«Bala asyrap alǵym keledi» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda «Qazaq eli álemdik ekonomıkanyń mańyzdy oıynshysyna aınalady» atty maqala berilgen. Elbasy Qazaqstanǵa resmı saparmen kelgen Cheh Respýblıkasynyń Prezıdenti Mılosh Zemanmen kezdesti. Kezdesý barysynda saýda-ekonomıkalyq, kólik-tranzıttik, agrarlyq jáne mádenı-gýmanıtarlyq salalardaǵy ózara yqpaldastyqty nyǵaıtý máseleleri talqylandy. Mashına jasaý, energetıka, medıtsına jáne týrızm salalaryndaǵy yntymaqtastyqty damytý bolashaǵy da áńgimege arqaý boldy. Memleket basshylary, sondaı-aq, halyqaralyq kún tártibindegi ózekti máseleler týraly pikir almasty. Nursultan Nazarbaev Qazaqstan men Chehııany zor áleýetke ıe dástúrli qarym-qatynastar baılanystyratynyn atap ótti.
- Kóptegen álemdik oqıǵalardyń damýyna qatysty bizdiń elderimizdiń kózqarasy ortaq. Chehııa biz úshin Eýropadaǵy mańyzdy saýda seriktesi bolyp sanalady ári sońǵy jyldary ekonomıkalyq qatynastardyń qarqyny ósip kele jatqany baıqalady. Qazaqstanda 70-ten astam birlesken kásiporyn, máselen, «Shkoda» avtomobılderin qurastyrý óndirisi jumys isteıdi. 2005 jyldan beri 15 myń avtomobıl qurastyryldy, al kelesi jyly 8 myń kólik shyǵarý josparlanýda. Jalpy alǵanda, bizde qarym-qatynastardy ári qaraı damytýǵa, sonyń ishinde úkimetaralyq komıssııany jandandyrý arqyly damytýǵa kóp múmkindik bar, - dedi Qazaqstan Prezıdenti.
Osy basylymda «Ónermen órilgen tarıh taǵylymdy» degen taqyryppen jazýshy, dramatýrg Joltaı Jumattyń maqalasy kópshilik nazaryna usynylyp otyr.
«Tarıhty túbirimen qazyp, arǵy-bergimizdi túgendeıik» desek, keıbir úlkendi-kishili keraýyz áriptester «áı, sony qoıshy, qazbalap jaza beretin ne bar, ótken ómirdiń bári de qısynsyz ertegi» dep qısaıa shabady. Oıyńa oı qosý ornyna ózińdi keýdeden basyp, sózińdi shalt qımylmen shalady. Qalaı etpettep qulap túskenińdi de baıqamaı qalasyń sóz saıysynda! Tarıh - siz ben biz jeńil-jelpi oılap júrgendeı, erikkenniń ermegi emes, ertegi de emes, tipti ony aıtasyz, bul sala ejelden el bolyp qalǵandyǵymyzdyń eń basty alǵysharty. Ózińiz-aq baıqamaısyz ba, «bul qazaqta áý basta memleket ataýly bolmaǵan» degen qańqý sózder keshe de aıtylǵan, búgin de arakidik qylań berip qalyp júr. Erteń de aıtyla bermek. Tosqaýyl qoımasaq... Dáleldemesek. Al, sonda bul qalaı? Buǵan kim kináli? Kim ondaı teris pıǵyldylarǵa osylaı jalǵan sóıleýge erik berip otyrǵan?»,-dep jazady maqala avtory.
***
«Aıqyn» gazetiniń búgingi sanynda «Bala asyrap alǵym keledi» degen kólemdi maqala jarııalandy. Osy oraıda basylym birqatar azamattardyń pikirin ortaǵa salyp otyr. «Nege kún sanap tastandy balalar men áleýmettik jetimder kóbeıýde? Bala asyrap alamyn» deýshilerge qoldan uıymdastyrylatyn kedergilerdi qalaı toqtatýǵa bolady? Al endi búgingi tańda qamqorlyqqa zárý balǵyndardy asyrap almaqqa nıet etkender qandaı qıyndyqtardy bastan ótkerýde? «Aıqynnyń» ashyq alańyndaǵy áńgime, negizinen, osy tóńirekte órbimek. «Ózderińizge de málim, jýyrda ótken «Mereıli otbasy» baıqaýynyń jeńimpazdaryn marapattaý saltanatynda Prezıdent Nursultan Nazarbaev jyl saıyn 1,5 myńdaı bala tiri jetim atanatynyn, qazirgi tańda ata-ana qamqorlyǵyna zárý balalar sany 34 myńǵa jetkenin atap ótti. Elbasy qoǵam nazaryn balalar taǵdyryna tekten-tekke aýdarmaǵany belgili. Bala - bolashaq, eldiń erteńi. Qazaqstan - 2050 strategııasynyń negizgi baǵyttarynyń biri de balalarǵa qamqorlyq haqynda. Sońǵy tórt jyldaǵy statıstıkalyq derekter balalar úıinde tárbıelenetin óskinderdiń kóbeıgenin rastaıdy. Munyń ózi - ekonomıkalyq daǵdarysty eńsergen qoǵamnyń rýhanı daǵdarystan aryla almaı otyrǵanynyń bir dáleli sekildi. Sizder qalaı oılaısyzdar?»,-dep jazady basylym.
Osy gazettiń «Kókeıdegi saýal» aıdarynda «Jastardyń radıkaldy dinı aǵymǵa enip ketpeýi úshin ne isteýimiz qajet?» degen taqyrypta kókeıkesti másele qozǵalyp otyr. Bul turǵyda basylym birqatar sala mamandarynyń pikirin jarııa etti. Nurbek Esmaǵanbet, Almaty qalalyq ortalyq meshitiniń bas ımamy: - Jastarymyzdyń jat aǵymnyń jeteginde ketip qalýynyń basty sebebi, dinı saýatsyzdyq. Sondyqtan biz eń aldymen, barlyq aımaqta olardyń dinı saýatyn ashýǵa barynsha nazar aýdaryp, olardy ıslam dininiń qaǵıdattaryna jalyqpaı úıretýimiz qajet. Islam dini bizge sonaý ǵasyrlardan, babalarymyzdan jetken. Qýanyshtysy sol, qazir ul-qyzdarymyzdyń boıynda dindi úırenýge qulshynys basym.
***
«Ana tili» gazetiniń sońǵy sanynda «Muǵalimdi dattap, ata-anany aqtaı beremiz be?» atty maqala basyldy. «Sońǵy kezde mektep jaıy, onyń ishinde muǵalim bedeli jaıy qaı kezdegiden de kóbirek aıtylyp júr. Mektepter salý, muǵalimderdi ishinara áleýmettik qoldaýlar sııaqty oń ister de jeterlik, biraq sheshimin taba almaı turǵan máseleler odan da kóp. Solardyń ishindegi eń bastysy muǵalim bedeliniń quldyraı tómendep kele jatqandyǵy der edim»,-dep jazady maqala avtory. Іs júzinde qazir bala tárbıesindegi ata-ananyń mindetteri de muǵalimnen suralyp júr. Sońǵy ýaqyttary balanyń barlyq kemshilikterine muǵalimdi kinálaý basym sıpat alyp keledi. Mundaı jaǵdaıdy ádette muǵalimniń álsizdiginen dep sanap, «máseleni osyndaı dárejege jetkizgeni úshin» muǵalimniń ózin kinálap jatamyz, osylaı oılaý bárimizge ońaı, barlyǵymyzǵa da úırenshikti bolyp ketken.