», «Astana baspasóz shejiresi», t.b. kezdesý barysynda uıymdastyrylǵan kórmedegi kitaptary jaıynda oqýshylar mol maǵlumat alyp, zor áser alyp qaıtty.
Jıylǵandar arasynda avtordyń shoqtyǵy bıik týyndysy «Qazanat» nelikten bulaı atalǵandyǵyn suraǵandar kóp boldy. Zamana jelimen jarysqan qazaqtyń qazanaty jaıly jalpy jylqynyń qazaq ómirindegi orny týraly tereń aıtyp, jylqynyń qurmetine barshany moıyndatqan ataqty Qulagerge arnalyp ornatylǵan eskertkish jaıynda da toqtalyp ótti.
Árbir saýalǵa baıyppen, zor yqylaspen jaýap bergen jazýshy Sádibek Túgel aǵamyz jıylǵandarǵa óziniń rızashylyǵyn da bildirip jatty. Kezdesý keshindegi oı-pikirler sonymen qatar shynaıy ómirdegi, tirshiliktegi túıtkildi jaıttarǵa oıysyp, búgingi kúndegi jastar arasyndaǵy ózekti máselelerge de keńinen baıandaldy. Eń aldymen qoǵamymyzdaǵy «Ar daǵdarysy» syndy qazaq qyzdarynyń bolashaǵy jaıly oı qozǵady.
Sádibek Túgel aǵamyz da kesh sońynda osy kezdesýdi uıymdastyrǵan Balqash emdeý-saýyqtyrý kesheni ujymyna óz alǵysyn bildirdi.
Kesh sońynda Balqash emdelý-saýyqtyrý kesheniniń dırektory Marat Táńirbergenuly, keshti uıymdastyrýshylar, mazmundy da maǵynaly sátti kezdesýge qatysýshylardyń atynan jazýshyǵa zor alǵysyn jetkizdi.
Búginde dáýir dúrmegin dóp basqan týyndylarymen qalyń oqyrmannyń yqylasyna bólenip, qoǵamda belsendilik tanytyp júrgen Sádibek Túgel aǵamyzdyń árbir shyǵarmasy shynaıylyǵymen, erekshe kórkemdigimen qundy, atqaryp kele jatqan uly isteri de qashanda mańyzdy, mándi.
Jazýshynyń ómiri men shyǵarmashylyǵy, qoǵamdaǵy belsendiligimen qatar Sádibek aǵamyz bılıard oıynynyń qas sheberi. Bul mazmundy kezdesýden keıin 18 mamyr kúni Sádibek Túgel aǵamyzdyń qurmetine oraı osynaý Balqash emdeý-saýyqtyrý kesheninde úlken bılıard uıymdastyrylatyn boldy.
Dıdar NURJІGІT