Bakýde Abaıdyń qara sózderin taldaǵan ǵylymı kitaptyń tusaýy kesildi

NUR-SULTAN. QazAqparat - 2020 jylǵy 10 tamyzda qazaqtyń uly aqyny ári aǵartýshysynyń 177 jyldyǵyn merekeleý aıasynda Baký qalasyndaǵy Abaı Qunanbaev kóshesinde Ázerbaıjannyń shyǵarmashylyq zııaly qaýym ókilderi, abaıtanýshy ǵalymdar men jazýshylar qatysqan eske alý is-sharasy ótti, dep habarlaıdy QazAqparat.

Іs-shara bastalar sátte qatysýshylar Abaıdyń eskertkish taqtasyna gúl shoqtaryn qoıyp, rýhyna taǵzym etti.

Qazaqstan Elshisi Serjan Ábdikárimov óz sózinde qonaqtardy aıtýly kúnmen quttyqtaı otyryp, qazaq halqynyń rýhanı baılyǵy bolyp tabylatyn Abaıdyń baǵa jetpes shyǵarmashylyq murasy bolashaq urpaq úshin máńgilik mańyzǵa ıe ekenin atap ótti. Ázerbaıjandyq dostarǵa Abaıdyń «Adam bol!» atty ónegelilik formýlasynyń mazmuny, onyń adamgershilikke, eńbeksúıgishtikke, aǵartýshylyqqa qatysty úndeýleri jóninde aıtyp berdi. Onyń ozat shákirtteri keıinnen qazaq halqynyń jerge degen quqyǵy, ózin-ózi basqarý, tili, ulttyq mádenıeti men dástúrin saqtap qalý jolynda arpalysqan «Alash» partııasy men Alash avtonomııasyn qurǵany aıtyldy.

Dıplomat abaıtanýshylarǵa olardyń Abaı shyǵarmalaryn ázerbaıjan tiline aýdarýdaǵy jyldar boıǵy eńbegi, Abaıdyń búkil túrki álemi men dúnıe júzi ádebıeti úshin qundy bolyp tabylatyn murasyna degen qurmetteri men súıispenshilikteri úshin alǵys bildirdi.

Sóz alǵan qonaqtar Abaı qazaqtyń óz halqyna baq-berekege jeteleıtin týra jol kórsetken birtýar perzenti, ǵalymy, maqtanyshy ekenin, ári onyń eńbekteri búkil adamzatqa, onyń ishinde, baýyrlas ázerbaıjan halqyna da tıesili ekenin atap ótti.

Aktsııa geosaıasat, din, ádebıet jáne óner máselelerin zertteıtin belgili ázerbaıjandyq tarıhshy, pýblıtsıst, teolog Teımýr Ataevtyń «Abaıdyń ulylyǵy nemese 21 ǵasyrdaǵy oıshyldyń portretin jasaýǵa talpynys» atty kitabynyń tusaýkeserimen jalǵasty. Bul basylymda Abaıdyń ataqty shyǵarmasy – «Qara sózderi» taldanady. Avtor bul eńbekti túrli qyrynan zerttegen, onyń ishinde Abaı oılaryn qasıetti Qurandaǵy ýahılermen salystyrýǵa tyrysqan. Bul rette avtor qazaq tarıhynyń aqyn tulǵasyn qalyptastyrýǵa áser etken dańqty betteri men Abaıdyń basynan ótken san-alýan jaǵdaılar kórnekti aǵartýshynyń qazaq oı-paıymyna ólsheýsiz úles qosýyna múmkindik bergenin túsinýge umtylady.

Atalǵan kitaptyń tusaýkeseri Qazaqstan men Ázerbaıjan arasyndaǵy dıplomatııalyq qatynastardyń ornaǵanyna 30 jyl tolýyn merekeleý aıasynda Bakýdegi Teńiz jaǵalaýy býlvarynda tigilgen qazaqtyń kıiz úıinde ótti.

Іs-shara sózi men ánin Abaı jazǵan áıgili óleńder men mýzykalyq shyǵarmalardyń oryndalýymen aıaqtaldy. Qonaqtar sondaı-aq qazaqtyń dástúrli taǵamdarynan dám tatyp, Qazaqstannyń zamanaýı damý qarqyny, mádenı jáne týrıstik kórikti jerleri týraly beınerolıkterdi tamashalady.