Baqytjan Saǵyntaev: Bıyl Almaty jastaryna 2050 páter berildi
«Almaty jastary» baǵdarlamasyn byltyr 14 mlrd teńgeden bastaǵan bolatynbyz. Onyń 10 mlrd teńgesin jergilikti bıýdjet, 4 mlrd teńgesin «Otbasy bank» berdi. Bıyl endi baǵa qymbattaǵandyqtan, 18 mlrd teńgege kóterdik. 14 mlrd teńgesin ákimdik, 4 mlrd teńgesin «Otbasy bank» beredi. Onyń negizgi sharty – «5-10-25». Eń tıimdiligi – baǵdarlamaǵa qatysýshylar páterdi qaı aýdannan alatynyn óz tańdaıdy», - degen qala ákimi mundaı sheshimge qalaı kelgenderin túsindirdi.
«Jastar osyndaı máseleni aldymyzǵa qoıǵan bolatyn. «Sizder bizge jańa soqqan páterlerdi berip jatyrsyzdar. Biraq memlekettik baǵdarlamamen salynǵan páterlerdiń bári negizinen tómengi aımaqta – Jańa Almaty jaqta ornalasqan. Al bizdiń jumysymyz ortalyqta. Ana jaqtan kelip-ketýdiń ózi mashaqat. Onyń ózinde ıpoteka boıynsha nesıege beriletin úı. Sol sebepten bizge tańdaǵan páterimizdi alýǵa múmkindik berińizder», - degen ótinish aıtqan bolatyn.
Byltyr 1000 páter aldy. Onyń ishinde kvota boıynsha, 300 dáriger, 300 muǵalim, arasynda sportshylar, jýrnalıster, mádenıet, bilim, ǵylym ókilderi alyp jatyr. Bıyl da sol kvotalyq esep boıynsha 1000 páter beriledi. Kelesi jyly da bul baǵdarlama jalǵasady. Óıtkeni óte úlken suranysqa ıe», - dedi ol ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde ótken brıfıngide.
Ákimniń aıtýyna qaraǵanda, Almatynyń jumysshy jastaryn arendalyq baspanamen qamtý baǵdarlamasy da ózgeriske ushyrap otyr.
«Ekinshi baǵdarlama – kezinde Elbasynyń tapsyrmasy boıynsha qabyldanǵan jasy 29-dan aspaǵan jumysshy jastardy jaldamaly baspanamen qamtý. «Al «Almaty jastary baǵdarlamasynyń jas shekteýi – 35 jasqa deıin.
Myna aıtyp otyrǵan baǵdarlama boıynsha páter 5 jylǵa deıin beriledi. Arendasy – aıyna 10 myń teńge. 5 jyldan keıin bosatý kerek. Biraq endi 5 jyl ótkennen keıin ne bolatynyn ýaqyty kelgende kóremiz. Ol úılerdiń bári qalanyń tómengi bóliginde salynǵan. Bıyl «Rahat», «Mádenıet», «Saıaly» jaqta salyndy. Sapasy óte jaqsy», deıdi qala basshysy.
Aıtýynsha, áýelde atalmysh baǵdarlama arqyly salynǵan úılerdiń sapasy óte tómen bolǵan. Óıtkeni merdigerler konkýrs arqyly iriktelgen.
«Biz Úkimetpen bylaı dep keliskenbiz. Biz ákimdik retinde úı salamyz. Ruqsat berilgen quny 180-200 myń tegeden aspaýy kerek. Konkýrs boıynsha salynǵan úılerdiń sapasy tómen bolyp jatyr. Sapasyn baryp kórseń, óziń uıalasyń. Baspanasy joqtar amaly joq, alady. Sosyn biz usynys jasadyq: «Biz baǵany kótereıik. Esesine jeke qurylys kompanııalary salǵan daıyn úılerdi satyp alamyz. Qurylys kompanııasy ózi soqqan kezde sapaly etip soǵady. Sapaly qurylys materıaldaryn paıdalanady degendeı. Baǵasy sál joǵary bolatyn shyǵar, biraq jastarǵa bergen kezde uıalmaısyń. «Rahat», «Mádenıet» berilip jatqan úılerdiń sapasy sondaı. Bul baǵdarlama boıynsha 1050 páter berilýi kerek. Sonda bıyl jastar osy eki baǵdarlama boıynsha 2050 páter alady», -dedi Baqytjan Saǵyntaev.