Bala kezinde kontslagerde tutqynda bolǵan 91 jastaǵy keıýana Atyraýda turady
Balalyq shaǵyn kontslager tutqynynda ótkizgen Ekaterına Absatyrova 1931 jyly Mordova ASSR-nyń Pervomaı derevnıasynda ómirge kelgen. Atyraý qalasyna 1968 jyly otbasymen qonys aýdarǵan. Zeınet jasyna deıin lokomatıv deposynda jumys istegen.
«1939 jyly fın soǵysynyń oty tutanyp, fınder úılerin tastap, kóshe bastady. Sol kezde syrttan kelip, bos qalǵan úılerdi alýshylar kóbeıdi. Olar bizdi ózderimen birge turyp, sharýashylyqpen aınalysýǵa shaqyrdy. Bizdiń otbasymyzda ájem, əke-sheshem, 9 bala – 12 adam bar edi. Otbasymyzben sol jaqqa qonys aýdardyq. Árıne, kúndelikti jumysymyzdy atqaryp, jan baǵýdyń qamyna kiristik. Sóıtip júrgende 1941 jyly nemis-fashıst basqynshylary Keńes Odaǵyna tutqıyldan soǵys ashty. Mine, osy kezde úılerin tastap ketken fınder keri oraldy. Biz bir sátte baspanamyzdan aıyrylyp, bosqynǵa aınaldyq. Basqynshylar biz sekildi bosqyndardyń bərin tutqynǵa aldy», -deıdi sol kezeńdi eske alǵan Ekaterına Absatyrova.
Onyń aıtýynsha, tutqynǵa túskenniń bárin kontslagerge qamaǵan. Quramynda 12 múshesi bar onyń otbasy Fınlıandııanyń astanasy – Helsınkı qalasyna taıaý ornalasqan ıÝrokko lagerine jiberilgen.
«Otbasymyzben birge kontslagerge túskende, 10 jastaǵy bala edim. Aınalasy tikenek symmen qorshalǵan kontslager áli kúnge kóz aldymnan ketpeıdi. Ondaǵy azapty kúnderdi umyta almaımyn. Tutqynnyń aty – tutqyn. Únemi baqylaýda júrdik. Onyń ústine kúzetshiler aıaýshylyq tanytpaı, bizdi kúnde uryp-soǵatyn. Tamaq ta tapshy boldy. Úlkendermen birge balalar da toıyp tamaq ishpedik. Oıǵa kelmeıtin kináni moıynyńa ilip jiberedi. Sol qorlyqtan bosaıtyn kúndi ańsap, úsh jyl úsh aı kúttim ǵoı», -deıdi 91 jastaǵy keıýana.
Ol kontslagerden 14 jasynda bostandyqqa shyqqan. Ekinshi dúnıejúzilik soǵys aıaqtaǵanǵa deıin ashanada aspaz, aýrýhanada sanıtar sekildi jumystardy atqarǵan.
«Sondaı kúnderdiń birinde Vagaf Absatyrov degen soldatpen tanystym. Bastapqyda bolashaǵymdy osy jigitpen baılanystyramyn degen oı bolǵan joq. Qazaq jigitiniń týyp-ósken jeri – sol kezdegi Gýrev oblysynyń Teńiz aýdany. Osy aýdandaǵy jetimder úıinde tárbıelengen. Ýaqyt óte kele ekeýmiz kóńil jarastyrdyq. Sóıtip, shaǵyn memleket – otbasymyzdy quryp, Sibirde turaqtap qaldyq. Otbasymyzda aldymen Lıdııa qyzymyz ómirge keldi. Keıin Anatolıı esimdi ulymyz jaryq dúnıe esigin ashty. Kúıeýim Vagaf týǵan jerin jıi esine alyp, oralýdy aıtyp júrdi. Árıne, men oǵan qoldaý bildirip, 1968 jyly osy qalaǵa kóship keldik», -dep kúıeýin saǵyna eske aldy.
Atyraýǵa oralǵan soń lokomotıv deposyna jumysqa ornalasyp, mashınısterdiń demalys úıinde kezekshilik atqarǵan. Sol depodan zeınetke shyqqan.
«Qazir kontslagerdiń kámeletke tolmaǵan tutqyny retinde soǵys ardagerine teńestirilgenderdiń sanatyndamyn. Soǵan baılanysty túrli jeńildikti paıdalanyp otyrmyn», -deıdi kontslager tutqyny.
Búgin Jeńis kúnine oraı Atyraý oblysynyń ákimi Serik Shápkenov «Máńgilik alaý» monýmentine gúl shoǵyn qoıdy.
Monýment Atyraý qalasyndaǵy «Jeńis» saıabaǵynda ornalasqan. Іs-sharaǵa oblys pen qala basshylyǵy, qurmetti qaraýyl rotasy, áskerı orkestr, sarbazdar men turǵyndar qatysty. «Máńgilik alaýǵa» jınalǵan qaýym qandy maıdanda qaza tapqan bozdaqtardy bir mınýt únsizdikpen eske aldy.
Budan soń Serik Shápkenov surapyl soǵys jyldarynda kontslagerde tutqynda bolyp, azapty ǵumyr keshken Ekaterına Absatyrovanyń shańyraǵyna bardy.
«Meniń bir ǵana tilegimm bar. Bul – álemdegi beıbitshilik. Budan bylaı soǵys bolmasa eken. Búgin urpaq bilim alyp, qıyndyqsyz, baqýatty ómir súrse eken», -deıdi azapty ómir jolynan ótken keıýana.
Qazaq jigitine 1950 turmysqa shyqqan keıýana 3 balasynan 2 nemere, 1 shóbere súıip otyr.
Eske sala ketelik, buǵan deıin Atyraý oblysynda Ekinshi dúnıejúzilik soǵysqa qatysqan kózi tiri ardager joq ekenin habarlaǵan edik.