Bala aqyn Jambyl Dúısenovtiń 12 jasynda úshinshi kitaby jaryq kórmek (FOTO)

ASTANA. QazAqparat - 7 jasynan óleń jazyp, Qazaqstannyń rekordtar kitabyna engen jas aqyn Jambyldy bilmeıtin jandar kemde-kem. Óleńderin oqyp tanysqan jurttyń keıbiri tańǵalsa, keıbiri til-kózden aman bolsyn dep ishteı súısindi. Onyń esimi 2010 jyldary elimizde dúrildep turǵan edi. Arada birneshe jyldar ótti? Sol Jambyl aqyn qaıda qazir? Nemen aınalysýda? Osy suraqtarǵa jaýap izdeý maqsatymen biz onyń anasy Kámshat Ibraımovamen suhbat qurdyq.

- Kámshat, ulyńyz Jambyl alǵashqy óleńderin qaı kezden jaza bastady? Onyń ereksheligin qalaı baıqadyńyzdar?

- Balamnyń tili bir jasynda shyqty. Al ekige tolǵanda 42 áriptiń bárin tanyp aldy. 100-ge deıin sanaıtyn boldy. Oıynshyqqa emes, qalamǵa jaqyn bolatyn. Al 5 jasynan óleń jaza bastady. Alǵashqy óleńi «Aq ájem» dep atalady.

- Qazir Jambyl neshinshi synyptqa oqıdy? Oqý úlgerimi qalaı? Sabaq pen shyǵarmashylyqty qatar alyp júrý qıyn bolyp jatqan joq pa?

- Jambyl negizinen 6-synyp oqýy kerek edi. Bir jylda 1-2 synypty bir-aq taýysqandyqtan qazir 9-synypta oqyp júr. Almaty qalasyn­da­ǵy Baýyrjan Momyshuly atyndaǵy №131 mektep-lıtseıde oqıdy. Ázirge sabaǵyna da, óleń jazýǵa da úlgerip jatyr.

- Qaı pánge qyzyǵýshylyǵy basym?

- Negizi, barlyq pánderdi jaqsy oqıdy. Bárinen de úzdik baǵa alyp júr. Biraq aqyndyq jolǵa bet burǵannan keıin gýmanıtarlyq salaǵa qyzyǵýshylyǵy basym. Jambyl negizinen poezııany oqyǵandy unatady. Muqaǵalı Maqataev, Tólegen Aıbergenov. Muhtar Shahanov pen Jambyl Jabaevtyń óleńderin súıip oqıdy.

- 2011 jyly QR Pre­zıdenttik mádenıet ortalyǵynyń kon­tsert zalynda «Táýel­siz­digim - Táńirden kelgen tátti syı» dep ata­latyn Jambyldyń jyr keshi ótkizilgeni esimizde. Jáne osy taqyryppen kitaby da jaryq kórdi. Jalpy osy ýaqytqa deıin neshe kitaby shyqqan?

- «Perishte tilek» atty tuńǵysh óleńder jınaǵy 2012 jyly jaryq kórgen. Keıin «Táýelsizdigim - Táńirden kelgen tátti syı» degen ataýmen taǵy bir kitaby jaryq kórdi. Qazir úshinshi kitaby daıyndalyp jatyr. Sonymen birge, Alla qalasa, jeltoqsan aıynda Astana men Almaty qalasynda shyǵarmashylyq keshin ótkizýdi josparlap otyrmyz. Jambyldyń alǵashqy shyǵarmashylyq keshi 7 jasynda ótken. Alǵashqy jyr keshi halyqtyń kóńilinen shyqty. Keıin Elbasymyz Nursultan Ábishulynyń qabyldaýynda boldyq. Sodan beri arada bes jyl ótti. Halyq izdep jatyr. «Jambyl qaıda? Nege shyqpaı jatyr?» dep jıi suraıdy. Sondyqtan halyqtyń aldyna shyǵýdy josparladyq. Ol da, árıne, úlken daıyndyqty, úlken qarajatty qajet etedi. Sondyqtan shyǵarmashylyǵyna demeý kórsetetin azamattar bolsa, qýanar edik. Sebebi Jambyldyń bul keshiniń aýqymy bes jyl burynǵy ótken keshke qaraǵanda úlken, birneshe bólimderge bólingen. Kóptegen jańa óleńderiniń tusaýy kesiledi.

- Jambyldyń marapattary týraly aıtyp ótseńiz...

- Úsh medali bar. Olar Jambyl Jabaevtyń 165 jyldyǵyna, Baýyrjan Momyshulynyń 100 jyldyǵyna jáne Dinmuhamed Qonaevtyń 100 jyldyq mereıtoıyna oraı berilgen. Respýblıkalyq, qalalyq baıqaýlardan birneshe ret bas júlde alǵan. «Jyl aqyny» degen ataqty birneshe ret alǵan. Jalpy osyndaı jetistikterge qol jetkizip jatyrmyz. Jambyl áli kishkentaı ǵoı, onyń jazatyn jyry áli alda dep oılaımyn. Ulymnyń óleńderi halyqtyń kóńilinen shyǵyp, rýhanı azyq berip jatsa, ana úshin odan asqan baqyt joq dep oılaımyn.

- Áńgimeńizge rahmet!

R.S.

«Qazaqpyn men, pir tutamyn tilimdi, Qara nar bop kóteremin júgińdi. «Qazaǵym» dep qars aıyrylǵan júregi, Bala Jambyl men bolamyn búgingi» dep jyrlaǵan bala aqynnyń qalam tartysyna eriksiz bas ıesiń. Onyń tuńǵysh óleńder jınaǵynyń da QR Tuńǵysh Prezıdentiniń qorynda tusaýy kesilýi de teginnen-tegin bolmasa kerek. Elbasynyń ózi: «Mektep tabaldyryǵyn jańa attaǵan qarshadaı balanyń bulaı jyrlaýy úmitimizdi arttyrady, osylaı oılaýy bizdi qýantady. Biz osyndaı jastardy tárbıeleýimiz kerek. Endeshe, bizdiń bolashaǵymyz - jarqyn, keleshegimiz - kemel», - dep senim bildirgen edi.

Sóz sońynda Jambyl aqynnyń óleń bolyp órilgen ómirbaıanyn nazarlaryńyzǵa usynamyz.

Eki myń úshtiń sáýirinde ashqan ómir esigin,

Sarqytymyn Jambyl qarttyń, Jambyl meniń esimim.

Іshte jatyp ǵashyq boldym babalardyń jyryna,

Óleń-jyrmen áldıledi týǵan jerim, besigim.

...Eki jasta árip jattap, ata-anama jaǵyppyn,

Tórt jasymda alys-jaqyn, jaqsy-jaman tanyppyn.

Alty jasta aıaqtadym bir men eki synypty,

Jeti jasta san júldeni ıelengen alyppyn.

Mektep baryp, syńǵyrlatyp qońyraýdy qaqqanmyn.

Mektebimniń namysy úshin talaı jumys atqardym.

Esimime laıyq bir eldiń júgin arqalar

Uly bolyp azamattyq boryshymdy aqtarmyn.

Degen senim jeteleıdi meni alǵa oı-sanam

Armanym kóp alǵa qoıǵan, asýlar kóp ańsaǵan,

Men halqymnyń qara nary qazaq úshin týǵanmyn,

Elim, jerim, tilim úshin ólgenimshe sharshaman.

Kúresemin adamdyq pen aqıqattyń jolynda

Men tulpardyń tuıaǵymyn shań boratqan sońynda.

Qazaǵymnyń qazaq bolyp jer betinde qalýy

Ult tizginin ustap júrgen uldarymnyń qolynda.

Ras, solaı, men elimniń erteńine jaýapty

Táýelsiz el tarlandary bolý kerek talantty.

Erkindikti qyrany men elim úshin týǵanmyn.

Jyrlap ótem taý jyrymmen qaısar ultym qazaqty.

Suhbattasqan Gúlden Ospanova