Balasyn óltirgen áke: Ala sómkege salyp, taksımen tasydym
Aqtóbe oblystyq qylmystyq ister jónindegi mamandandyrylǵan aýdanaralyq sotynda Danıl Ahýnovtyń ólimine qatysty sot otyrysy jalǵasyp jatyr.
Sot otyrysynda balanyń ákesi, sottalýshy Artýr Ahýnov jaýap berdi. Onyń aıtýynsha, balalardy óz qamqorlyǵyna alǵan soń anasynan bólek shyǵyp, páter jaldaǵan. Kúni-túni bala janynda bolyp, uıqysy buzylǵan. Al balalar ózara oınap qana qoımaı, jıi tólebesip qala bergen.
«Tamaq daıyndap jatqan kezde Danıl úlken dáretke otyrdy. Vannaǵa aparyp, kıimderin sheship, sýyn aǵyzdym. Sol kezde ashanada tamaqtyń kúıip jatqanyn bilip, júgirip kettim. Bir kezde bala aıqaılap jatty. Yssy sýdy ashyp jiberip, kúıip qalǵan. Men birden salqyn sýdy aǵyzyp, vannadan shyǵaryp aldym. Terisi sol kezde kúıip qaldy. Men ne isterimdi bilmedim? Jumyrtqa jaǵý kerek ekeni esime tústi. Shynymdy aıtsam, uıqym qanbady, balalardy baǵý qıyn edi. Keıin aýyryp, dene qyzýy kóterile bastady. Qusty»,- dedi sotta sottalýshy Artýr Ahýnov. Keıin tósek salyp, uıyqtar kezde balalar tóbelesip, Danıl qulap qalǵan. Sodan keıin Danıl ájethanaǵa baryp, qaıta jýynady. Ákesi ony oryndyq ústine turǵyzyp, súlgimen súrtken. Ústeldi keıin ysyryp qoıǵanymen, qaıta aınalyp kelgende onyń orny ózgergenin, balanyń qaıta qulap, murnynan qan aqqanyn kóredi.
«Bala esinen tanǵanda «kózińdi ash» dep aıttym. Ol ashpady. Keıin kógerip jatqanyn bildim. Tamyr soǵysyn tekserdim, júregin tyńdaǵanda toqtap qalǵanyn bildim. Jasandy jolmen tynys aldyrý úshin massaj jasadym. Sasqanymnan jedel járdem shaqyrýdy bilmedim. Uıqym qanbaǵan soń mıym da istemedi, oılaı almadym. Bul ýaqyttyń bárinde balalar meniń janymda júrdi. Kórshiler arqyly jedel járdemge habar berý úshin kıine bastadym. Qaıta baryp, balany qaradym. Júregine massaj jasaǵanda qaıta jany kire me dep oıladym. Biraq qolymnan kelmedi. Qolyma telefon alyp, anama balalardy aparamyn dedim. Sol kezde Danıldiń aýyryp qalǵanyn aıtyp, ózge balalarǵa juqpasyn dedim. Ol alyp qalýǵa kelisti. Danıl úıde boldy. Anam Danıl týraly surady, biraq men jaýap bermedim. Bul dál qaı kúni ekenin bilmeımin. Anamnan shyqqan soń qaıta úıge keldim»,- dep aıtty sottalýshy. Ol úıine kelip uıyqtap, birneshe kún eshkimmen baılanyspaǵan.«Qansha kún bolǵanyn bilmeımin. 10-11 kún shyǵar. Men onyń denesin balkonǵa shyǵaryp tastadym. Balalardyń kórpesine orap, shyǵardym. Sodan soń ınternet arqyly ekskavator qyzmeti degen habarlama taýyp aldym. Telefon shalyp, jer qazyp berýdi ótindim. Ol jerdi qazyp berip, ketip qaldy. Sol kúni men bazarǵa bardym. Naqty qaı bazar ekenin bilmedim. Eki kúrek alyp, qazylǵan jerdiń janyna apardym. Úıge baryp, balanyń denesin alyp shyqtym. Ol kezde kún qarańǵy boldy. Qytaılyq torkóz sómkege saldym. Taksımen qazylǵan jerge apardym. Kóliktiń qandaı ekeni esimdi joq. Artqy jaqta onyń zattary boldy. Bala salǵan sómkeni sonda saldym. Dittegen jerge jetkende taksıdi jónine jiberdim. Shuńqyrdyń tereńdigi 2 metrden asady. Kórpesimen oralǵan kúıi tastadym. Qansha ýaqyt boıy kómgenim esimde joq. Sómkeni qoqysqa tastap kettim. Kúrekti de sonda qaldyrdym. Keıin anama bardym. Balalardy qushaqtap, jattym»,- dedi Artýr Ahýnov.
Sottalýshy arada birneshe kún ótken soń jaldamaly páterine baryp, zattaryn alady. Keıin polıtsııaǵa habarlasyp, balasynyń joǵalyp ketkenin aıtqan.
«Polıtsııa qyzmetkerleri keldi. Іzdeý júrdi. Meni polıtsııaǵa apardy. Suraq-jaýap júrgizdi. Urdy. Bir kúnnen astam ýaqyt ustady. Uıyqtatpady. Oqıǵanyń qalaı bolǵanyn surady. Men olarǵa sotta aıtyp otyrǵandaı aıttym. Biraq tergeýshi meni qyspaqqa alyp, anamnyń vıdeosyn kórsetti. Anam balany óltirip alǵanyn habarlap tur. Men onyń qaıda túsirilgenin bilmeımin. «Urdym, óltirip aldym, basqa eshkim kináli emes» dep anam aıtyp otyr. Sodan tergeýshiden qysym kórgende balany kómgen jerdi aıtyp berdim, moıyndadym. Kómgen jerge baryp, aldymen qolmen qyzdyq. Keıin ekskavator keldi. Balanyń denesin tapty. Sosyn tergeýshi bárin qaǵazǵa túsirdi»,- dedi sottalýshy.