Balany nege urýǵa bolmaıdy – psıhologpen suhbat
- Aına Merekeqyzy, jyl basynan beri turmystyq zorlyq-zombylyqqa ushyraǵandarǵa kómek qolyn sozatyn daǵdarys ortalyqtaryna habarlasqandardyń 67%-y balalar eken. Bul degenińiz, tipti jartysynan da kóp. Aıtyńyzshy, otbasyndaǵy balalarǵa qatysty zorlyq-zombylyq neden týyndaýy múmkin?
- Jalpy, adamdardyń basym kópshiligi balanyń tabıǵatynan beıhabar. Onyń psıhıkasynyń damýynyń ár satysynda qandaı ózgerister bolatynyn jaqsy bilmeıdi. Máselen, eresekterdiń kóbi balany «kishkentaı eresek adam» dep qabyldaıdy. Bir aıtqannan bárin túsinip, tyńdaýy qajet dep oılaıdy. Al buǵan tereńirek mán bersek, keıbiri balanyń ne úshin kerek ekenin de bilmeıdi. Olar qartaıǵanda jalǵyz qalam degen qorqynyshtan bala tapqysy keledi. Sondaı-aq, kóbirek járdemaqy alý úshin de balany dúnıege ákeletinder bar. Júrgizilgen saýalnama nátıjesi sony kórsetip otyr. Odan bólek, qoǵamda qalyptasqan basqa da taptaýryndar áser etedi. Sondyqtan da, balanyń psıhologııasyn túsinbegennen keıin, olarmen qalaı qarym-qatynas jasaý keregin bilmeı jatady. Sol sebepti de, tárbıleýdiń eń ońaı túrin, ıaǵnı zorlyq kórsetý, uryp-soǵý tásilin qoldanady.
Bala – eresek adam emes, onyń ómirlik tájirıbesi de az, sondyqtan da onyń kóp dúnıeni túsinbeýi, suraǵynyń kóp bolýy zańdy. Ata-ana osy máseleni jaqsy uǵynýy kerek. Al onyń ata-anany tyńdamaýy, shý shyǵarýy ózin áke-sheshesiniń túsinbegeninen týyndaıdy. Endi bir sebep retinde otbasynyń áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıynyń tómendigin aıtar edim. Al úshinshiden, júıeniń durys emes ekenin, turmystyq zorlyq-zombylyqpen kúres jumystarynyń durys júrgizilmeı jatqanyn da atap ótý kerek. Biraq, problemanyń bári bala psıhologııasyn jete túsinbegendikten týyndaıtynyn eske salǵym keledi. Osylaısha, máseleniń bárin tek uryp-soǵý arqyly sheshý ádisi urpaqtan-urpaqqa jalǵasa beredi. Tipti, qazir balasyna uryp-soǵýmen tárbıe berý qalypty jaǵdaıǵa aınalyp ketken. Óıtkeni, kishkentaı kezinde olardy da ata-anasy soqqyǵa jyqqan. Sondyqtan da, mundaı ata-analar balalardy tárbıleýdiń basqa jolyn bilmeıdi.
- Balany uryp-soǵý, oǵan fızıkalyq zaqym keltirý onyń psıhologııasyna, psıhıkasyna qalaı áser etedi? Osyǵan toqtalyp ótińizshi...
- Balaǵa fızıkalyq, psıhologııalyq jáne jynystyq zorlyq kórsetken kezde, onyń jeke shekarasy buzylady. Keıin ol qoǵamda, adamdarmen aralasqan kezde jeke shekaranyń ne ekenin bilip, ony qorǵaı almaıdy. Ómir jolynda kezdesken adamdardyń bári ony renjitedi, kóńiline qaıaý túsiredi. Al ol munyń bárine ata-anasynyń uryp-soqqanyna shydaǵan sııaqty tóze beredi nemese agressıvti reaktsııa tanytady. Saldarynan ár nársege agressıvti kózqaras tanytatyn ne ózin jábirlenýshi sezinetin adam ósip shyǵady.
- Qazaqta «uıada ne kórseń, ushqanda sony ilersiń» degen sóz bar. Ózińiz aıtqandaı, zorlyq kórgen bala óskennen keıin óz balasyn uryp-soǵatyn bolady. Zorlyq kórsetýdiń urpaqtan-urpaqqa jalǵasýyn qalaı toqtatamyz? Múmkin, ata-anaǵa qandaı da bir shara qoldaný kerek shyǵar?
- Qazir bizde balasyn uryp-soqqan ata-anany jazalaý tájirıbesi ǵana qoldanylady. Bul problemamen kúreste muny tıimdi tásil dep aıtpas edim. Birinshiden, ata-anany jazalamastan buryn, olarǵa psıhologııalyq kómek kórsetilýi tıis. Sebebi, ol da jańa atap ótkenimizdeı, bala kezinde óziniń ata-anasy tarapynan zorlyq-zombylyqqa ushyraǵan bolýy múmkin. Osyny zertteý kerek. Máselen, olarǵa psıhologpen terapııa nemese lektsııalar tyńdaýǵa múmkindik, baǵyt-baǵdar berilýi kerek. Olardy túzeý jumystaryna tartyp, aıyppul salǵannan góri, bala tárbıesine qatysty lektsııa tyńdatqan durysyraq bolar edi. Bul tek qana balany emes, birinshi ózin túsinýge, keıinnen balany túsinýge múmkindik beredi. Óıtkeni, ata-ananyń mıynda buǵan deıin zorlyqqa qatysty belgili bir ádetter qalyptasty ǵoı, sony ózgertý kerek. Mine, ata-ananyń zorlyq-zombylyqqa kózqarasyn ózgertý arqyly biz psıhologııalyq jáne fızıkalyq saý adamdardyń kóbeıýine jaǵdaı jasaımyz.
- Mamandar otbasynda zábir kórgen balalarmen jumys istegen kezde neni eskerýi kerek?
- Mamandar ata-anasynan taıaq jegen, zorlyq-zombylyq kórgen balalarmen jumys istegen kezde onyń adam retinde «tutastyǵyn» qaıtadan qalyptastyrýǵa tyrasady. Sebebi, psıhıkalyq ne fızıkalyq zábir kórgen balanyń jan dúnıesiniń parsha-parshasy shyǵyp, shashylyp qalady. Máselen, terapııa kezinde bala óziniń qorqynyshyn qaǵazǵa túsiredi. Keıin biz munymen jumys istep, ony basqa pozıtıvti dúnıege aınaldyrýǵa tyrysamyz. Biraq, bul jerde tek balamen ǵana emes, anasymen de qatar jumys isteý kerek. Óıtkeni, balanyń psıhologııasymen jumys istep, qalypqa keltirgenmen, anasynyń psıhologııasy ózgerissiz qalsa, onda paıda joq.
Jalpy, ata-ana balamen durys qarym-qatynas qurýǵa talpyný kerek. Mysaly, balany uryp-soǵyp, jekip-urysqannan góri, oǵan qandaı máselege tap bolǵanyn aıtýyna múmkindik berip, qandaı jaǵdaı bolsa da, máseleniń sheshilýine kómektesetinin eshqandaı agressııasyz jetkizý qajet. Ata-ana men balany bir-birimen til tabysýǵa, sóılesýge úıretý kerek.
Oǵan qosa balaǵa óz quqyǵyn qorǵaýdy, ózine ne qajet ekenin bilýdi úıretý kerek. Sonymen birge, ata-anasy balasyna óziniń ish-kıimin eshkimge ustatpaý keregin aıtýy tıis. Bala bir nárse aıtsa, onyń sózin bólip tastamaı, sońyna deıin tyńdaý kerek. Bular qarapaıym kóringenimen, bala psıhologııasy úshin óte mańyzdy. Kózqarasy men oıyn ata-anasyna aıta alatyn bolsa, keıin basqa ortada da óz oıy men kózqarasyn ońaı jetkizetin bolady.
- Bir kezderi sizdiń «111» call-ortalyǵynda jumys istegenińizdi bilemiz. Qaı kezde jumys istedińiz? Sondaǵy tájirıbeńizben bólise alasyz ba? Balalar jıi habarlasýshy ma edi?
- Qazaqstanda zorlyq-zombylyq kórgen bala «111» senim telefonyna habarlasa alady. Munyń jarnamasy teledıdardan da berilip júr. Men osy ortalyqta jumys istep júrgen kezde bizge Qazaqstannyń túkpir-túkpirinen balalar habarlasatyn.
Men onda elimizde «kók kıt» oıyny beleń alǵan 2017-2018 jyldary jumys istedim. Oıyn arqyly balalarǵa manıpýlıatsııa jasap, ózderine zarar keltirýge májbúrlep, tapsyrmalary tipti ózine qol salýǵa deıin aparyp jatty. Óz-ózine qol jumsaǵysy kelgen kóptegen jetkinshek bizge habarlasatyn. Tipti, 16 jastaǵy bir qyz qorabymen dárini iship alyp habarlassa, endi biri 9-qabattan sekirmekshi boldy. Ekeýiniń de jaǵdaıy uqsas, otbasyndaǵy túnispeýshiliktiń joqtyǵy, balanyń qalaýyna nazar aýdarmaıtyn ata-ana, jaqyn aralasyp, syryn aıtatyn dostarynyń joqtyǵy sebep bolǵan. Mine, osyndaı jaǵdaılar ómirden baz keship, qol jumsaýǵa ıtermelegen. «Kók kıttiń» de áseri joq emes.
Jalpy, otbasyndaǵy ne qoǵamdaǵy zorlyq-zombylyqtyń kóbeıýi onyń qalypty jaǵdaıǵa aınalyp bara jatqanyn kórsetip otyr. Bul jerde buqaralyq aqparat quraldarynyń da rólin atap ótkim keledi. Zorlyq-zombylyq jaıly BAQ-ta kóp kórsetiledi. Ony kóbi sonshalyq, ábden etimiz úırenip ketken. Ǵalymdar júrgizgen bir tájirıbe jaıly aıtyp óteıin. Olar maımyldy otyrǵyzyp qoıyp, oǵan atys-shabys kınosyn kórsetken. Alǵashqy mınýtynda-aq jańaǵy maımyl óz-ózinen qutyryp, qorqyp, shyńǵyra bastaǵan. Kórdińiz be, anaý atys-shabys, qannyń oǵan qalaı keri áser etkenin.
Jalpy, mundaı jaǵdaıda densaýlyq, bilim, BAQ salasynyń mamandary, áleýmettik qyzmetkerler men psıhologter birlese jumys isteýi kerek. Máselen, mektepter kóbine ózderiniń abyroıy úshin jasyryp, únsiz qalýǵa tyrysady. Aýrýhanalar da ózderine jaýapkershilik almas úshin aralasqysy kelmeıdi.
Al, bizdegi BAQ reportajdarda kóbine zorlyq-zombylyq kórgen, ıaǵnı jaraqat alǵan balany, araq ishetin ákesin kórsetip jatady. Bul tek zorlyq-zombylyqtyń kóbeıýine ákelip soǵady. Muny azaıtý kerek. Kerisinshe, osyndaı jaǵdaıǵa ushyraǵan otbasy máselesin qalaı sheshti, mine, osy dúnıelerdi kóptep jazyp, kóptep kórsetý kerek. Mysaly, balany qalaı tárbıeleý keregine qatysty naqty mysaldar arqyly, belgili bir adamdardyń tájirıbesin túsirý, jazý arqyly búge-shúgesine deıin kórsetken durys bolar edi. Odan keıin bala tárbıesine qatysty arnaıy baǵdarlamalar da joqtyń qasy. Máselen, Ulybrıtanııada «Super nanny», «101» degen tanymdyq baǵdarlamalar bar. Mine, bizge de sondaı aǵartýshylyq baǵyttaǵy baǵdarlama, joba qajet-aq. Sondyqtan, BAQ-ta faktilerden góri, problemanyń sheshý joldaryn kóbirek jazyp, kórsetý kerek dep oılaımyn.
- Suhbatyńyz úshin raqmet!
P.S. Otbasynda ne basqa jerde zorlyq-zombylyq kórgen balalar «111» senim telefonyna habarlasyp, kómek ala alatynyn eske salamyz.