«Balalar úıi basqasha qurylady» - BAQ-qa sholý
***
Keshe Elbasy Shyǵys Qazaqstan oblysyna sapary aıasynda óńirdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damý barysymen tanysyp, sondaı-aq oblystaǵy birqatar áleýmettik jáne ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq nysandardy aralady. Bul jaıynda «Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi nómirindegi «Shyraıy shýaq shashqan Shyǵys» degen taqyryptaǵy maqalada keńinen baıandalǵan. Basylymnyń jazýynsha, Elbasy aldymen oblystyq Ana men bala ortalyǵyna bardy. Onda Nursultan Nazarbaev memleket otandyq densaýlyq saqtaý salasyn damytýǵa zor mán berip otyrǵanyn, sonyń arqasynda ana men bala ólimi azaıǵany, ómir súrý uzaqtyǵy artqany baıqalǵanyn atap ótti. Qazirgi ýaqytta qabyldanǵan sharalar deni saý ultty qalyptastyrýǵa yqpal etetinine toqtaldy. «Memleket adamdardyń densaýlyǵyn jaqsartýǵa, densaýlyq saqtaý salasyn damytýǵa kúndelikti qamqorlyq jasap keledi. Sonyń nátıjesinde elimizde ana men bala ólimi kemı túsýde. Tipti ekologııasy asa kúrdeli Shyǵysta da ortasha ómir súrý jasy ulǵaıdy. Qazir elimizde júrek syrqattaryn emdeýde Batystyń ozyq tehnologııasy qoldanylýda, júrekke operatsııa jasaýdyń asa kúrdeli túrin otandyq dárigerler keńinen qoldanyp júr», - dedi Memleket basshysy.
Astanada osy kúzde Qazaqstan jáne Reseı mádenıet qaıratkerleriniń kezdesýi ótedi. Oǵan reseılik belgili qalamger Valerıı Ganıchev te qatyspaq oıda. Osy oqıǵanyń qarsańynda jazýshymen belgili jýrnalıst, «Egemen Qazaqstan» respýblıkalyq gazeti» aktsıonerlik qoǵamynyń prezıdenti Saýytbek Abdrahmanov áńgimelesip qaıtqan bolatyn. Osy suhbat basylymnyń búgingi sanynda «Jańa Reseıge senimimdi joǵaltpaımyn» degen taqyryppen berilgen. Qalamger ózine qoıylǵan barlyq saýalǵa tuşymdy jaýap bere kele: «Men qazaqtyń kóptegen jazýshylarymen tikeleı tanys boldym. Áýezovtiń, Nurpeıisovtiń tamasha shyǵarmalaryn jaqsy bilemin. «Molodaıa gvardııada» Kekilbaevtyń kitaby basylǵan. Sholohovpen Veshenskaıadaǵy kezdesýge ol kezde jap-jas Oljas Súleımenov qatysqan edi. Oljastyń dańqy dúrildep, aty aspandap turǵan kezi. Ol Evtýshenko, Voznesenskıı, Rojdestvenskıı sııaqty aqyndarmen bir qatarda bolatyn. Ras, onyń qazir onsha eske túsirgim kelmeıtin «Az ı ıA» degen kitaby da bar. Ol ózi resmı kózqaras turǵysymen onsha úılese bermeıtin, bálkim, birqatar faktileri ashylmaǵan kitap. Degenmen, qyzǵylyqty bolatyn. Dál sol kezde Gýmılev te otandyq tarıhtaǵy Dalanyń róli degen máselege nazar salyp jatty ǵoı», - deıdi.
***
«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, Qazaqstan jetimhanasy joq elge aınala alady. Bul úshin Úkimet, qoǵamdyq uıymdarmen birlesip, ondaǵy balalardy otbasylarǵa ornalastyrý baǵytynda salmaqty jumys júrgizýi qajet. Májiliste ótken keshegi jıynda daǵdarysqa ushyraǵan otbasylarmen jumys jasap, ondaǵy balalardyń balalar úılerine túsýin boldyrmaý usynyldy. «Óıtkeni Bas prokýratýranyń dereginshe, Qazaqstanda balalar úılerindegi 10 tárbıelenýshiniń 8-iniń ata-analary tiri kórinedi. Bir ǵajaby, memleket ondaı balalardy týǵan otbasylaryna qaıtarýǵa endigi belsene kirisipti. Naqty nátıjesi de osy jıynda jarııalandy»,- dep jazady basylym. Maqala «Balalar úıi basqasha qurylady» degen taqyryppen berilgen.
Osy basylymda «Altyn arzandap, kúmis qymbattady» degen taqyryppen maqala jarııalandy. Basylymnyń atap ótýinshe, ústimizdegi jyldyń basynan beri qaraı altynnyń baǵasy 22 paıyzǵa arzandaǵan. Táýelsiz sarapshylar muny AQSh-tyń yntalandyrý kólemin tómendetýge baǵyttalǵan qarjy saıasatynyń nátıjesi dep túsindirýde. «Tipti altyn dese, ishken asyn jerge qoıatyn úndistandyqtardyń ózi kedendik salyq kólemi ósken soń ba, áıteýir qazirgi kezde bazardaǵy baǵaly metalǵa tek kóz qıyǵyn salyp, óte shyǵýda. Ótken jyldyń sońyna qaraı altyndy jappaı satyp alýmen kózge túsken Qytaı da altynǵa toıyp qalǵanyn baıqatyp otyr. Bıylǵy maýsym aıynda Qytaıdyń altyn óndirýdegi qarqyny qatty qysqarǵan. Úndistan úkimeti bolsa, ımport altynnyń elge kelýin shektep, óz altyn buıymdaryna jol ashpaqshy. Bul el 2013 jyldyń qańtar aıynda ımport altynǵa salynatyn salyqty 4-ten 6 paıyzǵa deıin kóterý týraly málimdegen bolatyn. Sarapshylardyń aıtýynsha, bul ańdysyn ańdymaı qalǵan qımyl boldy. Óıtkeni bıylǵy sáýir aıyndaǵy halyqaralyq naryqta altyn baǵasynyń quldyraýy úndistandyqtardyń tutynýshylyq qabiletine ekpin berip jiberdi de, tutynýshylar ımport altynǵa salynatyn salyqtyń kóterilgenine qaramastan, ony sypyryp satyp ala bastaǵan. Áıtse de, qashanǵy ala bersin, búginderi olar qajet altyndaryn satyp alyp bitkenge uqsaıdy. Nátıjesinde úndistandyq altyn ótpeı, sórelerde sarǵaıyp jatyp qalýda», - dep jazady basylym.