Bala tiliniń kesh shyǵýyna smartfon áser ete me
—Balanyń sóıleý daǵdylary men sózdik qorynyń qalypty damyp jatqanyn qalaı bilýge bolady?
— Buǵan kóz jetkizý úshin birneshe mańyzdy belgiler men damý kezeńderine nazar aýdarý qajet. Ár bala derbes damıdy, biraq jalpy birneshe faktorǵa kóńil bólý mańyzdy. Bir jasqa deıin bala alǵashqy dybystardy shyǵaryp, qorshaǵan ortaǵa reaktsııa bildire bastaıdy (ýildeıdi, byldyrlaıdy). Jastan asqanda – bala anasyn, ákesin jáne otbasy múshelerin (mama, áke, apa) ataı bastaıdy. Eki jasta – bala «Sý ber», «Alma jeımin» degendeı eki sózden turatyn sóılemder aıta alady. Úsh jasta – balanyń sózdik qory 150-200 sózge jetedi, sóılemder kúrdelene bastaıdy. Mysaly, «Áke, alma jeımin» degen tolyq sóılemderdi qoldana alady. 4-5 jasta – balanyń sóıleýi aıqyn ári túsinikti bolady. Ol birneshe sóılemnen turatyn áńgimeler qura alady, suraqtarǵa tolyq jaýap beredi.
Balanyń sózdik qory ártúrli salalardy qamtýy kerek: janýarlar, adamdar, taǵamdar, túster, dene músheleri, áreketter jáne t.b. Bala úırengen jańa sózderdi túsinip qana qoımaı, olardy qoldana bilýi qajet. Eger bala kórgen nemese sezingen nárseleri týraly oıyn jetkize alsa, bul onyń túsiný qabileti men sózdik qorynyń damyp kele jatqanyn kórsetedi.
—Balanyń sóıleý problemalaryn qalaı erte anyqtaýǵa bolady? Qandaı belgilerge nazar aýdaryp, qashan logopedke júginý kerek?
— Bul úshin bala tiliniń shyǵýyn únemi baqylap otyrý mańyzdy. Eger qandaı da bir aýytqýlar baıqalsa, logopedke erte júgingen jón. Eger bala 2-3 jasqa deıin qarapaıym sózderdi aıtpasa, 3 jasqa deıin sóılemder qurap sóıleı almasa, 3 jastan asqan bala túsiniksiz sóılese nemese dybystardy durys aıtpasa jáne sózderdi jıi burmalasa nemese jıi qatelikter jiberse logopedke barý kerek.
—Balanyń sózdik qoryn qalaı jaqsartýǵa bolady?
— Balanyń sózdik qoryn jáne sóıleý daǵdylaryn damytý úshin tıimdi ádister bar. Eń aldymen, balanyń tyńdaý jáne sóıleý daǵdylaryn qalyptastyrý kitap oqyp, áńgimeler tyńdatqan jón. Balalarǵa jas deńgeıine saı qyzyqty kitaptar oqyp, ár jańa sózdiń maǵynasyn túsindirip, sıýjetke qatysty qarapaıym suraqtar qoıyp otyrý qajet. Osylaısha, bala jańa sózderdi meńgerip, sóılemderdi durys qurastyrýdy úırenedi.
Balanyń oılaý qabileti men til baılyǵyn damytý úshin «Bul ne?», «Qandaı túste?», «Bul ne isteıdi?» degen sııaqty qarapaıym suraqtar qoıyp otyrý kerek. Bul ádis balanyń qorshaǵan ortasyn túsinip, ár zattyń qasıeti men ereksheligin ajyratýyna kómektesedi. Sonymen qatar, suraqtarǵa jaýap berý arqyly bala óz oıyn jetkizýdi, sóıleý qurylymdaryn qalyptastyrýdy úırenedi.
Balanyń dybystardy durys aıtyp, sóıleý daǵdylaryn damytýyna arnalǵan ártúrli oıyndardy qoldanýǵa bolady. Mysaly, sýretter arqyly sózderdi qaıtalaý, dybystardy bólip aıtý, jumbaq sheshý sııaqty oıyndar balany belsendi oılanýǵa, durys dybystaýǵa úıretedi. Bul oıyndar sóıleý apparatyn jattyqtyryp qana qoımaı, balanyń este saqtaý qabiletin de damytady.
—Logopedııalyq jattyǵýlardyń nátıjesin qashan kórýge bolady? Emi uzaq pa?
— Jattyǵýlar nátıjesi birden kórinbeýi múmkin, biraq turaqty túrde jumys jasalsa, bir-eki aı ishinde oń ózgerister kórinýi yqtımal. Keıde sóıleý buzylystarynyń aýyr túrlerinde aıtarlyqtaı nátıje kórý úshin birneshe aı nemese odan da kóp ýaqyt qajet bolady. Ásirese, psıhıkalyq-sóıleý damýy kesheýildegen balalarǵa logoped, defektolog mamandarmen uzaq merzimdi jáne júıeli túrde jumys isteý mańyzdy. Ýaqyt óte kele bala dybystardy durys aıtý, sózdik qoryn keńeıtý, sóılem qurastyrý sııaqty daǵdylardy birtindep meńgerip, sóıleýiniń jaqsarǵanyn kórsetedi.
Turaqty jumys pen shydamdylyqtyń arqasynda bala sóıleý daǵdylaryn jetildirip, áleýmettik ortada óz oıyn erkin jetkizýge qabiletti bolady.
—Al logopedııalyq terapııada ata-ananyń róli qandaı?
— Logopedııalyq terapııada ata-ananyń róli óte mańyzdy, óıtkeni balalardyń tildik jáne sóıleý qabiletteriniń damýy tek logopedtiń jumysymen shektelmeıdi. Ata-analar - bul protsestiń belsendi qatysýshylary. Olardyń róli birneshe baǵytta kórinedi:
Ata-ana terapııada úırengen ádisterdi balalarmen úıde júıeli túrde oryndap, daǵdylardyń bekitilýine kómektesedi. Ata-ana balanyń tildik damýyndaǵy ózgerister men progresti baqylap, logopedke balanyń jaǵdaıy týraly aqparat berip, terapııanyń nátıjelerin talqylaıdy. Bul logopedke terapııa ádisterin qajetine qaraı ózgertýge múmkindik beredi. Ata-ana balany logopedııalyq sabaqtarǵa yntalandyryp, oǵan motıvatsııa beredi. Bul sabaqqa degen qyzyǵýshylyqty arttyryp, balanyń damýyna oń áser etedi. Ata-ana balalarǵa tildik orta qalyptastyryp, baı tildik qor jasaýǵa tyrysýy qajet. Bul úshin olar balamen kóp sóılesip, jańa sózder men tildik qurylymdardy qoldanýy kerek.
— Úıde ata-ana balaǵa qandaı kómek kórsete alady jáne qoldaý kórsetýdiń tıimdi joldary qandaı?
— Úı jaǵdaıynda ata-ana balalarǵa ártúrli joldarmen kómek kórsete alady. Eń bastysy – balanyń damýy men oqýyna, jalpy ál-aýqatyna qoldaý kórsetý. Balanyń emotsııalaryn túsinip, ony tyńdaý, túsinistikpen qaraý, jigerlendirý arqyly ata-ana balaǵa senimdilik uıalatyp, óz kúshine senýine kómektesedi. Onyń jetistikterin atap ótý de mańyzdy.
Sonymen qatar, ata-ana balaǵa súıispenshilik, qurmet jáne túsinistik kórsetip, onyń jeke qasıetterin damytýǵa qoldaý kórsete alady.
— Qazirgi statıstıka ne deıdi? Logopedke júginýshiler sany artyp kele me?
— Statıstıkaǵa súıensek, sońǵy jyldary logopedke júginýshiler sany artqan. Ásirese, balalar men jasóspirimder arasynda sóıleý jáne til damytý máselelerine qatysty suranys joǵary. Balalarda sóıleý kemistikteriniń kóbeıýi baıqalady, ásirese aýtızm, dısleksııa, til damýynyń kesheýildeýi sııaqty jaǵdaılar jıilep ketken.
Sonymen qatar, eresekter arasynda da logopedııalyq kómekke degen suranys ósýde, bul ásirese ınsýlt nemese júıke júıesine áser etetin basqa da aýrýlardan keıingi qalpyna keltirý kezeńinde aıqyn kórinedi.
— Balanyń tili ýaqytynda shyqpaýy smartfon nemese teledıdar kórýmen baılanysty ma? Oǵan qandaı faktorlar áser etedi?
— Teledıdar men smartfon qoldaný tildiń damýyna teris áser etýi múmkin, biraq ony birden tildiń kesh shyǵýynyń negizgi sebebi deý durys emes. Smartfon nemese teledıdardan mýltfılmder men baǵdarlamalardy uzaq qaraý balanyń sózdik qorynyń damýyna keri áserin tıgizýi múmkin. Sebebi, bala ekran aldynda kóbinese passıvti tyńdaýshy bolyp otyrady, al mýltfılmder men baǵdarlamalardy ózge tilde qaraý ana tilindegi sózdik qory men sóıleý qabiletine kedergi keltirýi múmkin.
Til, negizinen, áleýmettik qarym-qatynas arqyly damıdy, sondyqtan ekran aldynda kóp ýaqyt ótkizý bul ózara árekettesýdi shekteıdi. Sondyqtan, ata-analar balalardyń teledıdar qaraý ýaqytyn shektep, qandaı baǵdarlamalardy qarap otyrǵanyna muqııat nazar aýdaryp, shekteýli ýaqytqa ǵana kórsetkeni jón.