Balańyzǵa qadamyn aıyptamaıtyn eń jaqyn dos bolyńyz – mamanmen suhbat
- Qazir ata-ana men bala arasynda dıalog joq. Balalar áke-sheshesimen emen-jarqyn sóılesýden qalyp bara jatqandaı. Buǵan ne sebep dep oılaısyz?
- Bala tárbıesindegi eń alǵashqy altyn uıa – otbasy. Balabaqsha da, mektep te perzentimizdi sanaly, salıqaly etip tárbıeleýge mindetti emes. Eń áýeli árbir balany jaqsy qundylyqtarǵa baýlyp, onyń boıyndaǵy asyl qasıetteri men qyrlaryn ashyp, mahabbatqa bóleıtin, meıirimge qandyratyn – ata-ana. Búginde otbasyndaǵy keń taraǵan olqylyqtyń biri, ol - ata-ananyń bir-birimen jáne balamen sóılespeýi, qarym-qatynastyń bolmaýy. Bala qarym-qatynas arqyly aınalasyndaǵy dúnıe jaıly málimet alady, ómirge mashyqtanady, túrli qundylyqtardy meńgeredi.
Qazirgi balalar – tsıfrly dáýirde týǵan balalar. Elimizde balalardyń 35 paıyzǵa jýyǵy kúnine eki jáne odan da kóp saǵat teledıdar nemese kompıýter ekranyna telmiredi eken. Oǵan, smartfondy qosyńyz... Bala turmaq, ata-ananyń ózi ananyń áldıin, kitapty, tipti oıyndy da telefondaǵy qyzyqty ári áserli dúnıemen almastyryp jiberdi.
Bala mýltfılm qarasa nemese sabaq oqyp otyrsa da, ata-ana úı sharýasyn atqaryp júrip te perzentine kóńil bóle alady. Eń bastysy, nıet pen durys qadam bolsa bolǵany. Máselen, sabaq oqyp otyrǵan balamen tildesip, úlgerimi jaqsy ma, qandaı ózgeshelikter bolyp jatyr, balany ne qyzyqtyrýy múmkin, qaı pándi meńgerý oǵan qıynyraq tıip júr, qandaı taqyryptar qyzyqty degen suraqtardyń jaýabyn bilýge tyrysý kerek. Muny ol sóılesý, áńgimelesý arqyly ǵana bile alady. Osyndaı qarym-qatynas bolmaǵanda bala eriksiz telefonǵa telmiredi.
Ana – balaǵa meıirim men náziktikti sińiredi, áke – qorǵanysh pen senimdilikti damytady. Ata-ana men bala arasynda dıalogtyń joqtyǵy - telefonǵa kóp úńilýden, urpaq aldyndaǵy ata-analyq jaýapkershiliktiń bolmaýynan, balaǵa jetkilikti ýaqyt bólmeýinen dep oılaımyn. Munyń sońy úlken problemaǵa ulasýy múmkin.
- Nege búgingi zamannyń balalary oıyn anyq jetkize almaı barady?
- Bala tili – bal dep jatamyz. Sol balalar oıyn nege anyq jetkize almaıdy degen suraqqa meniń aıtar jaýabym, bala kitap oqymaıdy, sondyqtan oıy jutań, tili qysqa, qııaly damymaǵan...
Shyn máninde balańyzdyń sóıleý qabileti qandaı? Oılanyp kórdińiz be? Úıde qoldy-aıaqqa turmaı shapqylap júrgen gıperbelsendi balańyz basqa ortaǵa barsa nege sóılemeıtin jýas kúıge túse qalady? Bala nege oqyp barǵan sabaǵyn jetkizip aıta almaı jatady? Balamyz sóıleý úshin biz qalaı tyńdaý kerekpiz?
Telefonǵa táýeldi bolyp qalǵan balaqaı syrt ómirge syǵalap qana qaraıdy. Basynda balasynyń telefon ustap, onyń ishindegi túrli fýnktsııalarǵa ózi kirip úırengenine qýanǵan ata-ana, endi sol balasynan smartfonyn qaıtyp ala almaı qapalanyp júr. Bul dabyl qaǵarlyq másele...
- Balalardyń este saqtaý qabileti nasharlap bara jatqan sekildi. Oqyǵan sabaǵyn, jattaǵan taqpaǵyn tez umytady. Balanyń este saqtaý qabiletin jaqsartý úshin ne isteý kerek dep oılaısyz?
- Búgingi aqparat zamanynda balanyń este saqtaý qabiletin jaqsartý óte mańyzdy. Bul saýalǵa birneshe keńespen jaýap bere keteıin:
• Eger balańyz oń qolmen jazsa, sol qolymen jazý jazdyryp, sýret salǵyzyńyz jáne tisin de sol qolmen jýyp turýdy ádetke aınaldyrý kerek. Al eger solaqaı bolsa kerisinshe jasatyńyz. Sonda mıdyń ekinshi jartysy daǵdylanyp, este saqtaý men oılaý qabileti jaqsara túsedi.
• Bala mektepke nemese balabaqshaǵa bara jatqanda jolda kórgen 3 adamnyń kıgen kıimine nazar aýdaryp, este saqtap alsyn deńiz. Sóıtip keshke surap esine túsirińiz.
• Alfavıtti sońynan basyna aıtýdy úıretińiz.
• Fılm, mýltfılm qarap bolǵan soń sonyń jelisi boıynsha suraq qoıyp, talqylańyzdar. Kitap boıynsha jazylǵan bolsa, kitabyn oqytyp stsenarıin salystyrý kerek.
• Kún saıyn kitap oqýdy ádetke aınaldyrý qajet. Kem degende aptasyna 1 kitap. Sonda 1 jylda - 52 kitap, 10 jylda 520 kitap oqıdy bala.
• Eger shynymen keremet este saqtaý qabileti bolsyn deseńiz, balaǵa kúnde bir óleń jattatqan jón. Aptasyna 1 óleń, jylyna 52 óleń.
• Kórý arqyly este saqtaý qabiletin jaqsartý úshin ústelge 6-7 shaqty zatty nemese kartınkalardy qoıyp, balaǵa kórip alý úshin 10 sekýnd ýaqyt berip, 1 nemese 2 zatty alyp tastap, «joǵalǵan» zatty tabýdy suraısyz.
Bul áreketterdi júıeli túrde jasap kórińizder. Nátıje bolary sózsiz.
- Balany sheshendik ónerge baýlýdyń joldary, ádis-tásilderi qandaı?
- Sheshen sózi qazaq tilinde sózsheń, aıtqysh, tapqyr, sýyryp salma, dilmar, qyzyl tilge júırik deıtin sózdermen qatar qoldanylady. Sheshen sózin halyqaralyq termınmen atasaq «orator» degen sóz. «Orator» latynnyń «ochache» - «aıtý» , «sóıleý» degen sózinen shyqqan. Kez kelgen adam sheshen bola ala ma? Osy suraqtyń tóńireginde talasty pikirler kóp. Bireýler ol Allanyń bergen syıy, talanty jaratylysynan bolady dese, ekinshileri sheshenge qajetti qasıetterge ózińdi damytýmen, tárbıemen, kóp oqýmen jetýge bolady deıdi. Bul búgingi kúnniń talasy emes, sheshendik óner tarıhynda únemi týyp kele jatqan suraq. Kóne Rımniń myńdaǵan jyldar burynǵy áıgili shesheni Mark Týllıı Tsıtseron aıtqan: «Aqyn bolyp týady, sheshen bolyp shyǵady».
Endi, balany el aldynda erkin sóıletý úshin qoıylatyn basty talaptardyń biri – óz-ózine senimdilikti qalyptastyrý. Kóp adamnyń boıyndaǵy kompleks, jasyqtyq, mıdaǵy shekteý balalyq kezeńde paıda bolady. Áńgimelesý barysynda meniń ańǵarǵanym, kóptegen adamdardyń el aldynda erkin sóıleı almaý sebebi – bala kezdegi travma.
Bala – óte názik ári sezimtal. Onyń janyn jaralap alý op-ońaı, alaıda osy bir jara ómir boıy syzdap júrýi ǵajap emes. Bala kezinde sheshilmeı qalǵan máselelerdiń saldary er jetken kezde keıbir psıhıkalyq aýytqýlarǵa negiz bolatynyn umytpańyz. «Seniń qolyńnan túk kelmeıdi», «Eldiń balasyn qarashy», «Sen adam bolmaısyń» degen sııaqty sózderdi aıtý arqyly balańyzdyń bolashaǵyna balta shabýyńyz múmkin.
Men jumys isteıtin A.S. pýshkın atyndaǵy Shyǵys Qazaqstan oblystyq kitaphanasynda «Orator Óskemen» atty qazaq tilinde júrgiziletin klýb bar. Balalardy kópshilik aldynda sóıleýge baýlımyz. Óz kýrstarymda eń aldymen topta otyrǵan balalarmen áńgimelesemin. Árqaısysyn tyńdaımyn. Suraqtar qoıamyn. Sondaǵy baıqaıtynym, barlyq adamnyń top aldynda sóıleýine kedergi keltiretin, ol – qorqynysh, ózine degen senimsizdik. Aldymen osy bloktardy sheshýge tyrysamyz.
Balalardy mektep tabaldyryǵyn attaǵannan bastap durys sóıleýge, durys oılaýǵa, sózdiń maǵynasyn túsinýge tárbıeleý – mekteptegi muǵalimniń mindeti, ata-ananyń paryzy. Balalardy sheshendik ónerge baýlýdyń joldary: maqal-mátel jattatý, sózdi anyq aıtyp úırený úshin - jańyltpash jattatý, mánerlep óleń oqytý, sózdik qordy baıytý úshin - oqıǵany baıandaýdy úıretý, ertegi qurastyrtý, tapqyrlyqqa baýlý (ımprovızatsııa) jáne taǵy basqa. Ártúrli tanymdyq oıyndar oınatý – balanyń oı-órisin keńeıtedi, áńgimege aralasýǵa, kórgen-bilgeni týraly ata-anasyna, dostaryna áńgimelep berýge ıtermeleıdi.
Kýrs barysynda durys tynys alý jáne artıkýlıatsııalyq jattyǵýlar, parazıt sózderden arylý, sahna mádenıeti, sózdik qordy molaıtý joldary úıretiledi. Keıde ata-analar balacymen eresektermen sııaqty sóılesedi. Uzyn ádebı sóılemderdi qabyldaý balaǵa qıynǵa soǵady. Sol sekildi qatty erkeletip, tilin burap, sholjańdatyp sóılesýge de bolmaıdy. Balamen áńgimelesken kezde «Kettik, dalaǵa shyǵamyz!», «Uıyqtaısyń ba?», «Maǵan úlken dopty ákelip bershi» degendeı anyq sózderden quralǵan qysqa qarapaıym sóılemderdi qoldaný kerek. Balany kitapqa, shynaıy ómirge, shyǵarmashylyqqa shyńdap, balalyq shaǵyna balta shappaı, tilin taýyp tizgindeýdi oılastyrǵan durys.
- Bala aınalasyndaǵylarmen jaqsy qarym-qatynas qura bilýi úshin qandaı qabiletterdi boıyna sińdirý kerek?
- Kóptegen ata-ana bir mezgilde qatal da meıirimdi bola bilý, óz balasynyń aldyndaǵy ata-analyq bıiginen túspeı, oǵan qalaıda eń jaqyn dosqa aınalý jaıyn eskere bermeıdi. Balańyz úshin kerek kezde aqyl qosatyn, onyń qadamdaryn aıyptamaıtyn eń jaqyn dosyna aınalyńyz. Ózin jáne ony qorshaǵan adamdardy jaqsy kórýge úıretińiz. Bul ony ózine óte senimdi adam retinde qalyptastyryp, qorshaǵan ortamen baılanysyn jolǵa qoıýǵa kómek beredi.
Balany ár kezde onyń kózine qarap turyp, muqııat tyńdańyz, óıtkeni tek sol sátte ǵana ishki jan dúnıesi men ózin alańdatqan máselege sizdiń beı-jaı qaramaıtynyńyzǵa senimi bolady. Bos ýaqytyńyzdy únemi balańyzben ótkizýge tyrysyńyz. Ondaı sátter balanyń ózindik ornyn sezinip ósýge múmkindik beredi. Onyń tańdaýy men pikirine qulaq túrińiz. Tipti siz onymen kelispeıtin bolsańyz da, esh ýaqytta synaı jónelmeńiz.
Balańyzdyń bolashaqta shyńdarǵa shyǵyp, bıik belesterdi baǵyndyrǵanyn qalasańyz oǵan kún saıyn motıvatsııalyq sózder aıtyp otyryńyz. Esh ýaqytta «seniń qolyńnan kelmeıdi, qoı isteı almaısyń, búldiresiń, tıispe» degen sekildi saǵyn syndyratyn sózder aıtpańyz. Endi ǵana ósip kele jatqan, áke-sheshesinen qoldaý kútetin balaǵa bul sózder keri áser etip, búkil ómirine zııany tııýi múmkin.
Árqashan tek jaqsy sóz aıtyp júrińiz, aýyzdan shyqqan árbir sóz balańyzdyń taǵdyryna áser etip ketýi yqtımal. Sondyqtan tilińizge saq bolǵanyńyz jón. «Bastyq bolasyń», «Mınıstrim meniń», «Prezıdentim meniń» degen sekildi sózdermen erkeletseńiz rasymen de balańyz úlken bıikke shyǵady.
Eger siz shyn máninde jaýapkershiligi joǵary, qoǵamǵa syıly, tabysty azamatty tárbıelep shyǵarǵyńyz kelse, eshqashan ózińizdi kinálap, ókinishke urynbas úshin, bar múmkindikti qoldanýǵa tyrysyńyz, sonda ǵana óz perzentińizben maqtana alatyn bolasyz.
- Balany kitap oqýǵa mashyqtandyrýdyń joldary qandaı?
- «Artyq bilim kitapta, erinbeı oqyp kórýge» dep dana Abaı aıtpaqshy, adam balasy úshin kitap – tilsiz tárbıeshi. Kitapqa degen qushtarlyqty oıatý – bul tek kitaphanashynyń jumysy emes. Kitap oqýǵa qyzyǵýshylyq erte balalyq jastan qalanady. Balaǵa bir jasynan-aq kitap ustatyp úıretken durys. ıAǵnı, ol sábı kezinde kitapty kórýi tıis. Balany kitapqa qyzyqtyrý úshin sýretti, sanamaq kitaptardan bastaý kerek. Únemi gazet-jýrnal, kitap oqyp otyrǵan ata-anany kórgen bala da kitapqa qyzyǵyp ósedi. 4-5 jastan bastap áńgime, ertegiler oqýǵa bolady.
Balaǵa kitap oqýdy úıretýdiń alǵysharttary:
1. Kitaptyń qudiretin uǵyndyrý. Ony jyrtpaýǵa, tik otyryp oqýǵa úıretý. Avtorynyń kim, ne jaıynda, qaı jyly, qaıdan shyqqany týraly bilýi shart.
2. Kitapty túsinbeı qur oqýdan saqtandyrý kerek. Talǵap oqýǵa, oǵan kózqarasyn bildire alýǵa, qysqasha fabýla jazýǵa úıretken abzal. Fabýla - baıandalatyn oqıǵalar jelisiniń qysqasha mazmuny.
3. Oqyǵan kitabynyń ishinde túsinbegen sózdi, maqal-máteldi terip jazyp alýǵa arnaıy dápter ashtyrý kerek. Osydan balanyń eńbek etýge qulshynysy týady, zeıini artady, talǵamy ósedi, kóp oqýǵa tyrysady, sózdik qory molaıady.
Amerıkalyqtar «barlyq bala jaqsy kompıýter bolmaýy múmkin, biraq barlyq bala keremet «kseroks» deıdi. Bala ata-anasynan kórgenin isteıdi. Sondyqtan bala kitap oqýy úshin, ózimiz kitap oqıyq ata-ana!