«Balańmen birge otyryp kóretin kıno kerek» - baspasózge sholý
Sonymen, respýblıkalyq "Aıqyn" basylymynyń búgingi sanynda "Abylaı hannyń sýreti bizge qalaı jetti?" atty tanymdyq maqala jarııalandy.
"Aǵylshyn saıahatshysy ıAgan Kassel 1735 jyly syzǵan Ábilqaıyr han men onyń uly Eralynyń sýretteri bizge aman-esen jetti. Al Abylaı hannyń tiri kezinde sýretin syzǵandar bolǵan-bolmaǵanyn, bizge jetpegendikten, bilmeımiz. Al osy ýaqytqa deıin keń taraǵan Abylaı han sýreti 1943 jyly Germanııada paıda bolǵanyn jáne ony kásibı mamandanbaǵan sýretshi ári aqyn-jazýshy Májıt Aıtbaev salǵanyn bilemiz be?", - dep jazady gazet.
"Májıt Aıtbaev Abylaı hannyń sýretin ańyz-áńgimeler negizinde qııal-boljammen salǵan. Árıne, Shoqan Ýálıhanovtyń portretin de negizge alǵan. Sóıtip, bul sýretti 1943 jyly «Mılla Túrkistan» gazetinde jarııalaıdy. Sábıt Muqanov Shoqan jaıynda jazǵan «Aqqan juldyz» romanynda dúnıege shyr etip kelgen Shoqandy kórgen aqsaqaldar «arǵy atasy Abylaıdan aýmaǵan eken depti» degen sóz-sóılemdi keltiredi. Rasynda da, el aýzyndaǵy áńgimelerge qaraǵanda Shoqannyń keskini uly atasy Abylaı hanǵa aýmaı tartqan eken", - delinedi maqalada.
"Qazaqstandy masqaralaıtyn fılmderdiń «qara tizimi» jasalýy múmkin be?". Osy saýal tóńireginde "Aıqyn" basylymy oı tolǵaıdy.
"Bul suraqqa naqty jaýap berý qıyn. Alaıda osyndaı fılmder elge, ultqa abyroı ápermeıtindigin Mádenıet jáne sport mınıstri Arystanbek Muhamedıuly ashyq aıtty. Mınıstrdiń pikirinshe, bizge keregi jasampazdyq týraly fılmder", - delingen "Balańmen birge otyryp kóretin kıno kerek" atty maqalada.
"Al synalǵan fılmder tóńireginde halyq artısi Tuńǵyshbaı Jamanqulov: «Bálkim, mınıstr inimiz oılanar, tolǵanar. Bul alashapqyn dúnıemenen dyrdýlap, ala shaýyp, qyryp tastaımyn, alyp tastaımyn degenmen dúnıe bitpeıdi. Kerisinshe kásibı mamandardy baǵalaý kerek. Solarmen aqyldasý kerek» degen qulaqqaǵys jasady.
Qysqasy, Mádenıet mınıstri bıýdjet aqshasyna «Qazaqfılm» túsiretin týyndylarǵa baqylaý qajettigin jón sanaıdy. Jas rejısserlerge azǵyndyq, qoǵamnyń kóleńkeli tustaryn emes, eldegi jaqsylyqty kóbirek nasıhattaýdy usynyp otyr", - deıdi maqala avtory.
"Ásirese, ómirdegi beısanalyq deńgeıde júretin qarama-qaıshylyqqa toly qubylystardy zertteý nysanyna alǵan fılmderdiń jeńiske jetýiniń múmkindigi zor. Kóptegen avtorlar osy tusta áleýmettiń ishki qaıshylyqtaryn barynsha ashýǵa kúsh salady. Keıde rejısserlar keleńsiz áleýmettik sıpattaǵy fılmderimen júlde úshin eliniń abyroıyn báıgege tigip, halqynyń rýhyn jyǵyp berip jatqanyn ózderi de túsinbeıdi", - delinedi atalmysh maqalada.
*** Qazaqstan Dúnıejúzilik saýda uıymyna múshelikke qabyldandy, dep habarlaıdy "Egemen Qazaqstan" gazeti. Keshe Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev Dúnıejúzilik saýda uıymynyń elimizdi óz qataryna resmı qabyldaý sharasyna qatysý úshin Shveıtsarııanyń Jeneva qalasyna keldi. Atalǵan uıymnyń shtab-páteri osy qalada ornalasqan.
Otyrysta Qazaqstan basshysy Nursultan Nazarbaev sóz sóıledi. Elbasy óziniń sózinde DSU-ǵa múshe barlyq elderge, Uıym hatshylyǵyna kelissózder barysyndaǵy syndarly ustanymdary men qoldaýy úshin, sondaı-aq, Qazaqstannyń DSU-ǵa kirýi jónindegi jumys tobyndaǵy tóraǵalyqty qoldaǵany úshin Fınlıandııa Úkimetine alǵysyn bildirdi. Elbasy Qazaqstan úshin bul oqıǵanyń tarıhı máni zor ekenin aıtty.
«Qazaqstan ózara tıimdi yntymaqtastyq úshin ashyq. Bizdiń postkeńestik keńistikte birinshi bolyp EKSPO-2017 halyqaralyq mamandandyrylǵan kórmesin ótkizý quqyǵyna ıe bolýymyz osyny dáleldeı túsedi. Onyń «Bolashaqtyń energııasy» taqyryby energetıkalyq resýrstardy únemdi paıdalaný problemasynyń adamzat úshin neǵurlym ótkir sıpatqa ıe bolǵandyǵyn bildiredi. Halyqaralyq qoǵamdastyq úshin «jasyl» ekonomıka jáne ornyqty damý qaǵıdattaryna kóshý - balamasyz tańdaý. Osyǵan baılanysty EKSPO-2017 kórmesin ótkizýdiń álem úshin mańyzy zor. Búgingi kúni ondaǵan memleket kórme aıasyndaǵy jumysqa óz yqylastaryn bildirdi. Osy ótip jatqan oqıǵa jaǵdaıyn paıdalana otyryp, sizderdiń elderińizdi Astanada ótetin EKSPO-2017 kórmesine qatysýǵa shaqyramyn», - dedi Qazaqstan Prezıdenti.
"Otyrys qorytyndysynda múshe elder ókilderiniń qatysýymen Qazaqstannyń DSU-ǵa qabyldanǵandyǵy týraly hattama ázirlendi. Ony endi Parlamentimiz ratıfıkatsııalaýy kerek. Sol kezden bastap biz DSU-nyń tolyqqandy múshesine aınalamyz. Árıne, kóringen taýdyń alystyǵy joq. Onyń ústine, DSU ózi tarapynan bizdi múshelikke qabyldady. Endi qalǵany Qazaqstannyń óziniń ishki rásimdik máseleleri. Sondyqtan bul sátti shynaıy tarıhı sát dep aıtatynymyz aıqyn", - delingen atalǵan materıalda.
"Egemen Qazaqstan" gazetinde Qaraǵandy shahtasynda qyzmet atqaryp, densaýlyqtaryn sarp etken shahtashy ardagerlerdiń muńyn joqtaǵan "Kenshiler «emshilerge» nelikten ókpeli?" atty maqala basyldy.
«ArselorMıttal Temirtaý» aktsıonerlik qoǵamy Kómir departamentiniń burynǵy ardager jumysshylary (regresshiler) kompanııanyń «Gıppokrat» medıtsınalyq fırmasymen kelisimshartty buzýyn talap etýde. «Gıppokrat» shahterlerdiń Qaraǵandy qalasyndaǵy medıtsınalyq-sanıtarlyq bólimin 2013 jyly óz qaramaǵyna alǵan bolatyn. Endi kenshiler sol emdeý mekemesin shahterlerdiń birden-bir janashyry - «Qorǵaý» kásipodaǵyna qaıtarýdy surap otyr. Shahterlerdiń aıtýynsha, kenshilerdiń emdeý mekemesine kommertsııalyq qurylym qojalyq ete bastaǵan sol 2013 jyldan beri qarapaıym shahterler ózderine tıesili salalyq emdeý ornynyń medıtsınalyq járdeminen qur qalǵan. Shahtada pálenbaı jyl eńbek etken múgedek kenshiler óz qarajatyna qaralyp, emdelýge májbúr», - delingen maqalada.
«Qorǵaý» kásipodaǵynyń talaby sol - shahterlerge tegin medıtsınalyq qyzmet kórsetý júıesi qalpyna keltirilýi kerek. Eń durysy, medsanbólimdi kásipodaqtyń qaramaǵyna bergen abzal. Nemese «Qorǵaý» kásipodaǵy men «ArselorMıttal Temirtaý» kompanııasynyń arasynda birlesken seriktestik quryp, emdeý ǵımaratynyń ekeýin de sol seriktestikke jalǵa berý qajet. Sonymen qatar, emdeý sharalarynan túsken kiristerdi kommertsııalyq maqsattarǵa paıdalanýǵa tyıym salyp, tek kenshilerdi emdeý-saýyqtyrý sharalary men emdeý ornyn damytýǵa jumsalýy tıis. Kásipodaq «Gıppokratpen» talasyp otyrǵan joq. Tek, ujymdyq kelisimshartta kórsetilgendeı, shahterlerge durys medıtsınalyq qyzmet kórsetilse deıdi.
***
"Qobyzdan kóptegen aýrýǵa daýa ekeni resmı túrde dáleldendi. Kóne aspappen qatar, qazaqstandyq mýzykalyq terapevter qazirgi zamanǵy kompozıtsııalardy da qoldanady, máselen Qaırat Nurtastyń óleńderi em jasaýǵa qolaıly". Bul týraly "Ekspress K" basylymy "Motsart lechıt tsırroz pechenı. Dombra - vse ostalnoe" atty maqalada habarlaýda.
"Pavlodarlyq halyq emshisi Kúmisjan Muqasheva óz patsıentterin qobyzben emdep keledi. Ol osy aspapta kúı áýeletip, olardy transqa engizip jiberedi. Keıin Kúmisjan adam janymen baılanys ornatyp, ony tazartýǵa kirisedi. Kúmisjan aldyna kelgen adammen baılanysty tereń ornatýy sonshalyq, ol onyń barlyq ótken ǵumyryn, al eń bastysy - sol adamnyń dertin dóp kóre alady. Qobyz úni arqyly emshi adamdy psıhologııalyq aýyrtpalyqtardan jáne depressııadan emdeıdi", - dep jazady gazet.
"Astanada da mýzykalyq terapııany qoldanatyn mamandar bar. Onyń ústine olar adamdarǵa magnıtofondyq jazbalar arqyly em qondyrady. - Kóptegen logopedter kekeshtenip sóıleıtin adamdardy mýzykamen emdep keledi, - deıdi astanalyq psıholog Aıash Qurbaeva. - Sóıleý barysyndaǵy aqaýlardan arylý úshin kúnine eki saǵat Motsartty tyńdap otyrsa jetkilikti. Bala kúninde frantsýz akteri Jerar Deparde kekeshtikten osylaı arylǵan. Aqyldy kóp talap etetin jumysta qyzmet isteıtin adamdarǵa Motsart mýzykasyn tyńdaýǵa keńes beremin. Eger bir máseleniń sheshimin tappaı jatsańyz, Motsartty tyńdańyz, kóp uzamaı, sizdiń oıyńyzǵa sheshimderdiń túrli joldary keledi. Kompozıtordyń mýzykasy mı qabyǵyna qatty áser etedi jáne adamdnyń oı-parasatyn arttyrady. Bul ǵylymı túrde dáleldengen. Psıholog Aıash Qurbaeva júıke tozýyn Qaırat Nurtastyń ánderimen emdeıdi", - delingen atalmysh maqalada.