Balalarǵa bereri mol: Aıagózdik oqýshy «Sheshendik óner» úıirmesin ashty

<p>SEMEI. KAZINFORM &mdash; &laquo;El bastaý qıyn emes, qonatyn jerden kól tabylady. Qol bastaý qıyn emes, shabatyn jerden el tabylady. Sharshy topta sóz bastaýdan qıyndy kórgem joq&raquo; depti Buqar jyraý. Abaı oblysy Aıagóz aýdanynda turatyn 10-synyp oqýshysy Álı Muhtaruly osy eń qıyndy úırenip, sheshendik ónerdiń tereńine boılaǵan. Respýblıkalyq baıqaýdan jeńimpaz atanǵan ol mektepte úıirme ashyp, oqýshylarǵa da bilgenin úıretip júr. Osy rette, talaby taýdaı jasty áńgimege tartyp kórgen edik.</p>

— Ózińiz sheshendik ónerge qashannan beri qyzyǵýshylyq tanytyp kelesiz?

— Shynyn aıtý kerek áý basta qyzyǵýshylyǵym joq edi. Yntamdy oıatqan — Almaty qalasyndaǵy Abaı atyndaǵy mektep-ınternattyń ustazy Jarqyn Sálenuly. Mektepke «Sheshendik sóz óneri» pánin óz bastamasymen qosqysyp, sol arqyly qanshama oqýshyǵa sheshendiktiń dámin tatqyzdy. Bilim ordasynda oqyp júrgen 8-synyptan bastap osy kúnge deıin babalarymyzdyń tereńde jatqan sheshendik ónerin zerttep, ózimdi damytyp kelemin.

—⁠ Qandaı jetistikterińiz bar?

— Bıyl respýblıkalyq «Dilmar» sheshendik óner baıqaýynyń jeńimpazy atandym. Bul elimizdiń túkpir-túkpirindegi men degen oqýshylardyń arasynda ótetin sóz saıysy. Osy ýaqytqa deıin 5 márte uıymdastyrylǵan. Ótken jyly mektepte «Jyl shesheni» baıqaýynan birinshi oryn alǵan soń respýblıkaǵa joldama alǵanmyn. Uzaq daıyndalyp, izdeniste boldym. «Sóıleı-sóıleı sheshen bolasyń» demekshi, tájirıbe jınap, ózińdi damytqan saıyn sheberligiń shyńdala beredi. Tájirıbemen qosa, teorııanyń da mańyzy zor. Nysanbek Tórequldyń «Dalanyń dara dilmarlary» eńbegin oqýǵa keńes beremin. Onda keshegi babalardyń sheshendik sózderi jınaqtalǵan. Endi bul baıqaýǵa ózimniń shákirtterimdi daıyndap jatyrmyn. Basqa da jetistikterim az emes. Biraq óz basym jetistik, marapat degenge qatty qyzyǵa qoıǵaımyn. Árıne, bala kúnde 20 Alǵys hat aldym, kelesi jyly 25-ke jetkizemin degen sııaqty maqsattar boldy. Óse kele marapattan bólek, abyroı degen dúnıeniń bar ekendigin túsindim. Sol abyroıyń asqaqtasa jetistikter de kele beredi. Sondyqtan marapat izdemeı, ózińdi damyta túsken jón.

Foto: Keıipkerdiń jeke muraǵatynan

— Shákirt demekshi, mektepte «Aıagóz-Dilmar» sheshendik óner úıirmesin ashypsyz. Sol jaıly aıtyp ótseńiz.

— Iá. Biraq mektepte emes, jalpy Aıagóz aýdanynda degen durys bolar. Sebebi oǵan tek № 10 qazaq-mektep gımnazııasynan ǵana emes, aýdannyń basqa da bilim ordalarynan balalar keledi. Ashyǵyn aıtsaq, osyndaı úıirmeni talaı jylǵy tájirıbesi bar, myqty degen ustazdar ashpady. Sondyqtan olardyń qulaǵyna altyn syrǵa. Bul suhbatty oqyǵan ustazdar keleshekte bir-bir úıirmeden ashsa qazaqtyń sóz ónerin damytýǵa zor paıdasyn tıgizedi degen senimdemin. Al ózime ıdeıa qalaı kelgenin aıta ketsem, Almatydaǵy mektep-ınternattan Aıagózge oralar shaǵymda Jarqyn Sálenuly jibergisi kelmep edi. Dese de Máýlana Rýmıdiń «Sen jolǵa shyq, jol ózi aparady» degen sózi bar. Rasymende barǵanym qaıyrly boldy. Aıagózde bári «Almatyda oqyp kelgen bala» dep erekshe kózqaraspen qarady. Osyndaǵy ustazym Rysgúl Tókenqyzy túrli jıyndarǵa alyp baryp júrdi. Abaıdyń jolyn zerttegen Qaıym Muhamedhanovtyń tól shákirti bolǵan ol kisige myń alǵys! Byltyr qyrkúıekte ult ustazy — Ahmet Baıtursynulynyń týǵan kúnine oraı dóńgelek ústel ótken edi. Soǵan qatysyp, úıirme ashý týraly bastama kóterdim. Bastamam qoldaý kórgen soń úıirme de óz jumysyn bastady.

— ⁠Sabaqty qalaı ótkizesiz?

— Úıirmege aýdandaǵy 45 balanyń ishinen iriktelgen 12 oqýshy qatysady. Sabaq aptasyna eki ret ótedi. Biri mektepte, ekinshisi kitaphanada bolady. Rýhanııat oshaǵynda biz kitap oqyp, ár túrli shyǵarmalardy taldasaq, mektepte sóıleýdi úırenip, tájirıbe jınaımyz.

Foto: Keıipkerdiń jeke muraǵatynan

— Sheshendik ónerdiń adamǵa kúndelikti ómirde berer paıdasy qandaı?

— Paıdasy zor. 15 mln-nan astam kitaby satylǵan jazýshy Deıl Karnegı sheshendik ónerdiń kúndelikti ómirdegi paıdasy týraly talaı eńbek qaldyrǵan. Ózim balalarǵa «sheshendik ónerdiń qandaı paıdasyn kórip jatyrsyń» dep jıi suraq qoıamyn. Mysaly, bir oqýshy «kóshede kele jatsam bir bala uıaly telefonyn taba almaı aıqaılap jylap tur eken. Sonda oǵan „Bas adam bolsa, bórik tabylady“ dedim. Sonda lezde jylaýyn qoıa qoıdy» dedi. Sózdiń qudiretin kórdińiz be? Álde uıalǵannan, bálkim óz zamandasynan sondaı sóz estımin dep kútpegennen álgi bala sabasyna túse qaldy. Sheshendik óner degen bir-birimizge paıdaly bolý, rýhanı hám basqa turǵyda da damytý.

— Alda taǵy qandaı josparlaryńyz bar?

— Jospar óte kóp. Oqýshylar arasynda ózimiz saıystar uıymdastyryp, kelesi jyly bolatyn respýblıkalyq baıqaýǵa 1 balany daıyndaımyz. Budan bólek, «Kitap al» degen klýbymyz bar. Abaı oblysyndaǵy aýyldardy kitappen qamtamasyz etý úshin qor jınap jatyrmyz. Máselen, bir eldi mekenge baryp, ákimmen sóılesip, demeýshiler tapqan soń kitap jiberemiz. Olar sol kitapty oqyp oı túıse, uqqanyn kúndelikti ómirde qoldansa bizdiń mıssııamyz oryndaldy.