Balabaqsha men balalar úıin kez kelgen ýaqytta tekserý quqyǵyn berý kerek – Ashat Aımaǵambetov

Foto: Фото: Kazinform
<p>ASTANA. KAZINFORM &ndash; Májilis depýtaty, Áleýmettik-mádenı damý komıtetiniń tóraǵasy Ashat Aımaǵambetov eńbek qatynastary týraly jańa zań jobasyna depýtattar qandaı usynys engizgenin aıtyp berdi.</p>

«Qazir Májiliste birneshe mańyzdy zań jobalary qarastyrylýda. Búgin ǵana eńbek qatynastary týraly jańa zań jobasyn qarastyrýdy bastadyq. Máselen, onda eńbek ınspektsııalarynyń quziretin keńeıtý máseleleri boıynsha arnaıy normalar bar. Qazir kórip otyrmyz, eńbek qaýipsizdigi boıynsha eńbek ınspektsııalarynyń quzireti jetkiliksiz. Muny ótken jyly Qaraǵandydaǵy shahta apaty da rastady. Apatqa deıin shahtany qanshama eńbek ınspektsııasy teksergen, biraq esh nátıje bolmaǵan. Sol sebepti, birinshiden, eńbek ınspektsııalaryn mınıstrlikke tikeleı baǵyndyrý qajet dep oılaımyz jáne olarǵa naqty quziret berý kerek», - dedi A. Aımaǵambetov Qazmedıa ortalyǵynda Eńbek mınıstrliginiń alqa otyrysynda.

Onyń aıtýynsha, eńbek ınspektsııalary óte úlken problemalardy anyqtasa da, eskertý berýmen shekteledi, aıyppul da salmaıdy. Sondyqtan depýtattar tıisti mekemelerge eskertý emes, aıyppul nemese basqa da shara qoldaný kerek dep sanaıdy.

«Taǵy bir mańyzdy másele – medıtsınalyq-áleýmettik mekemelerdegi qaýipsizdik. Taǵy da Qaraǵandyda byltyr balalar qaıtys bolǵanyn bilemiz. Munda da birneshe jańa tetikterdi qarastyrdyq. Sonyń ishinde bolashaqta medıtsınalyq-áleýmettik mekemelerdi lıtsenzııalaý arqyly ashý jáne olardyń basshylaryn bir orynda 10-15 jyl otyrǵyzbaı, jıi rotatsııalaý mańyzdy dep sanaımyz. Medıtsınalyq-áleýmettik mekeme, balabaqsha, balalar úıi sekildi uıymdardy aıaq astynan tekserý quqyǵyn berý qajet dep sanaımyz. Qazir tekserý týraly aqparat bir jyl buryn jiberiledi, árıne olar daıyndalyp otyrady. Biraq jabyq uıym bolǵasyn balalar nemese múgedektigi bar jandar óz quqyǵyn tolyq qorǵaı almaıdy. Memleket bul jerde baqylaýyn jiberip almaý kerek. Sondyqtan osy túzetýdi engizip otyrmyz», - dep túsindirdi A. Aımaǵambetov.

Seıchas chıtaıýt