Balanyń tusaýyn shóp orap kesý – urpaǵym shópteı kóp bolyp ósip-ónsin degeni

<p>ASTANA. KAZINFORM &ndash; Mádenıet jáne ulttyq salt-dástúr kúnine oraı Kazinform agenittigi nazarlaryńyzǵa ultymyzdyń tal besikten jer besikke deıingi ǵumyryndaǵy mańyzdy salt-dástúrlerin usynady.</p>

Tusaý kesý

Balanyń «baýyrynan tabaq júgirtý» yrymynan keıin, arada biraz ýaqyt ótken soń bala qaz turyp, júrýge beıimdeledi. Mine, osy kezde səbıdiń ata-anasy «tusaýkeser» saltyn ótkizedi. Onda balanyń aıaǵyn ala jip, maıly ishek jəne shóp tektes zattar-men (orap) tusap, bilimdi, ónegeli nemese uzaq saparlarda kóp bol ǵan jəne júırik, aıaǵy jyldam adamdardyń birine:– Júırik bol, shaýyp ket! Qadamyń sətti, baqytyń tətti bolsyn, bismillə! – dep tusaýdy kestirip jiberedi. Tusaýy kesilgen balany ata-anasy nemese jaqyn týystarynan eki adam eki qoltyǵynan demep ustap:

– Qaz-qaz balam, qaz, balam,

Qadam bassań, məz bolam.

Qaz-qaz bolyp, tez basyp,

Qadamyńdy jaz, balam!

Tusaýyńdy kestik biz,

Kúrmeýińdi sheshtik biz.

Qadamyńa qazbasqan,

Qutty bolsyn destik biz.

Qaz-qazbalam, júreǵoı,

Baltyryńdy túreǵoı.

Taı-qulyn bop shabaǵoı,

Shaýyp bəıge alaǵoı!

Júgir, jyldam, qulynym!

Jelbirep bir tulymyń.

Elgezek bol, erinbe,

Іlgeribas, sheginbe!

Ala jipti alaıyq,

Aq əjeńe baraıyq .

Erjetti dep aıtaıyq,

Shashýyn jep qaıtaıyq, – dep jetelep ary-beri júrgizip məre-səre bolady.

Tusaý kesýdiń de ózindik úlgi-ónegesi jəne ǵylymı məni bar. Tusaýy kesilgen səbıdi sol kúnnen bastap úlken-kishi birinen soń biri jetelep, udaıy mashyqtandyryp otyratyndyqtan, bala tez aıaqtanady. Al ala jip orap kesý – balam adal bolsyn, arly bolsyn degeni. Qazaq saltynda ala jipti attamaıdy.

Foto: Maqsat Shaǵyrbaı/Kazinform

Shóp orap kesý – urpaǵym shópteı kóp bolyp ósip-ónsin degeni. Al maıly ishek orap kesý – balam baı-baqytty bolsyn, qadamy jaıly, qazany maıly bolsyn degen ıgiti le gin beıneleıdi.

Baıǵazy

Baıǵazy – balalardyń jańa kıgen kıim-keshegi men jańa jasatqan er-turmanyn kórgende, taı-qunanǵa mingende úlken kisiler beretin syılyq nemese úılerine týys-týǵan, kórshi-qolań balalary jańa kıim kıip, jańa er-turmanyn kórsetse: – Mə, baıǵazyń! Jasyń uzaq, kıimiń tozǵaq bolsyn! – degen ıgi tilekterin bildirip, qyz bala bolsa, kıimderiniń aldyńǵy óńirine marjan, monshaq, tana, sólkebaı, úki taqsa; al, ul balalarǵa qamshy, júgen-noqta berip, qoı-qozy syılaıdy. Mine, bul «baıǵazy» dep atalady.

«Baıǵazy alý» balalardy úlkenderden tuńǵysh syılyq alyp, qýanyshqa bóleıdi. «Baıǵazy» balalardy kópshildikke, qýanyshyn ózgelermen ortaq tasatyn aq kóńil, ashyq-jarqyn bolýǵa; jomarttyqqa, mərttikke je teleıdi. Adamdar arasyndaǵy qarym-qatynasyn jaqsartyp, dostyqqa, bereke-birlikke tərbıelep, týystyq súıispenshiligin arttyrady.

Materıal Aıyp Núsipoqasulynyń «Tal besikten jer besikke deıin» atty kinabyna negizdelip daıyndaldy.