Baqytjan Bazarbek: Qazir kinálini izdemeımiz, búgingi mindet — halyqty aman alyp qalý

<p>PETROPAVL. KAZINFORM &mdash; Sý tasqynyna baılanysty bir top Senat jáne Májilis depýtaty Soltústik Qazaqstan oblysynda júr. Olar turǵyndarmen kezdesip, sý tasqynynyń zardabyn azaıtýǵa baǵyttalǵan jumystyń barysyn kórdi. Májilis depýtaty Baqytjan Bazarbek óńirge sapar barysynda túıgen birneshe máseleni tizip berdi.</p>

«Sergeev sý qoımasy 180% deıin toldy. Bul 60-70 jyldary salynǵan, sodan beri eshqandaı jóndeý júrgizilmegen bógetke qandaı júk ekeni túsinikti. Biraq, jóndeýge qarajat suraǵanymen, tıisti mınıstrlik bul nysanǵa aqsha bólmeı otyr. Taǵy bir ózekti másele — Sergeev sý qoımasynyń shetinde karerler bar. Ol jerde jarylys jumystary júrgizilip, jer qoınaýyn paıdalanýshylar shahtalaryn tesip jatyr. Bul erteń bógetke keri yqpalyn tıgizedi. Sý qoımasy tesilse, ol 20-30 shaqty eldi mekendi emes, búkil Petropavl sý astynda qalady. Sondyqtan bul máselelerge Úkimet der kezinde qarap, ýákiletti organdar qadaǵalaıdy ǵoı degen úmittemin», — deıdi depýtat.

Jergilikti halyqpen kezdesken májilismen turǵyndarda qorqynysh basym ekenin aıtady. Ol — ótemaqy alýǵa qatysty. 

«Turǵyndardyń kópshiligi evakýatsııa bastalǵanda qujattaryn ala almaı, úıde qaldyryp ketken. Keshe bir aýyldyń kóshesimen qaıyqpen júzip óttik. Úılerdi shatyryna deıin sý basqan. ıAǵnı qujattarynyń bári sýǵa ketti. Biraq turǵyndarǵa úreılenýdiń qajeti joq. Jerdiń, úıdiń qujattamalary joǵalsa, sý basqan úıde qalsa, aqparattyq júıeler bazasynda onyń bári saqtalǵan. Jer kadastry aqparattyq júıe arqyly qujattardy qalpyna keltirýge bolady. Mal-múlki sý astynda qalǵan azamattardyń, ásirese Qazaqstannyń batysy — Aqtóbe, Atyraý oblysynda maly sýdan qyrylǵan azamattar bar. Bul jerde aýyl sharýashylyǵy maldarynyń ıdentıfıkatsııasy bazasy bar. Ol jerde ár adamǵa qansha mal tirkelgenin rastaýǵa bolady. Erteń halyqqa ótemaqy tólerde memlekettik organdar „tyrnaq ishinen kir“ izdemeý kerek. Topan sý ýaqytymen ketedi. Sý ketkennen keıin turǵyndar búkil mal-múlkiniń shyǵynyn memleketten suraǵan kezde, másele bolýy múmkin. Sol kezde biz ony jeke qadaǵalaýǵa alamyz. Óıtkeni adamdar mal-múlkinen, úıinen, jerinen tolyǵymen aırylyp otyr jáne bul olardyń kinási emes. Tabıǵı apattan zardap shekkender tolyq ótemaqysyn alýǵa tıis. Prezıdenttiń ózi aıtyp otyr ony. Erteń jaýapty memlekettik organdar tarapynan ótemaqy tóleý kezinde qıyndyqtar týsa, tólemese, al adam zardap shekse, mundaı jaǵdaıda laýazymdy tulǵany jaýapkershilikke tartý kerek», — deıdi Baqytjan Bazarbek. 

Májilis depýtatynyń pikirinshe, sý tasqyny aıaqtalǵannan keıin barlyq ýákiletti jáne jergilikti atqarýshy organdarǵa tıisti bóget-plotınalardyń, sý shaıyp ketken aýyldardyń bıýdjetterin qarap, 2018 jyldan bastap qandaı dambalar josparlanǵan, qandaı bógetter soǵylýy kerek edi, oǵan qansha aqsha jumsalǵan — sonyń bárin tekserý kerek. 

«Tıisti quqyqtyq baǵany prokýratýra jáne antıkor berýi tıis. Óıtkeni bul jerde de ákimdikterge, jergilikti atqarýshy organdarǵa, tótenshe jaǵdaılar qyzmetine jáne basqa da ýákiletti organdarǵa suraq týyndaıdy. Sondyqtan da biz Parlament Májilisi depýtattary qazir kinálini izdemeımiz, qazirgi negizgi mindet — qaýip-qaterdiń aldyn alý, halyqty evakýatsııalaý. Osy úshin barlyq memlekettik organdar jumyla iske kirisken», — deıdi Baqytjan Bazarbek. 

Buǵan deıin SQO-da sý tasqynyna baılanysty 1800 oqýshynyń qashyqtan oqýǵa kóshirilgenin aıtqan edik.