Balany uryp tárbıeleýge qarsymyn – depýtat
«Turmystyq zorlyq-zombylyq máselesi qaralady degende, tutas qoǵam serpin aldy deýge bolady. Bul otbasylyq-turmystyq qarym-qatynastardyń qandaı mańyzdy ekenin taǵy da kórsetedi. Ár adam óz otbasynyń saqtalyp qalýyn, jeke shegi bolǵanyn qalaıdy. Men balany shapalaqpen urýǵa qarsymyn. Balany qatygezdikpen tárbıeleýdi durys dep sanamaımyn», - dedi depýtat IX Azamattyq forýmnyń «Azamattyq qoǵam zorlyq-zombylyqqa qarsy» alańynda.
Onyń aıtýynsha, otbasyndaǵy qatal tárbıe men meıirimsizdik balalardyń óz-ózine qol jumsaýy sekildi qaıǵyly saldarǵa ákep soǵýy múmkin.
«Sońǵy zertteýler kórsetkendeı, úıde uryp-soǵatyn balalardyń 25%-y jábirleýshi bolyp shyǵady. Qanshama balalardyń sýıtsıdten kóz jumǵanyn da bilemiz. Sýıtsıdtiń basty sebebi ne – kóbinese otbasyndaǵy jaǵdaı, tuıyqtyq, qatal tárbıe. Men daǵdarys ortalyǵyna keletin áıelderdi kórdim, taıaqqa jyǵylǵan ana, úreılengen balalar. Balalar daǵdarys ortalyǵynda kóńilderi jaılanyp, eshkim olarǵa aıqaılamaıdy, jaǵdaıyn jasaıdy. Bul balalar óz úıinde dál osyndaı jaǵdaıda ósýi tıis edi. «Otbasylyq-turmystyq zorlyq-zombylyqqa qarsy is-qımyl týraly» zań jobasynyń negizgi maqsaty – turmystyq qorlyq-zombylyq oqıǵalaryn azaıtý jáne agressordyń áreketin shekteý», - dep túsindirdi I. Smırnova.